
„Aastakümnetega on järjest enam välja tulnud vastuolusid maaomandi haldamises ja kasutamises Lahemaa rahvuspargis. Keskkonnaametnike surve on piirangutele tuginedes muutunud bürokraatlikumaks ja jäigemaks ning piiranguid kavandatakse juurde. Surve maaomanikele on toonud kaasa vajaduse enda õigusi kaitsta ja oleme asunud selle nimel aktiivsemalt tegutsema,“ ütleb MTÜ Lahemaa Maaomanike Liit juhatuse liige, Virve külavanem Jaan Velström.
Tema ning maaomanikud Aare Kuusik Pudisoo külast ja Aivar Haak Kolga-Aablast moodustasid 2022. aasta oktoobris MTÜ Lahemaa Maaomanike Liit, et kaitsta Lahemaa elanike ja maaomanike õigusi suheldes kohaliku omavalitsuse, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga ning kaasa rääkida Kuusalu valla üldplaneeringu koostamisel.
Jaan Velström: „Kuusalu valla üldplaneeringus on taas plaanis Lahemaa külade osas viidata rahvuspargi kaitsekorralduskavale, mis kinnitati esmalt aastateks 2016-2025. Lootsime, et saame kaasa rääkida, kui hakatakse koostama uue perioodi kaitsekorralduskava, sest elu on läinud edasi, mõttetud piirangud tuleks külades tühistada, et tagada külade areng, ning kehtima jäävate piirangute osas kehtestada õiglane kompensatsioon. Kuid selgus, uut kaitsekorralduskava ei hakata koostama, keskkonnaministri otsusega muudeti eelmise aasta lõpus kaitsealade kaitsekorralduskavad tähtajatuks.“
Maaomanike liidu juhatus kohtus jaanuaris Lahemaa piirangute küsimuses keskkonnaminister Madis Kallase ja nõunik Neeme Suurega.
Möödunud nädala teisipäeval, 14. veebruaril toimus Kuusalu vallamajas maaomanike, omavalitsuse ning keskkonnaministeeriumi ja -ameti esindajate kohtumine. Maaomanikest osalesid liidu juhatus ja Kaido Eepold Kotka külast. Kuusalu valda esindas vallavanem Terje Kraanvelt, Haljala vallast olid vallavanem Anti Puusepp ja kommunikatsioonijuht Kent Kerner. Keskkonnaministeeriumist võttis kohtumisest osa asekantsler Marku Lamp ning keskkonnaametist olid looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak, vanemspetsialist Mareile Michelson ja kultuuripärandi vanemspetsialist Ave Paulus, looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter, keskkonnakorralduse büroo vanemspetsialist Egle Smidt.
Kohtumisel lepiti kokku, et maaomanike liit esitab keskkonnaministeeriumile kirjalikud ettepanekud. Jaan Velströmi sõnul oleneb ministeeriumi vastusest, kuidas liit edasi toimetab.
