
Tuleval laupäeval, 20. mail tähistab Lahemaa Turismiühing Euroopa kaitsealade päeva pikniku- ja muuseumipäevaga, mis jätkub üleriigilise muuseumiööga.
„Tegu on pilootprojektiga, vaatame laupäeval, kas ja kuidas see töötab. Palume sõitjatelt kannatlikkust ja ootame tagasisidet, mis aitaks edaspidi selliseid bussiringe paremini korraldada,“ ütles Lahemaa Turismiühingu juhatuse liige, pikniku- ja muuseumipäeva peakorraldaja Kaisa Linno.
Turismiühingus on mitu aastat peetud plaani, kuidas võimaldada matkajatel ja turistidel liikuda kahte maakonda ulatuvas Lahemaa rahvuspargis, kus liinibussid sõidavad harva ning veel keerulisem või peaaegu võimatu on pääseda ühistranspordiga rahvuspargi ühest servast teise.

Kuna 20. mai on seekord Euroopa kaitsealade päev ja ka üle-euroopaline muuseumiöö, otsustati need ühendada ning esmakordselt katsetada hop-on-hop-off (otsetõlkes hüppa-peale-hüppa-välja – toim.) busse. Laupäeva jooksul sõidavad Lahemaal neli bussi, mis alustavad ja lõpetavad ringi Loksal. OÜ Arla Sõidud koolibussid varustatakse vastavate siltidega ning teevad sel päeval kümne tunni jooksul kokku kuus ringi marsruudil Loksa-Viinistu-Kasispea-Käsmu-Võsu-Vergi-Altja-Oandu-Sagadi-Palmse-Nõmmeveski-Pikakose-Valgejõe-Viru raba-Kolga-Leesi-Hara-Loksa. Esimene buss väljub Loksalt kell 11.15 ja järgmised sõidavad Loksalt välja iga pooleteise tunni tagant. Üks bussiring kestab ligi kolm tundi. Bussigraafiku leiab Visit Lahemaa kodulehelt. Bussipilet maksab 5 eurot. Kohapeal saab maksta sularahas, kuid soovitatav on võimaluse korral pilet ette osta pangaülekandega, ka selle info leiab Visit Lahemaa veebist.
Kaisa Linno rääkis, et busside väljasõiduajad on seatud Tallinna poolt Loksale sõitvate liinibusside saabumise aja järgi, et pealinnast, ka Kuusalust, Kolgast ja mujalt tulijad saaksid kohe edasi sõita. Keeruline oli tema sõnul klapitada marsruutide aegu Rakverest Võsule jõudvate liinibussidega, sest need sõidavad ainult hommikul ja õhtul. Lääne-Viru poolt on võimalik tulla liinibussidega Valgejõele või Loksa teeristi ja seal ümber istuda. Kuna piknikupäeva bussiliinid on pikad, siis igale poole sisse ei pöörata, bussid peatuvad osades paikades teeristis ning matkajail tuleb veidi kõndida. Bussides on saatjad, kes annavad peatustest teada, et osataks soovitud pikniku- ja muuseumikohas väljuda. Pooleteise tunni pärast on võimalik järgmise bussiga edasi sõita uude külastuspaika. Päeva jooksul saab sel viisil külastada Lahemaa rahvuspargis mitut kohta.
Peakorraldaja lisab, et kõiki pikniku- ja muuseumipaiku oodatakse külastama ka jalgratastega: „Et hoogustada kestlikku liikumist, võiks proovida auto koju jätta. Aga muidugi saab kõikidele üritustele ka autoga.“
Mahukas päevakava
Pikniku- ja matkakohti ning muuseume on sel päeval programmis üle paarikümne. Tallinnale kõige lähemal toimub matk ja piknikupäev Ubari maastikukaitsealal. Jalutada saab Muuksi linnamäel ja Tsitre metsarajal, giid on Mart Reimann. Tammistul viivad külalisi rannaniitude matkale tutvustavad lambaid ning tallesid Kaie, Kadri ja Taavi Ustav. Loksa rannas tehakse kepikõndi Rene Meimeri juhendamisel. Viinistul on kunstitöötoad ja ringkäik Kunstisadamas. Valgejõel teeb Allan Alaküla ajalootuuri. Käsmu poolsaare matkaradadele viib teraapilisele metsaretkele Mari-Liis Vohli.
