Lahemaa gümnaasium on võimalik!

1574

Eelmisel nädalal läbis Riigikogus esimese lugemise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Seaduse vana, 1993. aastast pärinevat versiooni, on seadusandja selle kehtivusaja jooksul jõudnud lappida täpselt nelikümmend korda. Ministri otsus mitte enam olemasolevat muuta vaid kehtestada täiesti uus, on igati arusaadav. Tahaksin peatuda kõige suuremal uuendusel – plaanil lahutada teineteisest põhikool ja gümnaasium. Täpsemalt kavandatava plaani mõjust Ida-Harjumaa koolidele.

Meie kant on ülejäänud Harjumaaga võrreldes üsna unikaalses olukorras. Kui panna sirkli teravik Kolka ja tõmmata 12 kilomeetrise raadiusega ringjoon, siis jääb sinna sisse neli kooli, mis kõik annavad keskharidust. Gümnaasiumite tihedus on siin võrreldav lausa mõne suurlinna omaga.

Uue PGS-i §3 sätestab üheselt, et kohaliku omavalitsuse haldusalas tegutsev kool saab olla kas põhikool, kus on klassid esimesest kuni üheksandani või siis gümnaasium, kus klassid kümnendast kaheteistkümnendani. Täistsükli koolina saavad jätkata vaid väga üksikud erandid. Omavalitsustele on koolide lahutamiseks antud aega 2011/12 õppeaastani. See tähendab, et koolivõrk tuleb korrastada järgmise kahe aastaga, vastasel korral teeb seda meie eest riik.

Kuulun Eesti Lastevanemate Liidu esindajana ministeeriumi juures tegutsevasse töörühma, mis koolide lahutamise küsimustega tegeleb. Ehkki PGS seda ei sätesta, on ministeeriumis ette valmistamisel kriteeriumid, millega kehtestatakse kriteeriumid tulevikus gümnaasiumina tegutseda saavatele koolidele. Põhilisi tingimusi on kaks – gümnaasium peab teenindama piirkonda, kus elab kokku vähemalt 10 000 elanikku ja teiseks peab kool suutma pakkuda gümnasistidele vähemalt kolme „spetsialiseerumist“ – reaal-, humanitaar- ja loodusteaduste-sotsiaalainete suunda ehk gümnaasiumis peab iga aastakäigu kohta olema vähemalt kolm paralleelklassi.

Millised on Ida-Harjumaa võimalused säilitada piirkonnas keskhariduse omandamise võimalused?

Meil on küllaltki hea võimalus saada gümnaasiumipiirkonnaks, sest käesoleva aasta alguses elas Kuusalu vallas ja Loksa linnas kokku 10 107 elanikku.

Kuidas hinnata aga meie piirkonna koolide võimalusi ületada gümnaasiumiklasside komplektide arvu täitmise kriteeriumit?

Kuusalu kooli 6 keskkooliklassis õppis kokku 118 õpilast, Kolgas 3 klassis 13, Loksa 1. keskkooli 3 komplektis 56 ja vene gümnaasiumis 3 klassis 34 õpilast. Seega eraldi võttes ei ole ühelgi piirkonnas tegutseval koolil lootustki gümnaasiumina jätkata.

Haridusminister rõhutab, et gümnaasiumi püsima jäämine eeldab koostööd kohalike omavalitsuste vahel. Seega saab keskhariduse säilitamisest või kadumisest Kuusalu valla ja Loksa linna vahelise koostöö proovikivi.
Milline võiks olla nn Hommikuharjumaa koolivõrk 1. septembril 2011. aastal? Näen põhimõtteliselt kahte stsenaariumi – positiivset ja negatiivset. Negatiivne on see, et omavalitsused ei suuda kokku leppida ning meie piirkonnale lähim gümnaasium saab olema Tallinnas.

Kui põhikool ja gümnaasium teineteisest päriselt lahutatakse, on positiivse lahenduseni jõudmine küllaltki kee­ruline. Näen koguni kolme võimalikku lahendust.

Esiteks säilivad piirkonnas kõik neli kooli, mis jätkavad tegutsemist põhikoolidena. Praeguste keskkooliklasside baasil asutatakse uus kool – Lahemaa gümnaasium, mis  hakkaks kõige suurema tõenäosusega tegutsema Kolgas. Koolile ehitatakse kas päris uus maja või renoveeritakse gümnaasiumihooneks Kolga mõisa peahoone.

Teise variandina taastuks teatava mööndusega olukord, mis valitses meie piirkonnas enne keskkooliklasside avamist Kuusalu koolis. Loksa linn liidab eesti ja vene kooli üheks põhikooliks, tühjaks jääv maja renoveeritakse aga Lahemaa gümnaasiumiks.

Kolmas võimalus sarnaneks esimesega. Lahemaa gümnaasium asutataks küll Kolka, kuid eelnevalt likvideeritakse Kolga keskkool ning seal õppivad umbes 120-130 last jagatakse Kuusalus ja Loksal tegevust jätkavate põhikooolide vahel. Tühjaks jäävasse majja asutataks päris uus kool.

Miks ma ei paku isegi variandina võimalust, et gümnaasium tekiks Kuusalu kooli baasil? Põhjus on väga proosaline – Kuusalu koolis on kõige suurem põhikooli osa. On ju mõeldamatu, et iga päev hakataks teistesse koolidesse transportima ligi 400 Kuusalus õppivat last.

Võib-olla on olemas veel ka neljas või viies variant? Või milline on minu pakututest kõige õigem, või kõige realistlikum?

Seda on väga raske öelda. Kaldun eelistama viimast, sest Kuusalus ja Loksal on koolide juurde ehitatud võimsad ujulatega spordikompleksid, mis on eelkõige vajalikud põhikoolidele. Lisaks on Kolga koolimaja gümnaasiumiks kõige sobilikuma ruumijaotusega. Ma ei välistaks täielikult ka teist, kuid pelgan, et Kuusalu ja ka Kolga keskkooli­klassides õppivad noored eelistavad oma haridusteed jätkata Tallinnas, sest sinna on parem transpordiühendus ning ka avaramad võimalused tegeleda erinevate huvialadega. Kardan ka, et esimene, kõige uhkem käib praeguses majandussituatsioonis üle jõu isegi Kuusalu vallale ja Loksa linnale üheskoos.

Otsuse, milline variant lõpuks ikkagi realiseerub, peavad tegema volikogud. 2011. aasta sügis võib tunduda küll kaugena, kuid haridusvaldkonnas tuleb muudatusi pikalt planeerida ja hoolikalt kavandada, sest tegu on ju paljusid inimesi, sealhulgas ka lapsi puudutavate küsimustega.