Kuusalus tuleb lauritsapäeva rongkäik

2532
Esimesed fotod lauritsarongkäikudest Kuusalus on 1920ndatest.

Lauritsapäeva pidustused kestavad sel aastal Kuusalus 3 päeva 8.-10. augustini

Lauritsapäeva rongkäigu korraldajad, Veljo Tormise tegevjuht Ulvi Rand ning Kuusalu aleviku elanik, kaitseliitlane leitnant Heigo Vija loetlesid, keda 8. augustil rongkäigule oodatakse: külade esindajad, punnvõrride juhid, lauljad-tantsijad, seltside liikmed, kaitseliitlased, pritsu-, metsa- ja meremehed, seltsid, ühingud, ettevõtted, talud, keskkonnahoidjad, tehnikahuvilised ning kõik, kes on juurtelt või südame järgi pärit Kuusalu kihelkonnast.
„Rongkäik tuleb selline, nagu rahvas selle ise teeb. Idee sündis sellest, et rongkäiguga on pidu alustatud ka kunagi varem. Kuna hakati küsima, kas rongkäik võiks olla plaanis, otsustasime asja käsile võtta,” jutustas Ulvi Rand.
Ta kutsus appi Heigo Vija, kes oli kohe nõus kaasa lööma, pakkus ideid ning aitab sõnumit levitada: „Lauritsapäeva tähistatakse rahva rõõmupeoga ainult Kuusalu kihelkonnas, kuigi see on muistne püha mujalgi.”
Ta rääkis, et rongkäik oli lauritsapäeva puhul Kuusalu kihelkonnas kindlasti juba 1920ndatel aastatel – sellest ajast on säilinud fotod, mida on müüdud internetis oksjonil: „Koos on marssinud kihelkonna seltsid, pidu on ilmestanud kohalik pasunakoor või Kaitseliidu orkester. 1993. aastast on foto, kus teiste hulgas astub ka Veljo Tormis.”
Heigo Vija märkis, et rongkäigu tarvis võiks endast varakult teada anda, eriti oodatud on, et rahvas tuleks oma seltsi lippude või muude tunnustega: „Oma lipu võib meile Kuusalu rahvamajja ikkagi tuua, leiame kindlasti kellegi, kes seda rongkäigus kannab. Tulla võib ka Eesti lipuga. Kellel on, võiks tulla vormirõivais, sest ajalooliselt on Eestis rongkäigu alguses ikka marssinud vormides pritsumehed, läikivad kiivrid peas. Just nemad olid esimesed, kes panid aluse vabatahtlike vormis meeste rongkäikudele.”
Ajaloolist inspiratsiooni ja kinnitust saavad korraldajad Kolga mõisa muuseumis talletatud materjalist, mis räägib lauritsapäevade tähistamisest Kuusalus. Jutud on talletanud Ulvi Meier.
Heigo Vija sõnas, et juttudest saab aimu, kui suur püha oli lauritsapäev vanasti: „Tallinnas ei usutud, et Kuusalus selline asi toimub. Talutööd jäävad seisma, peole tulevad nii peremees kui sulane.”
Rongkäik algab 8. augustil kell 12 Kuusalu surnuaia väravast, liigutakse rahvamaja eest ringiga läbi ning minnakse kiriku juurde õunaaeda. Kõige ees sõidavad kohalikud tehnikahuvilised ehk punnvõrritajad, kes liiguvad teistest kiiremini  ning  jõuavad  ka  rongkäigu  lõppu.  Sõitu  organiseerib Meelis  Parra.  Ulvi  Rand  jutustas, et punnvõrritajate klubil on tuleval aastal plaanis 24 tunni krossisõit ning see on niiöelda eeltutvustus.
Lauritsapäeva kava on sel aastal jagatud 3 päeva vahel, viimastel aastatel on kava mahutatud 2 päeva sisse. Pärast rongkäiku on taidlejate kontsert, mille kava oli Ulvi Ranna sõnul üsna keeruline kokku saada, sest mitmed kollektiivid on Eestist ära või seotud „Lauritsa lubaduse” etendustega Viinistul. Maardu kultuurikeskuse kaudu tuleb esinema Venemaa juurtega bariton Aleksander Nekrassov, kes esitab vene romansse ja rahvalaule. Välja on kuulutatud muusikaline vaba lava, kus võivad üles astuda kõik soovijad, kuid eelnevalt tuleks end registreerida.
Avatud on Kuusalu valla külade kohvikud, käsitöö- ja talutoodete laat, mida aitab korraldada Helena Aug.  Palliplatsil on lauritsapäeva lastejooks, mida organiseerib sel aastal Reelika Lootus, lastele on etendus „Seitsme maa ja mere taga”, ponisõit ning Ökokrati keskkonnatelk.
Õhtul on Kuusalu spordikeskuse juures simman, Viru Folgi esinejate hulgast astub üles Taani ansambel Tradish, kes esitab iiri muusikat. Üles astuvad ka Kentukid Lõuna-Eestist ning tantsuklubi Rosa Verde. Kirikus annab Veljo Tormise sünnipäeva auks kontserdi kammerkoor Collegium Musicale.
9. augustil on kirikus jumalateenistus, Aivar Sõerdi orelikontsert, Jüri Arraku mõttekoda, 10. augustil lõpetab pidustused 26. lauritsajooks, mida korraldab Sören Jõõras koos Kuusalu spordiklubiga.
Ulvi Rand märkis, et sel aastal on õnnestunud teha koostööd paljude erinevate MTÜde ja inimestega, kes on andnud ideid lauritsapäeva pidustuste tarvis.
Lauritsapäeva pidustusi ja kontserte toetavad Eesti Kultuurkapital, Kuusalu vald ja Veljo Tormise kultuuriselts.

Eelmine artikkelSõnumitooja 22. juulil
Järgmine artikkelSTEFAN LOOTUS tuli maastikuratta krossis Eesti noortemeistriks