Avatud on muuseumid Virvel, Haras, Loksal, Viinistul, Vihasoos, Pikakosel, Kolgas, Käsmus, Palmses ja Sagadis.
Päev lõpeb külastushooaja avapeoga Vergi sadamas, kus esineb Hyperbeat.
Piknikupäeva puhul on Loksa bussijaamas avatud taas Liisa Riinu pannkoogikohvik ning töötab rattalaenutus. Piknikupakke ja toitlustust pakutakse mitmel pool kohvikutes-restoranides ja muuseumides, ka Kuivoja puhkekeskuses, Kolga mõisas, Valgejõe Veinivillas, Võsul, Hara sadamas, Viinistul, Palmses, Altjal, Sagadis. Viinistu rannarestos ja Sagadi mõisa restoranis palutakse piknikupakid eelnevalt ette tellida. Kõige selle kohta leiab täpsema info samuti Visit Lahemaa veebilehelt.
Toetus mitmest programmist
Lahemaa Turismiühing korraldab pikniku- ja muuseumipäeva tänu EASilt ligi kaks aastat tagasi saadud toetusele. Projekt „Lahemaa tervikliku turismikorralduse lahenduse loomine“ sai EASi vahendusel Euroopa Regionaalarengufondi turismi ärimudelite arendamisele suunatud programmist 200 000 eurot. Projektiraha aitab tasuda bussiringide eest, projekt lõpeb tänavu sügisel.
Piknikupäeva reklaamimist toetab Euroopa Liidu Leader-programm – MTÜ Arenduskoda eestvedamisel läbiviidavast koostööprojektist „Põhja-Eesti toidukultuur – paepealsed maitsed“ antakse piknikupäeva ja -pakkide kogu suvehooaja vältel turundamiseks 2500 eurot.
Enamik pikniku- ja muuseumipäeval osalevatest ettevõtetest on Lahemaa Turismiühingu liikmed ning paljud selle päeva toitlustajad teevad kaasa Põhja-Eesti toiduprojektis.
Kolga muuseum avab näituse pritsunaistest
Kolga muuseum avab laupäeva, 20. mai õhtul kella kuue paiku muuseumiöö raames uue näituse „Pritsunaised“. Tegu on Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitusega.
Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier-Soosaar selgitas, et pritsumeeste kõrval oli möödunud sajandil väga oluline, lausa võtmeroll nende naistel, sest vabatahtlikkusele üles ehitatud tuletõrjeseltsid sõltusid kogukonna toetustest. Naised korraldasid tuletõrjetööks vajaliku raha kogumise jaoks pidusid, loteriisid, annetusi, müüsid käsitööd ning omatehtud napsu. Kogu vajalik varustus hangiti naiste kogutud raha eest. Lisaks osutasid naised tulekahjudel esmaabi ja aitasid kannatanuid haigemajja.
Kuna rändnäitusel on piltide kõrval rohkelt teksti, otsustasid Kolga muuseumi töötajad täiendada seda tuletõrjekiivritega, mis on näituse ajaks saadud riigikogu liikme, pääste-
ameti endise peadirektori Mati Raidma kogust. Kiivrid on eksponeeritud Mati Raidma kodukandis Iisaku muuseumis, sest seal tegutsesid vabatahtlike pritsumeestena tema esivanemad.
Samas näitusesaalis asuvatesse klaasvitriinidesse on pandud valik Mäetaguse vabatahtliku päästekomando tuletõrjuja Mart Heeringsoni kogust – väikesed mudelid tuletõrje-autodest ja muust päästetehnikast.
Kuna Kolga mõisas algab piknikupäev lõunast ning pärast lõunat jõuab Kolka Lahemaa-buss esimeselt ringilt, avab Kolga muuseum uksed kell 13.
Külalistele jagavad selgitusi lisaks juhatajale veel fondihoidjad Nele Reial ja Anu Tähemaa. Teise fondihoidjana tööle võetud Anu Tähemaa on ametis veerandkoormusega. Muuseumi juhataja sõnas, et on Kuusalu vallale väga tänulik täiendava töökoha loomise eest, muuseum on laienenud kahele korrusele ja suvehooajal on palju tööd. Anu Tähemaa on olnud muuseumi vabatahtlik abiline juba aastaid ning aitab ka korrastada muuseumi arhiivi.