Lap­se kohta saab 5,75 eu­rot pen­sio­ni­li­sa

2480

Li­saks tu­lu­mak­su­muu­da­tus­te­le muu­tis pen­sio­ne sel­lest aas­tast ka las­te ole­ma­so­lu – iga lap­se pealt saab pen­sio­när juur­de ühe staažiaas­ta.

Pä­rast tä­na­vust esi­mest pen­sio­ni­päe­va on Ani­ja val­la sot­siaal­töö­ta­ja­te poo­le pöör­du­nud mit­med ea­kad ja kurt­nud, et ei saa aru, miks nen­de pen­sion just nii pal­ju tõu­sis või vä­he­nes.

„Vä­ga pal­ju on vii­mas­tel nä­da­la­tel rää­gi­tud sel­lest, et töö­ta­vad pen­sio­nä­rid hak­ka­sid mak­su­muu­da­tus­te tõt­tu saa­ma vä­hem pen­sio­ni, kuid pal­ju vä­hem sel­lest, et 1. jaa­nua­rist hakkavad pen­sio­nä­rid las­te eest saa­ma pen­sio­ni­li­sa,“ üt­les Ani­ja val­la sot­siaal­töös­pet­sia­list Ma­rian­ne Leis.

Sel aas­tal saab lap­se kohta se­ni­se ka­he staažiaas­ta ase­mel kolm staažiaas­tat täien­da­vat pen­sio­ni­li­sa. Ühe aas­ta­hin­de suu­rus on prae­gu 5,768 eu­rot, see­ga saab ala­nud aas­tal ühe lap­se eest se­ni­se­le pen­sio­ni­le täien­da­valt 5,77 eu­rot, ka­he lap­se pealt 11,54 eu­rot, kol­me pealt 17,31 eu­rot ja nii eda­si.

Ma­rian­ne Leis rõ­hu­tas, et täien­dav staažiaas­ta li­sa­ti üks­nes nei­le pen­sio­nä­ri­de­le, kel­lel oli se­ni ar­ves­ta­tud pen­sio­niõi­gus­li­ku staaži hul­ka 2 aas­tat iga lap­se koh­ta. Se­da õi­gust sai ka­su­ta­da vaid lap­se üks va­nem, eest­kost­ja või hool­da­ja: „Mõ­ni pen­sio­när an­dis näi­teks las­te eest saa­dud staažiaas­tad ku­na­gi oma abi­kaa­sa­le, kuid nüüd on abi­kaa­sa sur­nud, kuid elus olev va­nem po­le tei­nud aval­dust, et staažiaas­tad ar­ves­ta­taks tal­le, ning ei ole nen­de eest saa­nud pen­sio­ni­li­sa. Või tei­ne näi­de – va­he­peal oli lü­hi­ke pe­riood, kus pen­sio­niõi­gus­li­ku staaži hul­ka ei ar­ves­ta­tud lap­si, kes olid sün­di­nud hil­jem kui 1990. aas­tal. Kui need ini­me­sed, kes hak­ka­sid sel pe­rioo­dil pen­sio­ni saa­ma, ei ole tei­nud aval­dust üm­be­rar­ves­ta­mi­seks, siis ei ole ka neil las­te staažiaas­taid ar­ves­se võe­tud ning nad ei saa­nud jaa­nua­ris pen­sio­ni­li­sa.“

Kõi­gil neil tu­leks täi­ta sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti kodule­helt lei­tav aval­dus ning taot­le­da las­te eest staažiaas­taid.

„Ta­gant­jä­re­le sel­le eest pen­sio­ni juur­de ei saa, kuid ala­tes järg­mi­sest kuust saab,“ sõ­nas ta.

