„Eestis on Arenduskoja Leader-tegevusgrupp ainus, kes on endale võtnud rahvusvahelise ulatusega ülesande ja hakanud oma piirkonnale taotlema EUROPARC sertifikaati,“ ütleb MTÜ Arenduskoda tegevjuht HEIKI VUNTUS.
Möödunud nädala alguses külastas Lahemaa rahvusparki ja Arenduskoja piirkonda Maailma Looduskaitseliidu Kaitsealade Komisjoni esindaja ja ekspert Rolands Auzins, Läti Looduskaitse Agentuuri piirkondlik juht. Ta tuli vaatama, kas Lahemaa piirkonnale võib anda säästva turismi sertifikaadi.
Volitatud ekspert tutvus kahepäevase visiidi jooksul Kuusalu, Kadrina ja Haljala valla turismiettevõtjate ning -objektidega, Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuse ja keskkonnaameti töötajatega.
Kuusalu vallas käis ta Valgejõe Veinivillas, Viru rabas, Hara sadamas, restoranis Valkla Rand. Haljala vallas külastas Kanguste pagarikoda, Võhma rahvamaja, Käsmu meremuuseumi, Palmse külastuskeskust, Oandu ja Altja matkaradu, Jaanioja käsitöötalu Võsul, Adami turismitalu, Vihulat ja Sagadit.
Arenduskoja Leader-tegevusgrupi tegevjuht Heiki Vuntus tõdes pärast hindaja külaskäiku: „Me polegi ehk veel päriselt aru saanud, kui suure ettevõtmisega on tegu. Eestis teatakse EUROPARC ehk säästva turismi sertifikaadist vähe. Euroopas ja mujal maailmas on see paljudele turistidele-matkajatele väärtuslik, tähendab piirkonna ja selle turismiettevõtjate kvaliteedimärki.“
Eesti esimese ja seni ainsa sertifikaadi sai Matsalu rahvuspark 2015. aastal rahvuspargi keskkonnaspetsialistide ja sealse piirkonna valdade ühise MTÜ eestvedamisel.
Lahemaal tuli algatus Arenduskojalt, mis hõlmab Kuusalu, Kadrina, Tapa, Haljala valda, Loksa linna. MTÜ Arenduskoda liikmed on omavalitsused, MTÜd ja ettevõtjad. Keskkonnaameti töötajad kaasati protsessi.
Kvaliteedimärk ELi toetusraha abil
Arenduskoda taotleb EUROPARC sertifikaati seoses rahvusvahelise Leader-projektiga „Rahvusvaheline koostöö säästva turismi arenguks rahvusparkide piirkonnas 2017-2020“. Ettevõtmist rahastab 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu maaelu arengut toetav Leaderi programm.
Projekti on kaasatud 9 Leader-tegevusgruppi: 3 Eestist, 2 Lätist, Sloveeniast ja Portugalist. Eestist on peale juhtpartnerina tegutseva Arenduskoja veel MTÜ Kodukant Läänemaa, mille piirkonda kuulub Matsalu rahvuspark, ja MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, mis hõlmab Soomaa rahvuspargi ala. Lätist, Sloveeniast ja Portugalist on projekti kutsutud sellised Leader-tegevusgrupid, kelle piirkonnas on rahvuspark. Neist Lätist Gauja ja Portugalist Gerez rahvuspargil on EUROPARC sertifikaat. Arenduskoda osaleb 120 000 euroga, millest 110 000 eurot on Leaderi toetus.
Kuna Arenduskoja piirkond asub laiemal alal, kui on Lahemaa rahvuspark, taotletakse säästva turismi sertifikaati Lahemaa piirkonnale ehk rahvuspargile ja selle mõjualale.
