ETV otseülekande vahendusel sai Kehra lahingu mälestusmärgi avamist jälgida kümneid kordi rohkem rahvast.
EV100 korraldustoimkonna juht Toomas Kiho kiitis pühapäeval, 6. jaanuaril Lahinguvälja mälestussamba avamisele järgnenud tänulõunal Aegviidus Eesti kaitseväge ja kõrgemaid jõudusid, et meie Vabadussõja olulisim murdelahing toimus 100 aastat tagasi Kehra lähistel, kuna see andis võimaluse alustada Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamist just Anija vallas.
„Kuidas ja millise ulatusega seda siin korraldati – näidislahingu ja eelkõige Lahinguvälja taastatud mälestussamba avamisega – suur aitäh ja müts maha Anija valla rahva ees eesotsas teie vallavanemaga,“ lausus ta.
Kehrast 5 kilomeetri kaugusele Lahinguväljale tuli pühapäeva hommikupoolikul pealtvaatajaid puupüsti täis rongiga, raudteejaama juurde loodud ajutine parkla ja teeääred oli autodest-bussidest tulvil, umbes 30 inimest kõndisid Sven Luksi eestvedamisel jalgsi 9 kilomeetri kauguselt Priske ausamba juurest.
Lahinguväljal pidasid Eesti, Läti, Venemaa ja Valgevene sõjaajaloo klubide liikmed maha 100 aastat tagasi samal väljal toimunud näidislahingu, osales Kehrast tulnud soomusrong Wabadus. Anija vallavanem Arvi Karotam, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kaitseminister Jüri Luik ning kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Herem avasid Kehra lahingu mälestuse jäädvustamiseks taastatud mälestussamba. Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik Avo Aljas ja Kose malevkonna pealik Toomas Kutsar süütasid hommikul Vabadussõja mälestusmärkide juurest Valklast, Priskelt Ardust, Vetlast ja Vooselt Lahinguväljale toodud võidutuled. Samba piduliku avamise järel pakuti teed ning Kehra gümnaasiumi kokkade keedetud suppi. Mälestusmärgi taastamise suurimad abilised ja koostööpartnerid kutsuti tänulõunale Aegviidu vaksali restorani.
Kehra lahing 100 aastat hiljem
4. jaanuaril 1919 toimunud lahingu sajand hiljem toimunud taaslavastuse juht Margus Sinimets Saaremaa Sõjavara Muuseumist selgitas, et 100 aastat tagasi sattusid Kaitseliidu mehed Arudevahe talu maadel kokku punastega ja jäid üsna täbarasse olukorda. Selle lahendas meie kasuks Kehrast kohale jõudnud soomusrong number 1 ja sealt jalastunud dessant.
Ligi pool tundi kestnud näidislahingus osalesid 104 meest-naist nelja riigi 15 sõjaajaloo klubist. Esialgu võideldi peamiselt käsirelvadega, kui lahingu ajal jõudis kohale soomusrong, võeti appi kuulipildujad, nende valanguid lasti ka soomusrongist. Koos sõjameestega olid lahinguväljal sanitarid, kes andsid haavatutele abi. Näidislahingu lõpuks lebas enamik punaseid maas, üksikud ellujäänud põgenesid.
Margus Sinimets sõnas, et tegu ei olnud Kehra lahingu päris täpse rekonstruktsiooniga, kuid enam-vähem nii sada aastat tagasi juhtus.
„Surnud, elusad, haavatud, kõik rivistuda kraavipervele!“ andis ta pärast näidislahingut käsu.
Anija vallavanem tänas osalenud klubide juhte tänukirjaga, Eesti Vabariigi president käepigistusega.
„Lahing oli väga tõepärane,“ kommenteeris Kersti Kaljulaid.
Annetuste abil taastatud sammas
President meenutas, et Vabadussõja esimene kuu 100 aastat tagasi oli noorele Eesti riigile üsna lootusetu, vähestest ohvitseridest, vabatahtlikest ja mobiliseeritutest koosnev rahvavägi oli aina taganenud, üks linn teise järel vaenlasele loovutatud. Kui rinne oli jõudnud Kehra kanti, plaaniti veel üht taganemist: „Aga kui Kehras asuvas esimese Eesti diviisi staabis tehti kindralmajor Aleksander Tõnissonile ettepanek staap määruste kohaselt Raasikule tagasi tõmmata, keeldus ta taganemist läbi viimast. Sellepärast lõpeb diviisistaabi asukohta märkiv mälestustahvel Kehra jaamahoone seinal sõnadega: „Siit ei taganetud.“ Tõepoolest – siit enam ei taganetud, sest tegelikult enam ei olnudki kusagile taganeda.“
Kersti Kaljulaid tuletas meelde, et seejärel hakkasid sündmused arenema vastupidises suunas ning kapten Anton Irve juhitud soomusrong number 1 andis Arudevahe väljal ootamatu löögi Kehra suunas liikunud Tartu punase kütipolgu 2. pataljoni pihta.
