Leader-programmist anti Anija valda 16 554 ja Raasiku valda 15 028 eurot

1524

Detsembris kinnitas Ida-Harju Koostöökoda hindamiskomisjon teise vooru tulemused.

Leader-raha sai taotleda meetmest 1.1 kohaliku elukeskkonna investeeringutoetus ja 2.1 ettevõtluse arendamise toetus. Kokku esitati kahte meetmesse 35 projekti, neist 24 meetmesse „Teeme koos“ ning 11 meetmesse „Tööd ja leiba“. Kummastki meetmest jäi üks projekt hindamata – ühe esitajal oli käimata nõustaja juures, teisel oli taotluse esitamise ajal maksuvõlg.

Anija vallast esitati esimesse 5 ja teise 1 projekt ning Raasiku vallast vastavalt 6 ja 1. Ülejää­nud projektid olid Aegviidu ja Kose vallast või üle­ piir­kon­na.

Kohaliku elukeskkonna investeeringutoetusteks oli jagada 85 409 eurot, eraldati üle 67 000 euro.

Anija vald sai kokku 16 554,55 eurot. Vallavalitsus saab valla 17. kodukandipäeva läbiviimiseks 3565,64 eurot ning projektile „Ehtne Eesti laager“ 3716 eurot. Sihtasutusele Anija Mõisa Haldus eraldatakse Anija mõisa laada korraldamiseks 3230,82 eurot, MTÜle Kehra Raudteejaam koduloolise raamatu „Kehra lood“ trükkimiseks 3764,65 eurot ning MTÜle Estonian Endurance Riding Kõrvemaa ratsapäeva ja kestvusratsutamise võistluse korraldamiseks 2277,44 eurot.

Raasiku valda antakse sellest meetmest kokku 15 028,24 eurot. OÜ Trumbi Muusika saab 2400 eurot Juhan Trumbi lastelaulude CD väljaandmiseks, MTÜ Tuulekell 3674,24 eurot suvelavastuse „Birkenruh episood. Kurb armulugu“ väljatoomiseks, MTÜ Perila Tallid Perila takistussõidu võistluse korraldamiseks koos perepäevaga 5113 eurot ning Mallavere ja Pikavere külaselts õppepaviljoni ehituse lõpetamise talguteks 3841 eurot.

1923,55 euroga otsustati toetada Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse projekti „Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonna noor tuleviku tegijaks ettevõtliku ellusuhtumise kaudu“.

Toetust said ka Ida-Harju Koostöökoja enda kaks projekti, kumbki 5113 eurot. Neist esimene on mõeldud tehnika soetamiseks, et jäädvustada piirkonna sündmusi. Tehnikat on kavas hakata ka oma liikmetele välja laenutama. Teine projekt on ürituste jaoks vahendite soetamiseks ja varaaidasüsteemi arendamiseks.

Koostöökoja juhatuse esimees Tiina Sergo selgitas, et edaspidi peab iga taotleja, kes projektide raames midagi soetab, seda vajadusel teistega jagama: „Niisugust varaaida süsteemi ajendas looma soov raha otstarbekamalt kasutada. Ei ole mõtet, kui iga külaselts ostab ürituste läbiviimiseks näiteks telgi, mida kasutatakse vaid paar korda aastas. Mõistlik on selliseid asju jagada, luua selleks andmebaas. Niisugune süsteem toimib väga hästi Tallinna noortekeskustes.“

„Teeme koos“ meetmest jäid rahastuseta projektid, mis ei kogunud vähemalt 50 protsenti võimalikest punktidest. Anija vallast selliseid polnud. Raasiku vallast ei leidnud toetust 2 projekti. Komisjon ei toetanud Mallavere ja Pikavere Külaseltsi taotlust 1666 eurole tuleohutuse koolituseks ning Peningi Koroonamänguklubi taotlust saada välisvõistlusteks 4866 eurot.

Ettevõtluse arendamise meetmest oli jagada 146 209 eurot, jagati 110 069 eurot. Toetust said viis projekti, sealhulgas toetatakse Ida-Harju Koostöökoja enda projekti „Turismikool – koostöö ja partnerluse arendamine” 13 735,56 euroga.

Toetuseta jäid Anija vallast Lilli Küla Arendamise Seltsi esitatud taotlus 31 955 eurole, et ehitada külasse hostel. Raha ei antud ka OÜle Jõeääre Partnerid Mallavere-Pikavere küla põllumajandustehnika moderniseerimiseks. Selleks taotleti 25 024,94 eurot.

Taotlusi hinnatakse järjest põhjalikumalt
Ida-Harju Koostöökoja juht Tiina Sergo ütles, et enamasti jäävad toetuseta projektid, mis on suunatud liiga väikesele sihtgrupile või kuhu on kirjutatud kokku liiga palju erinevaid tegevusi. Meelsasti ei toetata ka korduv­üritusi.

„Kui mitu aastat tehakse samasugust asja, vaatame, kas see on jätkusuutlik ja uusi väärtusi loov või korratakse aastast aastasse sama,“ sõnas Tiina Sergo.

Ta lisas, et tihti on projektidesse märgitud tegevusi, mis pole otseselt selle projektiga seotud: „Näiteks mingite asjade ostmine, mis ei ole kavandatava üritusega kuidagi seotud. Sel korral vaatasime väga hoolega läbi projektide eelarved ning võtsime neid kulusid vähemaks.“

Hindamiskomisjon vähendas näiteks mõne ürituse puhul õhtujuhile kavandatud tasu, kuna see tundus liialt kallis: „Ühest projektist, mille sihtgrupp oli oma küla noored, võtsime maha laagri majutuskulud, ei pidanud neid põhjendatuks.“

Samas arvas ta, et projektikirjutajad on hakanud mõtlema majanduslikumalt, kaaluvad kulutusi hoolega: „Loodetavasti on kaasa aidanud meie infopäevad ning asjaolu, et oleme ebavaja­likke kulusid kärpinud.“

Ida-Harju Koostöökoja järgmisse vooru saab taotlusi esitada 30. jaanuarist 1. veebruarini, siis on avatud vaid meede 1.1 „Teeme koos“.