Lahin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­mas on plaan ava­da 4. jaa­nua­ril 2018

Lahin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­mas on plaan ava­da 4. jaa­nua­ril 2018

Külli Koppelmaa
0

Ani­ja val­la­va­ne­ma eest­võt­tel ha­ka­tak­se taas­ta­ma Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­sam­mast.

Vi­ki­pa­lu kü­las La­hin­gu­väl­ja raud­tee­jaa­ma lä­he­dal asu­nud mä­les­tus­sam­mas on Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te nel­jast mä­les­tus­mär­gist Ani­ja val­las ai­nus, mis on taas­ta­ma­ta.
„Se­da on küll üri­ta­tud te­ha, kuid se­ni po­le õn­nes­tu­nud. Kaks aas­tat ta­ga­si, kui La­hin­gu­väl­jal ava­ti Keh­ra la­hin­gu in­fo­tah­vel, hak­ka­si­me val­la­va­lit­su­ses uues­ti sel­le pea­le mõt­le­ma. Olen kin­del, et nüüd, mil lä­he­neb Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päev, on so­biv aeg sam­mas lõ­puks taas­ta­da,“ üt­les Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.
Ta on kut­su­nud kok­ku töö­rüh­ma, ku­hu on kaa­sa­tud ko­du­loo-uu­ri­jad An­ne Oruaas ja Ants Miid­la, Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si liik­med Ma­ri­ka ja Taa­vi Ana­ri, ko­ha­lik et­te­võt­ja Han­nes Pik­kel ning Kait­se­lii­du Har­ju ma­le­va Rä­va­la ma­lev­kond: „La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba ra­ja­mi­se al­ga­ta­jad olid kait­se­liit­la­sed ning sam­mas val­mis 1938. aas­tal, kuid jäi ava­ma­ta. Hil­jem las­ti see õh­ku. Ole­me saa­nud ar­hii­vist kõik sel­le joo­ni­sed ja ka hal­jas­tu­se plaa­ni – meil on ole­mas kõik läh­teand­med, et taas­ta­da sam­mas en­di­sel ku­jul.“

