Juulis 2015 kehtima hakanud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus sätestas, et 1. jaanuariks 2020 korrastatakse ehitisregistri andmed. See tähendab, et aasta lõpuks peaksid elektroonilisse andmekogusse ehk ehitisregistrisse olema kantud kõik elamud ning muud vähemalt 20 ruutmeetri suurused ja üle 5 meetri kõrgused hooned.
Septembriks olid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel kogu Eestis üle vaadatud 25 protsenti kõigist „halli kihi“ ehitistest. Hallidena on maa-ameti kaardil hooned, mille andmeid ehitisregistris ei ole. Lääneranna vald oli septembriks hoonete registrisse kandmisega jõudnud poole peale, üle 40 protsendi on ületanud 6 omavalitsust, sealhulgas Anija vald.
Anija valla ehitusreferent Anne Ruus oletab, et vald on Eestis edukamate hulgas, kuna talle on registriandmete korrastamine põhitöö, enamasti teevad ametnikud seda muu töö kõrvalt.
Ehitisregister loodi 2003. aastal, andmed võeti üle hoonestusregistrist. Kuna paljud andmed olid juba varem puudulikud, lisaks on kogu aeg juurde ehitatud, soovitab Anne Ruus kinnistuomanikel ehitisregistrist kontrollida, kas nende kinnistu kõik hooned on kirjas ning andmed nende kohta õiged. Kuna maa-ameti kaardile on hooned kantud aerofotode põhjal, võib seal olla ka „halle hooneid“, mis tegelikult on lihtsalt kaetud puuriidad või ehitusmaterjal. Kui on hooneid, mis registrist puuduvad, tuleks pöörduda vallamajja: „Peljata pole vaja, trahvima kedagi ei hakka, juhendame, mida teha. Kui hoone on ehitatud ilma dokumentideta, selgitame, kuidas hakata seda legaliseerima.“
Anija vallavalitsus saadab ka meeldetuletuskirju, et registriandmete korrastamiseks omavalitsustele andmete esitamine on omaniku kohustus. Anne Ruusi sõnul on see ka omaniku huvides – vallamajja helistas inimene, kel jäi talu müügitehing pooleli, kuna ehitisregistri andmed olid poolikud. Kui ostja taotleb laenu, kontrollib pank kõigepealt ehitisregistrist kinnisvara andmeid. Kuna ehitisregister on seotud rahvastikuregistriga, on olnud juhuseid, kus inimene pole saanud end koju sisse registreerida, sest elamu pole ehitisregistris.
Vallavalitsuse peaeesmärk on saada registrisse elamud. Anija vallas on umbes 170 elukondlikku hoonet, mis registrist puudu, peamiselt asuvad need endistes suvilakooperatiivides.
Kuusalu vallas on „halle hooneid“ 3760. Ehitus- ja maaspetsialisti Rihti Väinsari sõnul on omanikepoolne initsiatiiv registriandmete korrastamisel madal, peamiselt pöördutakse registrist puuduvate hoonetega seoses vallamajja siis, kui soovitakse kinnisvara müüa, osta või seada pangalaenu tagatiseks.
Raasiku valla hanke- ja järelevalvespetsialist Reelika Pirson-Heinloo ütles, et poole aastaga on „hallide hoonete“ arv vallas vähenenud umbes 400 võrra, neid on veel 1400. Enamasti on need abihooned-kuurid, kuid endises suvilarajoonis Kullil on registrist puudu ka elamuid: „Olen saatnud kirju külade kaupa, tagasiside on kehv. Osa „halle“ hooneid on ehitatud ilma projektita kohta, kus arvatakse, et keegi ei tea, aga aerofotodelt on kõik näha, midagi varjatuks ei jää. Ka need, kes pole kirja saanud, peaksid registriandmeid kontrollima ja kui need pole täpsed, võtma vallavalitsusega ühendust.“