Leader-koosolekud Kuusalu vallas – mereteema, turvalisus

1532

Kolgakülas oli Leaderi strateegia rahvakoosolekul ligi 40, Pärispeal 10 ja Kuusalus 25 inimest.

MTÜ Arenduskoda korraldatud arupidamised Kuusalu vallas said eelmise nädalaga läbi. Teisipäeva õhtul tutvustasid Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus ja moderaator Artur Talvik piirkonna senist Leader-tegevust ja uue strateegia projekti Kolgaküla rahvamajas, kolmapäeval Pärispea seltsimajas ning neljapäeval Kuusalu rahvamajas.

Artur Talvik: „Käimas on protsess, mille käigus töötame välja programmi tulevaseks kuueks aastaks, perioodiks 2014-2020. Teeme selle Euroopast tuleva maaelutoetuse enda nägu niipalju, kui on võimalik. Samas tuleb jälgida, et meie kavandatavad tegevused ei kattuks kalanduse-Leaderi või mõne muu toetusi jagava organisatsiooni, näiteks KIKi, toetusvaldkondadega. Saame hakata toetusi taotlema nendele ettevõtmistele, mida mujalt fondidest ei toetata. Kõige tähtsam märksõna on „koostöö“ – mida laiapõhjalisem on teie koostatud projekt, seda  enam  on  lootust  toetust  saada.“

Igal koosolekul tegi Heiki Vuntus esmalt kokkuvõtte Arenduskoja tegevusest ja eelmisel perioodil jagatud toetustest.

Kolgakülas tekkis diskussioon, miks on lõppeval toetusperioodil saanud Kuusalu valla MTÜd toetusi kokku sama suures mahus, 23 protsenti, kui 2000 elanikuga Vihula valla MTÜd. Küsimusi tekitas ka see fakt, et suur hulk Kuusalu vallast esitatud taotlusi on jäänud rahastuseta – toetatud 141 projekti, toetuseta jäänud 82. Mõlemad numbrid on suuremad, kui teistel omavalitsustel.

Artur Talvik, kes ka ise on kirjutanud Leader-projekte ja saanud neile toetusi, kommenteeris, et Kuusalu vallast on MTÜde projekte olnud rohkem, kuid väiksemate summade peale. Taotluste kohta märkis ta, et kindlasti ei olnud need teistest kehvemad.

Samas tõdeti, et Kuusalu vallas pole arendusnõuniku töökohta, nõustaja rolli täitis endine abivallavanem. Mõnedki projektitegijad palusid taotluse koostamisel abi Kadrina või Vihula valla arendusnõunikult, kes on üksiti oma vallas Leader-nõustajad.

Heiki Vuntus: „Arenduskoja juhatus ja liikmete üldkoosolek on otsustanud, et hindajatele ja nõustajatele palka ei maksta. Oleme nende tööd kompenseerinud koolitusreisidega. Eelmise perioodiga on hindajad läbi töötanud kokku 518 projekti, mis esitati Kuusalu, Vihula, Kadrina, Tapa ja Ambla vallast ning Loksa linnast. See on tegelikult suur  töö. Hindajad on olnud sõltumatud.“

Ta lisas, et Kuivojal märtsi lõpus toimunud kahepäevasel seminaril, kus strateegia kokkukirjutamisel tehti ära  põhjalik eeltöö, kiideti heaks ettepanek hakata hindajaid valima edaspidi konkursiga. Seni olid hindajad määratud valla- või linnavalitsuse otsusega.

Praeguseks on Arenduskojast rahastuseks heakskiidu saanud projektidest pooleli veel 52, need tuleb lõpetada 2014. aastaga. Kui ei lõpetata, jäävad summad kasutuseta, sõnas tegevjuht.

Kui eelmise perioodiga läks Arenduskoja kaudu toetusteks üle 3 miljoni  euro, siis uue perioodi summasid veel ei tea.