20 aas­tat ta­ga­si ei õn­nes­tu­nud
Keh­ra la­hing toi­mus 4. jaa­nua­ril 1919. See oli Va­ba­dus­sõ­jas mää­ra­va täht­su­se­ga – eest­la­sed ei lask­nud pu­na­väe­la­si Tal­lin­na val­lu­ta­ma, vaid lõid nad en­ne pea­lin­na al­la jõud­mist ta­ga­si.
Hil­jem ot­sus­ta­ti Kait­se­lii­du Har­ju ma­le­va al­ga­tu­sel Va­ba­dus­sõ­ja ajal toi­mu­nud la­hin­gu­paik ära mär­ki­da. 1938. aas­tal kuu­lu­tas ku­ju­ta­va kuns­ti siht­ka­pi­tal väl­ja mä­les­tus­mär­gi ka­van­di­te võist­lu­se. Hin­da­mis­ko­mis­jon usal­das sam­ba val­mis­ta­mi­se tol ajal tun­nus­ta­tud ku­ju­ri­le Ernst Jõe­saa­re­le, kel­le ka­van­did olid kon­kur­sil saa­nud 2. ja 3. ko­ha.
Um­bes kuue meet­ri kõr­gu­ne sam­mas teh­ti pu­na­sest gra­nii­dist ning sam­bal oli ki­ri: „Siin mur­ti vaen­la­se pea­le­tung ja al­gas meie vä­ge­de või­du­käik 4. jaa­nua­ril 1919.“ Sam­mas plaa­ni­ti ava­da 23. juu­nil 1940, kuid eel­mi­sel päe­val tu­lid Ees­tis­se Nõu­ko­gu­de väed. Esial­gu jäi sam­mas al­les, sel­lelt raiu­ti väl­ja üks­nes tekst ning ase­me­le kir­ju­ta­ti 21 lan­ge­nud pu­na­väe­la­se ni­med, hil­jem – 1944. aas­tal las­ti mä­les­tus­sam­mas siis­ki õh­ku.
1990nda­te aas­ta­te al­guses taas­ta­ti muin­sus­kait­se selt­si teh­tud kor­jan­dus­tel ko­gu­tud ra­ha eest Voo­se, Vet­la ja Pris­ke au­sam­bad, suu­re La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi taas­ta­mi­ne oli sel­leks lii­ga kal­lis. 20 aas­tat ta­ga­si, 1997. aas­ta sü­gi­sel võt­sid Keh­ra lin­na­pea Jü­ri Lill­soo ja kuns­ti­de­koo­li too­na­ne juht Paul Raud nõuks taas­ta­da Ani­ja val­las vii­ma­ne Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te mä­les­tus­märk Ees­ti Va­ba­rii­gi 80. aas­ta­päe­vaks 1998. aas­ta veeb­rua­ris. Sam­ba taas­ta­mis­töö­de koor­di­nee­ri­mi­seks moo­dus­ta­ti ko­mis­jon, kes pöör­dus ra­ha­taot­lus­te­ga EV 80. aas­ta­päe­va ko­mis­jo­ni, mi­nis­tee­riu­mi­de, Har­ju maa­va­lit­su­se ning mit­me­te fon­di­de poo­le. Sam­ba taas­ta­mi­se ku­lu­deks kal­ku­lee­ri­ti li­gi­kau­du 350 000 kroo­ni.
„Ko­pu­ta­sin kõi­ki­de­le us­te­le, ku­hu os­ka­sin. Kõi­ki käi­ke enam ei mä­le­ta, kir­ju­ta­sin ise­gi tol­la­se­le pea­mi­nist­ri­le Mart Laa­ri­le, kuid se­da ra­ha me too­kord kok­ku ei saa­nud,“ mee­nu­tas Jü­ri Lill­soo.
Ke­va­del 1998 sai ta rii­gi­sek­re­tär Uno Vee­rin­gult kir­ja, mil­les tea­ta­ti, et kui­gi kait­se­mi­nis­tee­rium toe­tab põ­hi­mõt­te­li­selt mä­les­tus­mär­ki­de taas­ta­mist, ol­lak­se sei­su­ko­hal, et Keh­ra mä­les­tus­märk on lo­kaal­ne mä­les­tis ja sel­le ra­has­ta­mi­ne tu­leks la­hen­da­da ko­ha­li­kul ta­san­dil. Ka kul­tuu­ri­mi­nis­tee­rium ega ra­han­dus­mi­nis­tee­rium ei pi­da­nud või­ma­li­kuks La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks kü­si­tud 300 000 kroo­ni eral­da­mist. „Tun­dub, na­gu oleks Ees­ti riik ai­nult Toom­pea ning kõik, mis on väl­jas­pool Tal­lin­na, on lo­kaal­ne. Va­ba­dus­sõ­da toi­mus pea­lin­nast väl­jas­pool, kas siis ter­ve sõ­da oli lo­kaal­ne sünd­mus?“ kü­sis Jü­ri Lill­soo 20 aas­tat ta­ga­si.
Ka nüüd kom­men­tee­ris ta, et Keh­ra la­hin­gu ees­märk oli pea­ta­da vaen­la­se pea­le­tung Tal­lin­na­le: „Kind­ral­ma­jor Tõ­nis­son oli tõ­si­selt mu­res ja ar­vas, et ilm­selt tu­leb Tal­linn ära an­da ning ta­ga­ne­da soo­mus­ron­gi­de­ga Haap­sa­lu poo­le. Nii et kui se­da la­hin­gut po­leks või­de­tud – mis oleks Ees­ti Va­ba­rii­gist saa­nud?“

2000. aas­tast mee­nu­tab Keh­ra la­hin­gut Lahinguväljal en­di­se sam­ba asu­koh­ta pan­dud mä­les­tus­ki­vi, mil­lel on sa­ma tekst. Fo­to An­ne Oruaas.

2000. aas­tast mee­nu­tab Keh­ra la­hin­gut Lahinguväljal en­di­se sam­ba asu­koh­ta pan­dud mä­les­tus­ki­vi, mil­lel on sa­ma tekst. Fo­to An­ne Oruaas.

Sam­mas jäi too­kord taas­ta­ma­ta, küll aga ava­ti Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si eest­võt­tel en­di­se sam­ba asu­pai­gas 23. juu­nil 2000. aas­tal Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­ki­vi, mil­lel on sa­ma tekst, mis oli ava­ma­ta jää­nud sam­bal.

