Raasiku valla segakooris Rõõmuline Spunk on
45 lauljat.
Dirigent, Aruküla Vaba Waldorfkooli õpetaja Maia-Reta Trampärk rääkis, et ühendatud koor loodi tänu laulupeole. Aruküla huvialakeskusel Pääsulind on filiaal Raasikul. Mullu detsembris kuulis huviala-keskuse juht Malle Jaako Raasiku rahvamaja juhatajalt Margit Eerikult, et sealse koori Raasiku Rõõmulised lauljad tahtsid minna laulupeole, kuid täiskoosseisus segakoori jaoks oli rahvast vähe. Neil oli ainult üks bassilaulja.
Maia-Reta Trampärk: „Aruküla segakooris Spunk on basse küll, aga tenoreid vähe. Sai arutatud, et kui luua ühine koor, siis kuidas käia proovides. Jäi nii, et Raasiku omad sõidavad Arukülasse, sest neid on vähem. Laululaagreid oleme pidanud Raasikul.”
Kui ühendatud koorile hakati nime otsima, lepiti kokku, et võetakse midagi mõlemast. Sedasi sündis Raasiku valla segakoor Rõõmuline Spunk.
Aruküla koorist on ühendatud koori lauljate hulgas kaks kolmandikku, Raasikult kolmandik. Rõõmulise Spungi teine dirigent on Raasiku koorijuht Riina Riistop.
Maia-Reta Trampärk ütles, et sellise suure koori ees on hea seista, väiksemat juhatada tunduski juba imelik: „Noored ja algajad tulid meie juurde. Koos Riina Riistopiga saame harjutada laule kahes rühmas. Sel aastal oli töö kahekordne, sest Raasiku lauljad teadsid laulupeo laule vähe. Põhitöö oli meestega. Aga nad olid nii kannatlikud, tulid varem kohale. Kui nendega lõpetasime, siis tegime koos naistega veel ühise proovi.”
Ta tõdes, et külakooriga on koorijuhil palju suurem koormus: „Aga samas saad ka palju tagasi. Ühest küljest lähed koju, oled väsinud ja energiast tühi. Aga teisest küljest hing laulab. Koorirahvas on heatahtlik ja lahke, nad pole kunagi kurjad. Meil ei ole iial vaja halba heaks laulda, kogu aeg käib naljategemine. Ka Raasiku dirigent Riina Riistop on väga vahva. Kui tema juhatab, laulan mina bassi.”
Staažikas koorilaulja Malle Jaako: „Hästi tore on, et enam pole meie kooris ainult vanemad lauljad, vaid ka noori.”
Ta meenutas koori üht tugisammast, endist Raasiku vallavanemat Toivo Veenret. Kui laulev revolutsioon lõppes, jäid meestest koori vaid bass Toivo Veenre ja tenor Rainer Selge. Ülejäänud olid naised. Ja nii kestis aastaid.
Pärast Toivo Veenre surma hakkasid mehed koori tagasi tulema. Maia-Reta Trampärk rääkis, et mõtleb aeg-ajalt ta peale ning sellele, et tema mure oli koori käekäik ning küllap korraldab seal ülevalpool asjade käiku.
„Olgu ta tuhandest tänatud. Kõigepealt hakkasid mehed tulema. Nüüd tulid ka Raasiku lauljad. Meil on kümnete lauljatega Raasiku valla koor. Raasiku vald oli Toivo suur mure ja hool,” sõnas dirigent.
Aruküla segakooril on traditsioon minna pärast laulupeo lõppu koos kusagile edasi pidutsema ja laulma. Kui ei kogunetud mõne laulja juurde, mindi kasvõi Aruküla lauluväljakule ja lauldi seal. Seekord sõideti koos Aruküla noortekooriga Kulli külasse oma koori laulja Virge Enoki koju.
Tallinna Pedagoogilise Instituudi lauluõpetaja-koorijuhi diplomiga Maia-Reta Trampärk töötab Arukülas muusikaõpetajana 1975. aastast. Ta on aastaid laulnud Tallinnas Jaan Tombi nimelise kultuuripalee naisansamblis Elektra, mida juhendas Märt Hunt. Kümme aastat oli ta Tallinna 4. Tehnikakooli koorijuht. Aruküla tookordne noortekoor Spunk moodustati 1981. aastal ning Maia-Reta Trampärk kutsuti dirigeerima. Siis olid nemad Aruküla vanemate lauljate segakoori kõrval uljad mässajad.
Malle Jaako: „Meie Pääsulinnu koolist kasvas välja praegune Aruküla noortekoor. Me mõistame neid, olime kunagi ise samasugused.”
Ka Maia-Reta Trampärki tütred ja Malle Jaako pojad on koorilauljad. Mõlemad on seda meelt, et laulupisik antakse peredes edasi põlvest põlve. Kui nemad olid noored, võtsid esinemistele ja ka laulupeo rongkäiku lapsed kaasa. Nüüd on paljud noored lauljad peol oma lastega.
„Kui juba väikesest peale on lauljatega koos tore olla, siis jääb see pisik ja laulda tahtmine inimesesse eluks ajaks,” on Maia-Reta Trampärk kindel. 