Heiki Vuntus selgitas, et Eesti 26 Leader-piirkonna strateegiad lähevad samuti hindamisele ja pannakse saadud punktide järgi pingeritta, rahastus sõltub hindepunktidest. Teine jaotusprintsiip on elanike arv. Arenduskoja piirkonnas on elanikke jaanuari 2014 seisuga 24 533. Arv on enam kui 3000 inimese  võrra vähenenud, võrreldes 2006. aastaga. Üks põhjus on, et Ambla otsustas Arenduskojast lahkuda ja liituda Järvamaa Arengupartnerite Leader-piirkonnaga, aga ka muidu on omavalitsustes elanikke varasemast vähem.

„Ambla liitumine teise piirkonnaga on arusaadav, MTÜsse Järvamaa Arengupartnerid ehk JAPi kuulus ka Kõue vald. Kui Kõue liitus Kosega, jäi JAPi inimesi alla 10 000. Samas pole Arenduskoja liikmed, kes on Ambla vallast, soovinud meie koosseisust lahkuda. Nad saavad osaleda koolitustel ning teha meie kaudu projekte Arenduskotta kuuluvates valdades, aga mitte oma koduvallas,“ lausus Heiki Vuntus.
Veel toonitas ta, et uued taotlusvoorud avanevad hiljemalt 2016. aastal, seni toimuvad läbirääkimised, strateegia kinnitamine, selle hindamine.

Suund ettevõtlusele

Uuest perioodist ei ole enam PRIAs meedet 3.2, mille kaudu saadi külade- ja seltsimajade ehitamiseks või renoveerimiseks toetust.
Artur Talvik ütles, et ka Arenduskoja kaudu eelistatakse toetada tegevusi küla- või seltsimajades, näiteks tehnika ostmist, mitte enam remonditöid.

Põhirõhk on ettevõtluse toetamisel. Heiki Vuntus märkis, et esialgu oli erasektor Leader-tegevuse suhtes skeptiline. Kuid aja jooksul huvi kasvas, firmad konkureerivad omavahel.

Pärispea koosolekul tekkis küsimus, kuidas kavatsetakse ellu viia strateegiasse kirjutatud „ettevõtluse väärtustamist“. Linda Metsaorg pakkus idee – korraldada ringsõite, mille käigus tutvutakse kohalike ettevõtjate tegevusega. Ta tõi näiteks paar aastat tagasi Kolgaküla Seltsi eestvedamisel teoks saanud tutvusmissõite, kus kohtuti valla eri piirkondade MTÜde esindajatega, vaadati külamaju ja muid objekte.

Kolgaküla koosolekust jäi uue ideena kõlama Sirkka Pintmanni ettepanek toetada piirkondlikku toidujulgeolekut – toetust võiksid saada projektid, mis aitavad luua kohalike toidutootjate koostöövõrgustikke.

Kuusalus kerkis küsimus kohaliku transpordi vajadusest – näiteks sõidutada lapsi küladest trennidesse ja tagasi või tuua publikut Kuusalu rahvamajja teatrisse. Artur Talvik märkis, et tegevustoetust Leaderist ei anta. Samas on nõue, et soetatud masinad peavad olema uued. Seega võib takistuseks saada liiga kõrge maksumus – toetustel on piirmäärad.

Rohkem tegevusi seoses merega

Kuna Kuusalu vallal on pikk merepiir, mereäärne on ka Vihula vald, on uude strateegiasse lisatud mitmeid merega seotud eesmärke ja tegevusi: lautrikohtade arendamine, mereturism, supluskohtade väljaehitamine jms.

Teine oluline valdkond on merepääste ja vabatahtlik tuletõrje. Strateegias on kirjas pääste- ja esmaabivahendite soetamine küladesse.
Artur Talvik: „Näiteks on Soomes mitmel pool külades olemas defibrillaator ehk elustamisaparaat, et vajadusel saaks kohe aidata, ei peaks jääma ootama kiirabi. Ka meil võiksid vähemalt vabatahtlikud päästjad omada sellist aparaati.“

Üks huvitav idee, mida pakuti Tapalt, on militaarmuuseumi rajamine. Artur Talvik arendas Kuusalu vallas toimunud koosolekutel seda ideed edasi – miks mitte luua paljusid endisi sõjaväeobjekte ühendav militaarmuuseum, kuhu kuuluksid ka allveelaevade demagnetiseerimise sadam Haras, omaaegne instituudihoone Suurpeal, endised piirivalvekordonid.