Projektijuht Katrin Suursoo toonitab, et sertifikaat omistatakse piirkonnale, kuid seda võivad enda tutvustamiseks hakata kasutama kõik kohalikud turismiettevõtjad Lahemaal ja ka väljaspool selle piire Kuusalu, Haljala, Kadrina, Tapa vallas, Loksa linnas: „Üha enam külastajaid hindavad sertifitseeritud sihtkohti, mis näitab, et hoolitakse oma elanikest, ettevõtjatest ja külastajatest. See võimaldab piirkonnal silma paista ja olla konkurentsivõimelised, külastajad soovivad käia kohtades, mis väärtustavad loodust ja pärandkultuuri.“
Ekspert – Hara sadam oli kõige muljetavaldavam
Katrin Suursoo vahendas Sõnumitoojale EUROPARC eksperdi muljeid ringsõidust Lahemaa piirkonnas: „Ekspert rõhutas, et meie ettevalmistus on suurepärane. Kindlasti soovitab ta hindamiskomisjonile ja nõukogule omistada meile EUROPARC sertifikaat. Küsisin, milline nähtud turismiobjektidest kõige rohkem muljet avaldas. Esikohale seadis ta Hara sadama selle omapära, arenduse ja ka eestvedajate pühendunud suhtumise poolest. Hara sadamas võttis meid vastu Tarvi Velström, kes rääkis, kuidas Leaderi toetuse abil alustati kaks aastat tagasi purjetamiskoolitusega, ning edasistest plaanidest. Teisena kiitis ekspert Adami turismitalu sooja vastuvõtu eest, kolmandana nimetas Vihula mõisa erilisust ja teenuste mitmekesisust.“
Külaliselt sai kiidusõnu ka sertifikaadi taotlemiseks koostatud strateegia, mida aitasid teha Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppejõud. Koostöös nendega toimusid Arenduskoja piirkonna turismitegijatega 5 seminari ja infopäev. Kokku osalesid Lahemaa piirkonnast 77 inimest.
Keskkonnaamet ja Arenduskoda esitasid EUROPARC sertifikaadi ametliku taotluse tänavu veebruaris. Septembris koguneb EUROPARC nõukogu, kuhu Eesti esindajana kuulub Matsalu rahvuspargist Nele Sõber. Kui nõukogu otsustab sertifikaadi omistada, tuleb tänavu novembris Brüsselis pidulik üleandmine.
Idee sai alguse 6 aastat tagasi Sloveenia-reisil
EUROPARC ekspert Rolands Auzins ööbis Viitna külje all asuvas Kuusiku loodustalus, mille asutajat ja nüüdseks vanaperenaise staatuses Sirje Kuusikut saab pidada kogu ettevõtmise idee autoriks ja suurimaks eestvedajaks. Tema on koordinaatorina teinud suure osa eeltööst ja projekti kokku kirjutanud, praegu koostab jätkuprojekti „Mitmekesise säästva turismi ettevõtluse ühisarendamine 2019-2022“.
Rahvusvahelise koostööprojekti mõte sündis 2013. aasta mais, kui toimus Arenduskoja õppe- ja motivatsioonireis Sloveeniasse. Üks vastuvõtjaist, Postonja karstikoobaste Natura-ala hõlmava Leaderi piirkonna juht Aleš Zidar osutus Sloveenia Leaderi piirkondade katusorganisatsiooni presidendiks. Kohtumine lõppes kontaktide vahetusega ja lootusega hakata koostööd tegema.
Sirje Kuusik meenutab, kuidas ühel lõunasöögil soovitas Heiki Vuntus, et istugu lauas selle mehe kõrvale, on Sloveenia Leaderi üldine juht: „Rääkisin Alešile Lahemaast, Arenduskojast. Leidsime, et huvid on sarnased, nemadki arendasid kohaliku toidu temaatikat, Arenduskojal on samuti oma kohaliku toidu projektid.“
Järgmine oluline etapp säästva turismi projekti eelloos oli 2017. aastal, kui Eestit ja ka Lahemaa rahvusparki külastasid EUROPARC esindajad. Sirje Kuusikul paluti külalistele tutvustada MTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal tegemisi. Samal aastal kutsuti ta kohaliku toidu võrgustikust kõnelema Šveitsi EUROPARC aastakonverentsile. Sõitu rahastas MTÜ Arenduskoda, mis on 2013. aastast andnud kohaliku toidu arendusprojektide raames välja Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist.
Sirje Kuusik: „Käisin konverentsil koos EUROPARC nõukogusse kuulunud Kaja Lotmaniga. Tutvustasin konverentsil räägitut pärast Arenduskoja rahvale ja rääkisin ka sertifikaadist, et tegu on olulise kaubamärgiga, mis toob piirkondadele tulu. Samas avaldasid Arenduskoja turismiettevõtjad soovi teha koostööd keskkonnahoidliku turismi valdkonnas ja nii see projekt sündis. Kui me turismiettevõtete kodulehtedel hakkab olema EUROPARC sertifikaadi märgis, on see täiendav positiivne hinnang, mida teadlik turist väärtustab.“