Prae­gu­ne val­la­va­nem – tee­me ära!
Val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­ta­mi sõ­nul on nüüd alus­ta­tud et­te­val­mis­tu­si, et La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­mas saaks val­mis meie rii­gi sa­jan­daks sün­ni­päe­vaks. Plaan on see ava­da Keh­ra la­hin­gu toi­mu­mi­se täht­päe­val ehk 4. jaa­nua­ril 2018. Ani­ja val­la tä­na­vu­ses ee­lar­ves on ra­ha, et ra­ja­da La­hin­gu­väl­ja jaa­mast mä­les­tus­ki­vi juur­de tol­mu­va­ba kerg­liik­lus­tee – prae­gu viib sin­na vaid jalg­ra­da.
„See on plaan sü­gi­seks val­mis te­ha,“ kin­ni­tas Ar­vi Ka­ro­tam.
Pa­ral­leel­selt al­ga­tab val­la­va­lit­sus sam­ba pro­jek­tee­ri­mi­se: „Koos­ta­me prae­gu pro­jek­tee­ri­mi­se läh­teü­le­san­net, mil­le alu­sel pöör­du­me pro­jek­tee­ri­mis­fir­ma­de poo­le. Va­nad joo­ni­sed on ole­mas, nen­de põh­jal tu­leb lei­da tä­na­päe­va­ne in­se­ner-teh­ni­li­ne la­hen­dus – sam­ba vun­da­ment peab ju kand­ma mit­meid ton­ne gra­nii­ti.“
Val­la­va­nem on uu­ri­nud, kust kohast pu­nast gra­nii­ti saa­da. Ühelt fir­malt saa­di pak­ku­mi­ne, mil­le jär­gi on ar­ves­ta­tud sam­ba maa­peal­se osa hin­naks li­gi­kau­du 100 000 eu­rot, sam­ba taas­ta­mi­se ko­gu­mak­su­mu­s on suu­rus­jär­gus 120 000 eu­rot.
„Val­laee­lar­vest ei ka­vat­se me ku­lu­ta­da roh­kem kui tee ra­ja­mi­seks ning sam­ba ümb­ru­ses­se is­ti­ku­te ost­mi­seks,“ sõ­nas Ar­vi Ka­ro­tam.
Ta li­sas, et sam­ba ümb­ru­se hal­jas­tus, mil­le te­ge­mi­sel ar­ves­ta­tak­se või­ma­li­kult pal­ju ka 1938. aas­ta hal­jas­tus­plaa­ni, te­hak­se val­mis sü­gi­seks ning ühis­kond­li­kus kor­ras ehk tal­gu­te­ga. Sel­leks on ka­vas ap­pi kut­su­da oma val­la ini­me­si: „Ok­toob­riks peak­sid val­mis ole­ma nii hal­jas­tus kui sa­ma vun­da­ment. Mä­les­tus­sam­ba en­da püs­ti­ta­mi­ne sõl­tub sel­lest, kui­das leia­me toe­ta­jaid.“

An­ne­tus­te ko­gu­mi­ne
Kuu ae­ga ta­ga­si Keh­ras pee­tud Ees­ti Va­ba­rii­gi 99. aas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud kõ­nes pöör­dus val­la­va­nem rah­va poo­le üles­kut­se­ga toe­ta­da La­hin­gu­väl­ja au­sam­ba taas­ta­mist.
Ap­ril­lis on ka­vas ava­da val­la­va­lit­su­se juu­res kon­to, ku­hu saab kan­da toe­tus­sum­ma La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba toe­ta­mi­seks: „Pä­rast va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val teh­tud üles­kut­set on mõ­ned ini­me­sed ju­ba mi­nu poo­le pöör­du­nud ja soo­vi­nud sam­ba taas­ta­mist toe­ta­da. An­na­me pea­gi täp­se­malt tea­da, kui­das se­da saab te­ha. Pöör­du­me ko­gu Ees­ti ava­lik­ku­se poo­le, sest Keh­ra la­hing oli ko­gu Ees­ti­le olu­li­ne sünd­mus.“
Ar­vi Ka­ro­tam prog­noo­sis, et eraan­ne­tus­test saab kok­ku um­bes 10 prot­sen­ti mä­les­tus­sam­ba mak­su­mu­sest ehk vä­he­malt 10 000 eu­rot. Ta aval­das loo­tust, et et­te­võt­mist toe­tab esi­me­se sam­ba ra­ja­ja Kait­se­liit, Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi kau­du ka kait­se­mi­nis­tee­rium: „Kind­las­ti peak­sid pa­nus­ta­ma rii­gi tei­sed­ki ins­ti­tut­sioo­nid ning po­lii­ti­kud era­kon­da­dest. Keh­ra la­hing oli Ees­ti Va­ba­rii­gi tek­ke üks mur­de­punk­te ning meie kõi­gi pü­ha ko­hus on taas­ta­da sam­mas nen­de ini­mes­te mä­les­tu­seks, kes sel­le la­hin­gu võit­sid.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus