Lahin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba ava­mi­sel oli um­bes 1000 ini­mest

1386

ETV ot­seü­le­kan­de va­hen­du­sel sai Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­mär­gi ava­mist jäl­gi­da küm­neid kor­di roh­kem rah­vast.

EV100 kor­ral­dus­toim­kon­na juht Too­mas Ki­ho kii­tis pü­ha­päe­val, 6. jaa­nua­ril La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba ava­mi­se­le järg­ne­nud tä­nu­lõu­nal Aeg­vii­dus Ees­ti kait­se­vä­ge ja kõr­ge­maid jõu­du­sid, et meie Va­ba­dus­sõ­ja olu­li­sim mur­de­la­hing toi­mus 100 aas­tat ta­ga­si Keh­ra lä­his­tel, ku­na see an­dis või­ma­lu­se alus­ta­da Va­ba­dus­sõ­ja 100. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mist just Ani­ja val­las.

„Kui­das ja mil­li­se ula­tu­se­ga se­da siin kor­ral­da­ti – näi­dis­la­hin­gu ja eel­kõi­ge La­hin­gu­väl­ja taas­ta­tud mä­les­tus­sam­ba ava­mi­se­ga – suur ai­täh ja müts ma­ha Ani­ja val­la rah­va ees ee­sot­sas teie val­la­va­ne­ma­ga,“ lau­sus ta.

Keh­rast 5 ki­lo­meet­ri kau­gu­se­le La­hin­gu­väl­ja­le tu­li pü­ha­päe­va hom­mi­ku­poo­li­kul pealt­vaa­ta­jaid puu­püs­ti täis ron­gi­ga, raud­tee­jaa­ma juur­de loo­dud aju­ti­ne park­la ja teeää­red oli au­to­dest-bus­si­dest tul­vil, um­bes 30 ini­mest kõn­di­sid Sven Luk­si eest­ve­da­mi­sel jalg­si 9 ki­lo­meet­ri kau­gu­selt Pris­ke au­sam­ba juu­rest.

La­hin­gu­väl­jal pi­da­sid Ees­ti, Lä­ti, Ve­ne­maa ja Val­ge­ve­ne sõ­jaa­ja­loo klu­bi­de liik­med ma­ha 100 aas­tat ta­ga­si sa­mal väl­jal toi­mu­nud näi­dis­la­hin­gu, osa­les Keh­rast tul­nud soo­mus­rong Wa­ba­dus. Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam, Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid, kait­se­mi­nis­ter Jü­ri Luik ning kait­se­väe ju­ha­ta­ja, kind­ral­ma­jor Mar­tin He­rem ava­sid Keh­ra la­hin­gu mä­les­tu­se jääd­vus­ta­mi­seks taas­ta­tud mä­les­tus­sam­ba. Kait­se­lii­du Rä­va­la ma­lev­kon­na pea­lik Avo Al­jas ja Ko­se ma­lev­kon­na pea­lik Too­mas Kut­sar süü­ta­sid hom­mi­kul Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­mär­ki­de juu­rest Valk­last, Pris­kelt Ar­dust, Vet­last ja Voo­selt La­hin­gu­väl­ja­le too­dud või­du­tu­led. Sam­ba pi­du­li­ku ava­mi­se jä­rel pa­ku­ti teed ning Keh­ra güm­naa­siu­mi kok­ka­de kee­de­tud sup­pi. Mä­les­tus­mär­gi taas­ta­mi­se suu­ri­mad abi­li­sed ja koos­töö­part­ne­rid kut­su­ti tä­nu­lõu­na­le Aeg­vii­du vak­sa­li res­to­ra­ni.

Keh­ra la­hing 100 aas­tat hil­jem
4. jaa­nua­ril 1919 toi­mu­nud la­hin­gu sa­jand hil­jem toi­mu­nud taas­la­vas­tu­se juht Mar­gus Si­ni­mets Saa­re­maa Sõ­ja­va­ra Muu­seu­mist sel­gi­tas, et 100 aas­tat ta­ga­si sat­tu­sid Kait­se­lii­du me­hed Aru­de­va­he ta­lu maa­del kok­ku pu­nas­te­ga ja jäid üs­na tä­ba­ras­se olu­kor­da. Sel­le la­hen­das meie ka­suks Keh­rast ko­ha­le jõud­nud soo­mus­rong num­ber 1 ja sealt ja­las­tu­nud des­sant.

Li­gi pool tun­di kest­nud näi­dis­la­hin­gus osa­le­sid 104 meest-naist nel­ja rii­gi 15 sõ­ja­aja­loo klu­bist. Esial­gu või­del­di pea­mi­selt kä­si­rel­va­de­ga, kui la­hin­gu ajal jõu­dis ko­ha­le soo­mus­rong, võe­ti ap­pi kuu­li­pil­du­jad, nen­de va­lan­guid las­ti ka soo­mus­ron­gist. Koos sõ­ja­mees­te­ga olid la­hin­gu­väl­jal sa­ni­ta­rid, kes and­sid haa­va­tu­te­le abi. Näi­dis­la­hin­gu lõ­puks le­bas ena­mik pu­na­seid maas, ük­si­kud el­lu­jää­nud põ­ge­ne­sid.

Mar­gus Si­ni­mets sõ­nas, et te­gu ei ol­nud Keh­ra la­hin­gu pä­ris täp­se re­konst­rukt­sioo­ni­ga, kuid enam-vä­hem nii sa­da aas­tat ta­ga­si juh­tus.

„Sur­nud, elu­sad, haa­va­tud, kõik ri­vis­tu­da kraa­vi­per­ve­le!“ an­dis ta pä­rast näi­dis­la­hin­gut kä­su.
Ani­ja val­la­va­nem tä­nas osa­le­nud klu­bi­de juh­te tä­nu­kir­ja­ga, Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent käe­pi­gis­tu­se­ga.

„La­hing oli vä­ga tõe­pä­ra­ne,“ kom­men­tee­ris Kers­ti Kal­ju­laid.

An­ne­tus­te abil taas­ta­tud sam­mas
Pre­si­dent mee­nu­tas, et Va­ba­dus­sõ­ja esi­me­ne kuu 100 aas­tat ta­ga­si oli noo­re­le Ees­ti rii­gi­le üs­na loo­tu­se­tu, vä­hes­test oh­vit­se­ri­dest, va­ba­taht­li­kest ja mo­bi­li­see­ri­tu­test koos­nev rah­va­vä­gi oli ai­na ta­ga­ne­nud, üks linn tei­se jä­rel vaen­la­se­le loo­vu­ta­tud. Kui rin­ne oli jõud­nud Keh­ra kan­ti, plaa­ni­ti veel üht ta­ga­ne­mist: „Aga kui Keh­ras asu­vas esi­me­se Ees­ti di­vii­si staa­bis teh­ti kind­ral­ma­jor Alek­san­der Tõ­nis­so­ni­le et­te­pa­nek staap mää­rus­te ko­ha­selt Raa­si­ku­le ta­ga­si tõm­ma­ta, keel­dus ta ta­ga­ne­mist lä­bi vii­mast. Sel­le­pä­rast lõ­peb di­vii­sis­taa­bi asu­koh­ta mär­kiv mä­les­tus­tah­vel Keh­ra jaa­ma­hoo­ne sei­nal sõ­na­de­ga: „Siit ei ta­ga­ne­tud.“ Tõe­poo­lest – siit enam ei ta­ga­ne­tud, sest te­ge­li­kult enam ei ol­nud­ki ku­sa­gi­le ta­ga­ne­da.“

Kers­ti Kal­ju­laid tu­le­tas meel­de, et see­jä­rel hak­ka­sid sünd­mu­sed are­ne­ma vas­tu­pi­di­ses suu­nas ning kap­ten An­ton Ir­ve ju­hi­tud soo­mus­rong num­ber 1 an­dis Aru­de­va­he väl­jal oo­ta­ma­tu löö­gi Keh­ra suu­nas lii­ku­nud Tar­tu pu­na­se kü­ti­pol­gu 2. pa­tal­jo­ni pih­ta.

„See oli mur­ran­gu­li­ne hetk Ees­ti rah­va suu­ri­mas heit­lu­ses,“ sõ­nas ta.

Pre­si­dent kõ­ne­les, et Keh­ra la­hin­gu­le pü­hen­da­tud mo­nu­ment jäi 23. juu­ni­l 1940 ava­ma­ta, ku­na lak­kas ek­sis­tee­ri­mast riik, mil­le kaits­ja­te­le oli see püs­ti­ta­tud: „See­ga rää­gib Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­märk mei­le loo mit­te ai­nult 100 aas­tat ta­ga­si toi­mu­nud heit­lu­sest, vaid ka sel­lest, mis juh­tub, kui ot­sus­ta­tak­se taan­du­da to­ta­li­taar­se sur­ve eest. See­pä­rast on ko­ha­ne meel­de tu­le­ta­da Va­ba­dus­sõ­ja pea­mi­si õp­pe­tun­de – Ees­ti on kaits­mist väärt ja kaits­tav ka üle­kaa­lu­ka vaen­la­se vas­tu ning loo­tu­se­tu­na näi­vas olu­kor­ras. Et edu pant on meie en­di ta­he, jul­gus, ot­sus­ta­vus, aga ka see, et Ees­ti edu­kas kaits­mi­ne on meie väik­sust ja asu­koh­ta ar­ves­ta­des või­ma­lik vaid liit­las­te, sõp­ra­de abi­ga, kel­le­ga su­he­te hoid­mi­ne ja aren­da­mi­ne on meie iga­päe­va­ne töö.“

Pre­si­dent pi­das olu­li­seks, et Keh­ra mä­les­tus­sam­mast ei püs­ti­ta­nud riik, vaid see ker­kis ko­da­ni­ke, et­te­võt­ja­te, ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ja ko­da­ni­kuü­his­kon­na ühi­se et­te­võt­mi­se­na.

La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se eest­ve­da­ja Ar­vi Ka­ro­tam tä­nas Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si, kes tä­his­tas 2000. aas­tal mo­nu­men­di asu­ko­ha ori­gi­naal­sam­ba ki­vi­de­ga. Val­la­juht mee­nu­tas, et ne­li aas­tat ta­ga­si La­hin­gu­väl­ja raud­tee­jaa­ma park­las la­hin­gu in­fo­tahv­li ava­mi­sel te­gi es­ma­kord­selt üles­kut­se mä­les­tus­sam­mas Keh­ra la­hin­gu 100. aas­ta­päe­vaks taas­ta­da.

„Sii­ras tä­nu kõi­gi­le 467 ük­sik­isi­ku­le, et­te­võt­te­le-or­ga­ni­sat­sioo­ni­le, kes se­da kok­ku roh­kem kui 50 000 eu­ro­ga toe­ta­sid. Teie ni­med on jääd­vus­ta­tud sam­ba kõr­val ole­va­le tä­nu­tahv­li­le,“ lau­sus ta.

Val­la­va­nem tä­nas ka mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­sel osa­le­nud Ees­ti ja liit­las­vä­ge­de kait­se­väe­la­si, kait­se­liit­las­i, ro­he­lis­te rat­ta­ret­kel osa­le­nuid, Ani­ja val­la­rah­vast, kol­lee­ge val­la­va­lit­su­sest, val­la­vo­li­ko­gu liik­meid ning kait­se­mi­nis­tee­riu­mi, Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi ja EV100 kor­ral­dus­mees­kon­da, kel­le toel õn­nes­tus Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tu­sü­ri­tu­si Ani­ja val­las kor­ral­da­da suu­re­joo­ne­li­selt ja meel­de­jää­valt.

„Olen elus kor­du­valt ko­ge­nud – kui te­gut­sed ül­la ees­mär­gi ni­mel ja teed mi­da­gi oma rah­va heaks, tu­le­vad si­nu juur­de õi­gel ajal head ja abi­val­mid ini­me­sed,“ mär­kis Ar­vi Ka­ro­tam ning aval­das eral­di tä­nu Ani­ja val­las Va­ba­dus­sõ­ja sünd­mus­te jääd­vus­ta­mi­se ja tut­vus­ta­mi­se­ga te­ge­le­va­le MTÜ­le Keh­ra Raud­tee­jaam ee­sot­sas An­ne Oruaa­sa­ga, sam­ba vun­da­men­di ja hal­jas­tu­se ra­ja­nud et­te­võt­te ju­hi­le Hen­ri Aa­sa­met­sa­le, mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se ehi­tus­töö­de ju­hi­le Har­ri Vir­ku­ne­ni­le, sam­ba kül­jes asu­va sõ­du­ri ba­rel­jee­fi näi­di­se val­mis­ta­nud skulp­tor Ai­var Sim­so­ni­le ja ki­vi­rai­dur Aa­re Al­ja­se­le.

La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba õn­nis­tas kait­se­väe pea­kap­lan Gus­tav Kut­sar.

1988. aas­tal asu­ta­tud Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si esi­me­ne juht Mil­vi Sch­meidt, kel­le­le val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam an­dis tä­nu­lõu­nal ühe­na esi­mes­test La­hin­gu­väl­ja sam­ba pil­di­ga tä­nu­kir­ja, lau­sus pä­rast 4.-6. jaa­nua­ri­ni toi­mu­nud Keh­ra la­hin­gu 100. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mist ko­du­val­las: „Ma olen vä­ga õn­ne­lik, et olen nii kaua ela­nud ja se­da kõi­ke näi­nud. Need päe­vad on ol­nud ha­rul­da­sed. Ree­del Keh­ra raud­tee­jaa­ma juu­res tu­lid mul suu­rest õn­nest pi­sa­rad sil­ma, seal oli nii pal­ju rah­vast! See, kui ilus on La­hin­gu­väl­jal, oli va­pus­tav ela­mus!“

Eelmine artikkelEes­ti ja Soo­me kait­se­mi­nis­ter Valk­la la­hin­gu 100. aas­ta­päe­val
Järgmine artikkelRaa­si­ku noor­te­vo­li­ko­gu juht on AND­RA AL­LIK