Uue kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamine algas reedel, 15. märtsil ja kestab 8. aprillini.
Lahemaa rahvuspargi uue kaitse-eeskirja täiendatud projekt, seletuskiri ja tsoneeringute kaart on viidud Kuusalu vallamajja ning Loksa linnavalitsusse. Eeskirja projekti ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Loksa teeninduspunktis, Kolgaküla rahvamajas, Pärispea seltsimajas ning Kolga Rahva Majas. Kõik need dokumendid leiab digitaalselt Lahemaa rahvuspargi kodulehelt ning on paberkandjal kättesaadavad samuti rahvuspargi külastuskeskuses Palmses.
Kuusalu valla munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis tõdeb, et tsoneeringute kohta koostatud kaart on taas raskesti loetav, internetist vaadates saab sellest paremini aru.
„Uurige tsoone ja piiranguid, vaadake piire ja seda, kuidas need teid mõjutama hakkavad. Andke avalikustamisest teada ka naabritele. Uutele maaomanikele saadetakse kirjalik teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta, teistele mitte, sest seda avalikustamist peetakse aastal 2010 alanud protsessi jätkuks,“ rõhutab Rein Kiis.
„Ettepanekud-küsimused tuleb esitada avalikustamise ajal kirjalikult. Pärast avalikustamist toimub 10. aprillil Kolgaküla rahvamajas avalik arutelu. Teine arutelu tuleb Palmses. Koosolekutel selgitatakse, kui palju ja mida ettepanekutest arvesse võetakse. Võib ka paluda täiendavaid selgitusi.“
Küsimusele, kas uus eeskiri saab leebemate nõuetega, vastab ta, et sõltub, millega võrrelda: „Kui vaadata kehtivat eeskirja, siis tõepoolest on leebem. Võrreldes 2010 avalikustatud projektiga on muutunud mõistlikumaks, ära on kaotatud sisutud piiranguvööndid. Paljud piirkonnad on üldises Lahemaa piiranguvööndis, kus on piirangud ehitamisele kergemad. Aga keskkonnaametile jääb õigus määrata täiendavaid tingimusi.“
Samas on külasid, kuhu enam uusi elamukrunte ei lubata: Juminda, Muuksi, Ilumäe, Natturi. Suurendatud on sihtkaitsevööndite ala, mis tähendab, et Kuusalu ja Vihula valla sissetulek maamaksust väheneb veel.
Rein Kiis: „Tekstis öeldakse, et looduskaitseliste soodustuste tõttu vähenev maamaks kompenseeritakse omavalitsusele, aga reaalne elu näitab, et seda tehakse ainult juhul, kui valla sissetulek väheneb alla Eesti keskmise. Mis tähendab, et kompenseeritakse vaesust, mitte vähenevat laekumist.“
