Kuusalu-Loksa piirkonnas saab Leader-toetust hakata taotlema aprilli alguses, Anija ja Raasiku vallas maikuus.
Möödunud nädalal selgusid Euroopa Liidu maaelu edendamise Leader-programmi toetussummad Eestis järgnevaks 5 aastaks, kuni aastani 2020.
Kuusalu vald ja Loksa linn kuuluvad MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonda, millele antakse selleks perioodiks kokku 3 290 872,61 eurot. MTÜs Arenduskoda on veel Kadrina, Tapa ja Vihula vald.
MTÜ Ida-Harju Koostöökoda, mille liikmed on Anija, Aegviidu, Raasiku ja Kose vald, saab viieks aastaks kokku 2 901 364,19 eurot.
Toetusraha määrati kahes osas. Novembris 2015 kinnitas maaeluministeerium toetuse põhiosa elanike arvu ja koefitsientide alusel. MTÜ Arenduskoda põhisumma on 2 600 458,61 eurot, MTÜ Ida-Harju Koostöökoda saab 2 236 635,19 eurot.
Märtsi alguses avalikustati lisasummad, mida tegevuspiirkondadele jagatakse uute strateegiate kvaliteedi põhjal. Eesti 26 tegevuspiirkonnast hinnati Arenduskoja strateegia paremuselt 9. kohale, see andis 690 414 eurot. Ida-Harju Koostöökoja strateegia sai hindajate punktide järgi 19. koha ning 664 729 eurot.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus ütleb, et jagatud summade vahel ei olnud erinevused eriti suured, seega strateegiad on ühtlaselt head. Kõige paremaks hinnatud strateegiaga piirkonnale Tartumaal anti 755 140 eurot, hindepunktidega viimaseks jäänud strateegia eest oli toetus 611 304 eurot.
Ta lisas, et Arenduskojal on alanud perioodil kasutada 400 000 eurot vähem – Leaderi summad on üldiselt vähenenud ning Tapa linna elanike eest saab toetuseks raha koefitsiendiga 0,75. Selline koefitsient arvutatakse vallasiseste linnade puhul, kui seal on elanikke üle 4000. Tallinna ümbruse valdadel on vähenemine suurem – sinna antakse toetust koefitsiendiga 0,5.
Arenduskojal toetusteks üle 2,6 miljoni euro
MTÜ Arenduskoda on jõudnud ettevalmistavate tegevustega niikaugele, et kuulutas uue perioodi esimese taotlusvooru ametlikult välja kohe, kui jõustus maaeluministri määrus strateegiatele antud summade kohta. Taotlusvoorusid ja Leaderi uusi nõudeid tutvustavad infopäevad algasid samuti eelmisel nädalal, Kolgaküla rahvamajas oli 1. märtsil ja Kuusalu rahvamajas 3. märtsil. Kolgakülas oli 25 inimest, Kuusalus 28.
Heiki Vuntus: „Alustasime nii kiiresti kui võimalik, sest sõltumata strateegia eest antava lisaraha suurusest võisime voorudele raha eraldada eelarvest, mis kinnitati meile sügisel. Samuti soovisime, et taotluste esitamine ei langeks paljudele taotlejatele kiiresse perioodi.“
Arenduskojal tänavune esimene taotlusvoor on kogukonna ühistegevust ja kultuuripärandi hoidmist toetavatele meetmetele, voor on avatud kaks nädalat, 4.-17. aprillini. Arenduskoda hindab projektid mai lõpuks, PRIA kontrollib 60 tööpäeva jooksul. Esimese vooru rahajaotus selgub eeldatavalt hiljemalt septembriks.
Arenduskoja projektispetsialist-konsultant Tiina Vilu toonitas infopäevadel, et kogukonna ja kultuuripärandi meetmetest toetuse taotlejal peavad olema koostööpartnerid: „Selliseid pehmeid tegevusi pole enam MTÜdel ja seltsidel võimalik üksi teha, toetatakse ühisprojekte.“
Ta loetles suuremaid muutusi, mis rahataotlejat ees ootab. Projekt tuleb esitada e-PRIA kaudu. Projektide hindajad valitakse konkursiga kogu perioodiks. Kuigi Leader-piirkonna hindajad seavad vastavalt hindamiskriteeriumitele projektid paremusjärjestusse, teeb lõpliku otsuse rahastamise kohta PRIA, seejärel võib avalikustada, kes ja kui palju toetust saab või ei saa. Varem esitati PRIAle ülekontrollimiseks vaid positiivsed toetused, edaspidi ka eitava otsuse saanud toetused. Toetatakse terviklahendusi, etapiviisilisi toetusi ei jagata.
Tiina Vilu rõhutas, et kindlasti tasub projekti koostamiseks temalt nõu küsida, nõustaja vastuvõtt toimub Tapal Arenduskoja kontoris: „Kui eelmisel perioodil juhtus nii, et osasid projekte ei viidud ellu, raha jäi kasutamata, siis nüüd hakkame projektide elluviimist jälgima. Investeerimisprojektide hindamiseks sõidab komisjon kohapeale vaatama. Kõikide projektide esitajad saavad tulla neist hindamiskomisjonile rääkima.“
Arenduskoja ainulaadne meede – elulaadiettevõtluse toetamine
Ainsana Eestis on Arenduskoja strateegiasse kirjutatud elulaadiettevõtlust toetav meede. Selle idee pakkus strateegia koostamisel Juminda Poolsaare Seltsi juht Artur Talvik.
Strateegias on lisatud selgitus: „Elulaadi ettevõtja on kohalikku keskkonda ja paikkonnale omast väärtustav või kohalikku toorainet töötlev ettevõtja. Elulaadiettevõte on pereettevõte, mida omavad ja kontrollivad ühe pere liikmed, eelneva majandusaasta põhitegevusetulu ei ületa 500 000 eurot, keskmine töötajate arv on kuni 5, tegevus toimub Arenduskoja territooriumil.“
Loetletud on, mille osas elulaadiettevõtteid toetatakse: kogukonna teenused, tegevus külamajades, rändteenused, lastehoid, turvalisus, liikumisrajad, spordi- ja mänguväljakud, amortiseerunud hoonete lammutamine.
Ettevõtlust toetavate meetmete taotlusvoor avatakse 12.-21. septembrini. Arenduskoja toetusrahast 60 protsenti läheb ettevõtlusele ning 40 protsenti kogukondlikeks ja koostööalasteks tegevusteks.
Heiki Vuntus: „Uue strateegia ja taotluste esitamiseks vajaliku muu teabe leiate Arenduskoja veebilehelt.“
Ida-Harju Koostöökojal toetusteks 2,3 miljonit eurot
Ida-Harju Koostöökoja juht Tiina Sergo ütles, et Koostöökoja tegevuspiirkonnas on projektidele jagatav summa 2 321 109,15 eurot. Taotlusvoorud kõikides meetmetes plaanitakse avada maikuus, lähiajal täpsustuvad infopäevade toimumisajad. Praegu tegeletakse sellega, et kinnitada piirkonnas projektinõustajad ning nad välja koolitada.
