Ajakirja Eesti Loodus värskes numbris, mis on pühendatud Lahemaa rahvuspargi juubelile, kirjutab Teet Koitjärv, et rahvuspargi rajamine on Eesti looduskaitse üks tippsündmusi.
Mõtlemapanevad on ta sõnad: „Lahemaad võib pidada inimese ja kaitseala koostoimimise esimeseks tõsisemaks proovikiviks Eestis. Seda nii inimese igapäevaelu, kultuuripärandi hoiu kui ka loodushariduse vaatenurgast. Palju sellist, mis meie tänapäeva looduskaitses on igapäevane ja arusaadav, on alguse saanud just Lahemaalt.“
Just igapäevaelu on see, mis muudab kohalike elanike suhtumise rahvusparki teistsuguseks kui mujalt inimestel. Ilus loodus, puutumatud metsad¸kultuuri- ja ajaloopärand – on palju, mille üle uhkust tunda. Aga samas ka piirangud, kooskõlastamised, keeldumised – see on piirkonna elanike ja maaomanike jaoks rahvuspargi teine, sageli rahulolematust tekitav pool.
Vihula vallavanem Rene Treial iseloomustab Lahemaad järgmiselt: „Rahvuspargi asutamine oli rahvuslik tegu, kuid tookord nii ei sõnastatud ega saanudki sõnastada. Selles oli varjatult rahvuslik kood, et seda mõista, peab olema eestlane. Rahvuspark loodi omal ajal eelkõige kultuurmaastiku kaitseks. Nüüd on Lahemaa kontseptsioon muutunud, järele on jäänud kimp keelde.“
Palju õnne kõigile lahemaalastele juubeli puhul!
