Lahemaa vald ehk laske meil rahus hääbuda?

1775

Andres Kaarmann, Kuusalu vallavolikogu liige, Loksa linnapea 2005-2006

Haldusreform koputab jälle uksele ja seda intensiivsemalt kui kunagi varem. Piltlikult öeldes lüüakse vajadusel ka uks maha, kui muidu jutule ei võeta. Reaalne oht, et kui vabatahtlikust liitumisest asja ei saa, siis ootab vähevõimekaid omavalitsusi ees sundliitumine, on pannud mitmed omavalitsusjuhid oluliselt kiiremini liigutama.
Meie piirkonnas on vähemalt näilise eestvedamise enda peale võtnud Loksa linn, kelle juhid agaralt propageerivad Lahemaa valla ideed. Nii palju, kui mina olen aru saanud, siis uus vald moodustuks tänase Loksa linna, Vihula valla ning endise Loksa valla territooriumist. Idee iseenesest ju kõlav ja suurejooneline, kuid sisu ma sellel mõttel ei näe. Vähemalt seda sisu, mille vabariigi valitsus on seadnud haldusreformi peamiseks eesmärgiks – hästi toimivad ja võimekamad omavalitsused, mis suudaksid elanikele pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid.
Et eelnev jutt tühjana ei tunduks, siis mõned mõtlemapanevad numbrid ma välja tooksin. Kümne aastaga on Loksa linna elanike arv vähenenud ligi 1000 inimese võrra. Küll on Loksal, võrreldes naabritega, pensioniealiste elanike arv konkurentsitult suurim, koguni 23 protsenti elanikkonnast on üle 65aastased. Sõnumitooja piirkonna omavalitsustes Kuusalus, Anijal ja Raasikul on pensioniealiste elanike osakaal 16-17 protsenti kogu elanikkonnast.
Vananev elanikkond ei ole kahjuks ainus probleem, sest ka tööl käivate elanike sissetulekud jäävad märkimisväärselt alla naaber­omavalitsustele. Statistikaameti 2014. aasta andmetel oli loksalase keskmine brutopalk 831 eurot, Kuusalus 1041 ning Raasikul 1050 eurot. Kuusalu-Kiiu piirkonna elanike sissetulekud on kindlasti kõrgemad kui valla äärealadel. Vihula vallas oli töötaval inimesel keskmine sissetulek üle 1000 euro, samas pensioniealiste elanike osakaal oli isegi kõrgem kui Loksal – 25 protsenti. Kui siia juurde lisada veel asjaolu, et Loksa linnas oli ametlik töötuse määr kaks korda kõrgem kui Kuusalu vallas, siis on see tõsine mõttekoht.
Kui ka Lahemaa vald soovitud kujul õnnestuks läbi suruda, kus Kuusalu vald jälle pooleks lüüakse, siis mingit positiivset arengut kvaliteetsemate teenuste suhtes on raske näha. Hääbuva elanike arvu ning langeva tulubaasiga vananev vald. Ei ole väga optimistlik tulevikuperspektiiv. Oluliselt elujõulisem Kuusalu-Kiiu piirkond aitaks kindlasti tasakaalustada kogu valda ning luua ka äärealadele eeldused arenguks.
Küll toetan ma igati suurt ühinemist, mis ei poolitaks Kuusalu valda. Seda eelkõige hariduse poole pealt. Nimelt on haridusministeerium öelnud, et Kuusalu on riigigümnaasiumiga täna täpselt piiri peal. See peaks olema kogu piirkonna üks ühine prioriteet. Lahemaa valla idee täna väljakäidud kujul kahjuks ainult vähendab riigigümnaasiumi rajamise võimalust. Ja küsimus ei ole ainult hariduses, vaid kõigis eluvaldkondades, mille eest omavalitsus peab vastutama. Igaüks saab tõenäoliselt aru, mis põhjustel. Et kui  börsil oleks võimalus osta uute omavalitsuste aktsiaid, siis Lahemaa valda ma välja käidud kujul küll isiklikku raha ei investeeriks.

Eelmine artikkelKehra staadioni renoveerimisprojekt on valmis
Järgmine artikkelAnija vallavalitsuse konkursid kestavad