Lisaks tulumaksumuudatustele muutis pensione sellest aastast ka laste olemasolu – iga lapse pealt saab pensionär juurde ühe staažiaasta.
Pärast tänavust esimest pensionipäeva on Anija valla sotsiaaltöötajate poole pöördunud mitmed eakad ja kurtnud, et ei saa aru, miks nende pension just nii palju tõusis või vähenes.
„Väga palju on viimastel nädalatel räägitud sellest, et töötavad pensionärid hakkasid maksumuudatuste tõttu saama vähem pensioni, kuid palju vähem sellest, et 1. jaanuarist hakkavad pensionärid laste eest saama pensionilisa,“ ütles Anija valla sotsiaaltööspetsialist Marianne Leis.
Sel aastal saab lapse kohta senise kahe staažiaasta asemel kolm staažiaastat täiendavat pensionilisa. Ühe aastahinde suurus on praegu 5,768 eurot, seega saab alanud aastal ühe lapse eest senisele pensionile täiendavalt 5,77 eurot, kahe lapse pealt 11,54 eurot, kolme pealt 17,31 eurot ja nii edasi.
Marianne Leis rõhutas, et täiendav staažiaasta lisati üksnes neile pensionäridele, kellel oli seni arvestatud pensioniõigusliku staaži hulka 2 aastat iga lapse kohta. Seda õigust sai kasutada vaid lapse üks vanem, eestkostja või hooldaja: „Mõni pensionär andis näiteks laste eest saadud staažiaastad kunagi oma abikaasale, kuid nüüd on abikaasa surnud, kuid elus olev vanem pole teinud avaldust, et staažiaastad arvestataks talle, ning ei ole nende eest saanud pensionilisa. Või teine näide – vahepeal oli lühike periood, kus pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestatud lapsi, kes olid sündinud hiljem kui 1990. aastal. Kui need inimesed, kes hakkasid sel perioodil pensioni saama, ei ole teinud avaldust ümberarvestamiseks, siis ei ole ka neil laste staažiaastaid arvesse võetud ning nad ei saanud jaanuaris pensionilisa.“
Kõigil neil tuleks täita sotsiaalkindlustusameti kodulehelt leitav avaldus ning taotleda laste eest staažiaastaid.
„Tagantjärele selle eest pensioni juurde ei saa, kuid alates järgmisest kuust saab,“ sõnas ta.
Mittetöötavad pensionärid, kellel on lapsed, kuid pension ei tõusnud, peaksid Marianne Leisi sõnul kindlasti uurima, kas neil on laste eest staažiaastaid juurde arvestatud. Ta soovitas kõigil pensionäridel, kellel on kahtlusi, kas saavad lapse või laste eest lisapensioni, oma andmed üle kontrollida. Neid näeb riigiportaalist eesti.ee. Kui seda võimalust pole, tuleks kohale minna või helistada sotsiaalkindlustusametisse: „Vallamajja pöördumisest kasu ei ole, meil andmeid pole, need antakse inimesele isiklikult.“
Töötav pensionär peaks taotlema maksuvabastust
Uue maksusüsteemi tõttu kaotasid oma sissetulekus töötavad pensionärid.
„Kui võrreldes eelmise aastaga kaotas pensionis mõni, kes ei tööta, peaks ta samuti kindlasti oma andmeid kontrollima,“ sõnas Marianne Leis.
Ta tõi näite – üks pensionär teatas, et ei tööta kusagil, juhendab vaid väikest ringi, mille eest saab pisikest tasu, kuid tema pensionist rakendati juba esimesest sendist tulumaksu: „Kuna sotsiaalkindlustusamet nägi, et selle inimese eest laekus sotsiaalmaks, arvestatigi tulumaks kogu pensionist. Sotsiaalkindlustusamet ei tea, kui suurt tulu inimene on saanud ega saa kontrollida, kas pensionär kasutab maksuvabastust ka tööandja juures või ei.“

Seetõttu soovitab ta töötavatel pensionäridel esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus, et nende pensionile rakenduks tulumaksuvabastus. Ka selle avalduse blankett on sotsiaalkindlustusameti kodulehel, avalduse saab saata riigiportaali kaudu või viia sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Kui pension on väiksem kui tulumaksuvaba miinimum ehk 500 eurot, tasuks ülejäänud osa suhtes esitada avaldus maksuvabastuse kohta ka tööandjale. Näiteks – kui pension on 300 eurot ja palk 400 eurot, tuleks sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus 300 eurole maksuvabastuse kohta ning tööandjale avaldus maksuvabastusele 200 euro suuruses summas.
„Maksuvabastuse avaldust võib muuta igakuiselt. Näiteks, kui pensionär ühel kuul töötab, võib avalduse esitada tööandjale, kuid järgmisel kuul ei tööta, siis saab avalduse esitada sotsiaalkindlustusametile. Kuna pensione makstakse ette, mitte tagantjärele, tuleks avaldus sotsiaalkindlustusametile esitada hiljemalt 19. kuupäevaks, siis arvestatakse seda järgmisest kuust,“ selgitas sotsiaaltöötaja.
Ta lisas, et oma maksuvaba tulu määramisel peaks töötav pensionär silmas pidama ka muid tulusid – kui saab näiteks dividende või pangaintresse, rendib maad välja, saab üüritulu või tulu põllumajandusega tegelemisest.