Mit­te­töö­ta­vad pen­sio­nä­rid, kel­lel on lap­sed, kuid pen­sion ei tõus­nud, peak­sid Ma­rian­ne Lei­si sõ­nul kind­las­ti uu­ri­ma, kas neil on las­te eest staažiaas­taid juur­de ar­ves­ta­tud. Ta soo­vi­tas kõi­gil pen­sio­nä­ri­del, kel­lel on kaht­lu­si, kas saa­vad lap­se või las­te eest li­sa­pen­sio­ni, oma and­med üle kont­rol­li­da. Neid näeb rii­gi­por­taa­list ees­ti.ee. Kui se­da või­ma­lust pole, tu­leks ko­ha­le min­na või he­lis­ta­da sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­tis­se: „Val­la­maj­ja pöör­du­mi­sest ka­su ei ole, meil andmeid po­le, need an­tak­se ini­me­se­le isik­li­kult.“

Töö­tav pen­sio­när peaks taot­le­ma mak­su­va­bas­tust
Uue mak­su­süs­tee­mi tõt­tu kao­ta­sid oma sis­se­tu­le­kus töö­ta­vad pen­sio­nä­rid.

„Kui võr­rel­des eel­mi­se aas­ta­ga kao­tas pen­sio­nis mõ­ni, kes ei töö­ta, peaks ta sa­mu­ti kind­las­ti oma and­meid kont­rol­li­ma,“ sõ­nas Ma­rian­ne Leis.
Ta tõi näi­te – üks pen­sio­när tea­tas, et ei töö­ta ku­sa­gil, ju­hen­dab vaid väi­kest rin­gi, mil­le eest saab pi­si­kest ta­su, kuid te­ma pen­sio­nist ra­ken­da­ti ju­ba esi­me­sest sen­dist tu­lu­mak­su: „Ku­na sot­siaal­kind­lus­tu­sa­met nä­gi, et sel­le ini­me­se eest lae­kus sot­siaal­maks, ar­ves­ta­ti­gi tu­lu­maks ko­gu pen­sio­nist. Sot­siaal­kind­lus­tu­sa­met ei tea, kui suurt tu­lu ini­me­ne on saa­nud ega saa kont­rol­li­da, kas pen­sio­när ka­su­tab mak­su­va­bas­tust ka tööand­ja juu­res või ei.“

Sotsiaaltööspetsialist Marianne Leis.
Sotsiaaltööspetsialist Marianne Leis.

See­tõt­tu soo­vi­tab ta töö­ta­va­tel pen­sio­nä­ri­del esi­ta­da sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti­le aval­dus, et nen­de pen­sio­ni­le ra­ken­duks tu­lu­mak­su­va­bas­tus. Ka sel­le aval­du­se blan­kett on sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti ko­du­le­hel, aval­du­se saab saa­ta rii­gi­por­taa­li kau­du või viia sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti klien­di­tee­nin­dus­se. Kui pen­sion on väik­sem kui tu­lu­mak­su­va­ba mii­ni­mum ehk 500 eu­rot, ta­suks üle­jää­nud osa suh­tes esi­ta­da aval­dus mak­su­va­bas­tu­se koh­ta ka tööand­ja­le. Näi­teks – kui pen­sion on 300 eu­rot ja palk 400 eu­rot, tu­leks sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti­le esi­ta­da aval­dus 300 eu­ro­le mak­su­va­bas­tu­se koh­ta ning tööand­ja­le aval­dus mak­su­va­bas­tu­se­le 200 eu­ro suu­ru­ses sum­mas.

„Mak­su­va­bas­tu­se aval­dust võib muu­ta iga­kui­selt. Näi­teks, kui pen­sio­när ühel kuul töö­tab, võib aval­du­se esi­ta­da tööand­ja­le, kuid järg­mi­sel kuul ei töö­ta, siis saab aval­du­se esi­ta­da sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti­le. Ku­na pen­sio­ne maks­tak­se et­te, mit­te ta­gant­jä­re­le, tu­leks aval­dus sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti­le esi­ta­da hil­je­malt 19. kuu­päe­vaks, siis ar­ves­ta­tak­se se­da järg­mi­sest kuust,“ sel­gi­tas sot­siaal­töö­ta­ja.

Ta li­sas, et oma mak­su­va­ba tu­lu mää­ra­mi­sel peaks töö­tav pen­sio­när sil­mas pi­da­ma ka muid tu­lu­sid – kui saab näi­teks di­vi­den­de või pan­gaint­res­se, ren­dib maad väl­ja, saab üü­ri­tu­lu või tu­lu põl­lu­ma­jan­du­se­ga te­ge­le­mi­sest.