„See oli murranguline hetk Eesti rahva suurimas heitluses,“ sõnas ta.
President kõneles, et Kehra lahingule pühendatud monument jäi 23. juunil 1940 avamata, kuna lakkas eksisteerimast riik, mille kaitsjatele oli see püstitatud: „Seega räägib Kehra lahingu mälestusmärk meile loo mitte ainult 100 aastat tagasi toimunud heitlusest, vaid ka sellest, mis juhtub, kui otsustatakse taanduda totalitaarse surve eest. Seepärast on kohane meelde tuletada Vabadussõja peamisi õppetunde – Eesti on kaitsmist väärt ja kaitstav ka ülekaaluka vaenlase vastu ning lootusetuna näivas olukorras. Et edu pant on meie endi tahe, julgus, otsustavus, aga ka see, et Eesti edukas kaitsmine on meie väiksust ja asukohta arvestades võimalik vaid liitlaste, sõprade abiga, kellega suhete hoidmine ja arendamine on meie igapäevane töö.“
President pidas oluliseks, et Kehra mälestussammast ei püstitanud riik, vaid see kerkis kodanike, ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna ühise ettevõtmisena.
Lahinguvälja mälestussamba taastamise eestvedaja Arvi Karotam tänas Anija Muinsuskaitse Seltsi, kes tähistas 2000. aastal monumendi asukoha originaalsamba kividega. Vallajuht meenutas, et neli aastat tagasi Lahinguvälja raudteejaama parklas lahingu infotahvli avamisel tegi esmakordselt üleskutse mälestussammas Kehra lahingu 100. aastapäevaks taastada.
„Siiras tänu kõigile 467 üksikisikule, ettevõttele-organisatsioonile, kes seda kokku rohkem kui 50 000 euroga toetasid. Teie nimed on jäädvustatud samba kõrval olevale tänutahvlile,“ lausus ta.
Vallavanem tänas ka mälestussamba taastamisel osalenud Eesti ja liitlasvägede kaitseväelasi, kaitseliitlasi, roheliste rattaretkel osalenuid, Anija vallarahvast, kolleege vallavalitsusest, vallavolikogu liikmeid ning kaitseministeeriumi, Eesti Sõjamuuseumi ja EV100 korraldusmeeskonda, kelle toel õnnestus Vabadussõja mälestusüritusi Anija vallas korraldada suurejooneliselt ja meeldejäävalt.
„Olen elus korduvalt kogenud – kui tegutsed ülla eesmärgi nimel ja teed midagi oma rahva heaks, tulevad sinu juurde õigel ajal head ja abivalmid inimesed,“ märkis Arvi Karotam ning avaldas eraldi tänu Anija vallas Vabadussõja sündmuste jäädvustamise ja tutvustamisega tegelevale MTÜle Kehra Raudteejaam eesotsas Anne Oruaasaga, samba vundamendi ja haljastuse rajanud ettevõtte juhile Henri Aasametsale, mälestussamba taastamise ehitustööde juhile Harri Virkunenile, samba küljes asuva sõduri bareljeefi näidise valmistanud skulptor Aivar Simsonile ja kiviraidur Aare Aljasele.
Lahinguvälja mälestussamba õnnistas kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar.
1988. aastal asutatud Anija Muinsuskaitse Seltsi esimene juht Milvi Schmeidt, kellele vallavanem Arvi Karotam andis tänulõunal ühena esimestest Lahinguvälja samba pildiga tänukirja, lausus pärast 4.-6. jaanuarini toimunud Kehra lahingu 100. aastapäeva tähistamist koduvallas: „Ma olen väga õnnelik, et olen nii kaua elanud ja seda kõike näinud. Need päevad on olnud haruldased. Reedel Kehra raudteejaama juures tulid mul suurest õnnest pisarad silma, seal oli nii palju rahvast! See, kui ilus on Lahinguväljal, oli vapustav elamus!“