„Kutsume liiduga ühinema Lahemaa maaomanikke Kuusalu ja Haljala vallast, et üheskoos seista oma õiguste eest. Eriti murelikuks teeb asjaolu, et esmalt peatati aasta tagasi veebruaris Natura 2000 aladel, sealhulgas Lahemaa rahvuspargis Pärispea ja Juminda poolsaarel ning mujalgi 28 kuuks metsaraied, ka erametsades. Nüüd on maa-ameti geoportaali ilmunud kaardikiht metsaelupaikade projekteeritava looduskaitsealaga, see hõlmab Lahemaa erametsi ning tähendaks nende muutmist sihtkaitsevööndiks, kus majandustegevus on keelatud. Leiame veel, et ehituskeeluvööndeid tuleks vähendada ning kaasajastada ja täpsustada ehitusnõudeid, mida praegu määravad keskkonnaametnikud meie hinnangul üsna subjektiivselt, ei saa aru, miks ja kelle jaoks kaitstakse. Lahemaa rahvuspargis on 71 küla. Keskkonnaamet peaks looduskaitseseaduse järgi tegelema looduse kaitsmisega, kuid Lahemaal otsustab eraomandi üle, küladesse ei saa rajada väike-ettevõtteid, kodusid noortele peredele on võimalik ehitada vähestes kohtades,“ loetleb ta.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt: „Kohtumine oli oluline, osapooled said tutvustada oma seisukohti. Saatsime sügisel Kuusalu ja Haljala vallavalitsuse nimel kirja keskkonnaametisse, et valla esindajad kaasataks uue kaitsekorralduskava aruteludesse, kuid selgus, seda ei uuendata, aga vajadusel saab teha muutusi. Kuusalu valla jaoks on oluline, et ka Lahemaa külad oleksid edaspidi asustatud püsielanikega, mitte ainult puhkajatega kolmel suvekuul ja nädalavahetustel, ning tagatud oleks külade areng ja tulevik. Vallavalitsus soovib üldplaneeringu koostamise protsessiga edasi minna, ees on keskkonnamõjude hindamine, mis haakub Lahemaa teemaga.“
Haljala vallavanem Anti Puusepp ütleb, et ka Haljala vallas koostatakse uut üldplaneeringut: „Oleme Lahemaa küsimuses keskkonnaameti ja riigiga suhtlemise osas sarnases olukorras Kuusalu vallaga. Soovime rahvuspargi külade tasakaalukat arengut ja loodame üldplaneeringu koostamise käigus keskkonnaametnikelt paindlikkust. Piirangute osas tuleks muuta neid, mis riivavad inimeste õiglustunnet. Ka Lahemaal on elu arenenud läbi aastasadade dünaamiliselt ning peaks olema võimalus kaaluda koos kogukondade ja omavalitsustega, kuidas seal tulevikku näeme.“
Keskkonnaameti juhtivspetsialist Maret Vildak: „Maaomanike liit ei esitanud kohtumisel konkreetselt sõnastatud ettepanekuid, seetõttu ei saanud ka täpselt vastata, selgitasime olukorda. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja koostamine oli ligi kümneaastane protsess, mille käigus tehti põhjalikud analüüsid, sellepärast uut koostamisprotsessi ei avata. Kaitsekorralduskavas määratletud ehitussoovitused on koostatud asustuse uuringute alusel, need arutati läbi ka kogukonnaga. Kui ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on vajalik kaitsekorralduskava muuta, on see põhjendatud juhtudel võimalik.“
Kuusalu valla planeeringute spetsialist Kadi Raudla selgitab: „Menetluses olevas üldplaneeringu eskiislahenduses on viidatud rahvuspargis kehtivale kaitse-eeskirjale ja ka kaitsekorralduskavale. Selline lähenemine on valitud koostöös üldplaneeringut koostava Hendrikson ja Ko OÜga, sest üldplaneering ei saa muuta vabariigi valitsuse kinnitatud dokumente ja keskkonnaameti kooskõlastuseta pole võimlik üldplaneeringut kehtestada. Saaksime vaid praegu kehtivad tingimused üldplaneeringusse ümber kirjutada. Meie hinnangul jätaks see aga tulevikuks veel vähem võimalusi.“
Üle poole Lahemaa rahvuspargist asub Kuusalu vallas. Haljala valla territooriumist moodustab rahvuspark ligi poole.
Kuusalu ja Haljala vald pöördusid maamaksu asjus õiguskantsleri poole
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ja Haljala vallavanem Anti Puusepp saatsid möödunud nädalal õiguskantsler Ülle Madisele pöördumise, milles paluvad hinnangut looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimise senise poliitika õiguspärasusele.
Looduskaitsealadel vabastatakse maaomanikud 50 protsendi ulatuses maamaksust. Kuusalu valla tulubaasi jääb seetõttu saamata üle 175 000 euro, Haljala vallal üle 165 000 euro.
Mõlema vallavalitsuse hinnangul ei ole senine looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimine omavalitsuste suhtes õiglane ega kooskõlas põhiseaduse mõttega ning riik peaks soodustusi määrates arvestama mõjudega, mis kaasnevad omavalitsustele.