Kõnelema oli kutsutud muinsuskaitse seltsi auesimees TRIVIMI VELLISTE.
Kuigi Kuusalu samba avamisest möödus 90 aastat 16. mail, ei saadud siis soovitud külalisi kõnelema ja otsustati aastapäeva suuremalt tähistada lauritsapäeva pidustuste raames.
Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa: „Tahtsime siis kõnelema kaitseministrit või mõnd teist kõrgemat isikut, aga meile isegi ei vastatud. Nüüd õnnestus kutsuda Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.“
Mälestussamba juures oli laupäeval, 13. augustil kõnekoosolek. Trivimi Velliste ütles, et Kuusalu rahval on põhjust uhke olla, sest seal avati Eesti esimene Vabadussõja ausammas.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi sõnas, et Kuusalus on üks õnnelik sammas – seda on räsitud, kuid on saanud kogu aeg oma koha peal püsida. See eristab sammast teistest, okupatsiooni võimude maha kistud sammastest.
Hävitustöödele vastu pidanud
Kuusalu ausamba taastamise eestvedaja Sulev Valdmaa tegi Kuusalu Muinsuskaitse seltsi arhiivimaterjalide põhjal koostatud kõnes ülevaate Kuusalu mälestussamba ajaloost.
„Kuusalu kirikuõpetaja Ralf Luther tõttas ainuisikuliselt korraldama mälestussamba püstitamist suures ilmasõjas ja Eesti vabaduse sõjas surma saanud kaaskihelkondlastele,“ jutustas Sulev Valdmaa.
Rootsist ja Soomest pärit graniidist obelisk on 4,2 meetrine ning püstitati korjandusest saadud 119 00 marga ja vabatahtliku tööga.
„Kui obelisk Kuusallu toodi ja 16. mail 1921 kalmistul avati, osutus see esimeseks Vabadussõja mälestussambaks Eestis,“ lausus Sulev Valdmaa.
Sammas sai seal puutumatult püsida 20 aastat.
„1941. aasta 3. juuli öösel oli öökülm, mis võttis madalamatel põldudel ära kartulipealsed. Hommikul räägiti, et külm võttis ära ka meie vabadussamba.
Kuusalu mälestussammast oli saadetud likvideerima rühm, kes aga sambast jagu ei saanud. See tõmmati küll pikali, kuid graniit osutus nii tugevaks, et vaid tahukate teravad kandid õnnestus sepahaamriga maha lüüa,“ kirjeldas Laurentsiuse Seltsi esimees.
1942. aastal oli mälestussamba esimene taassünd ning ära löödud tükid pandi uuesti tagasi, August Känd istutas platsi äärde elupuud. 1945 nõuti valla täitevkomiteelt uuesti samba mahavõttu, kuid saavutati kompromiss ja maha tuli raiuda vaid Vabadussõda meenutanud tekst samba esiküljel. Teine taassünd oli Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel 1988. aastal, kiviraidur Heino Kuura renoveeris samba täielikult.
„Obeliski ülemine tahukas tuli lagunemise ja kuulijälgede tõttu ümber pöörata ning tekstid teisele küljele raiuda. Alumine tahukas valmistati uus. Mitmed nimed sellel ei olnud enam loetavad, seetõttu kutsuti üldsust andma Maalehe kaudu andmeid, kelle nimed peaksid sambal olema,“ meenutas Sulev Valdmaa.
Vastukajana saadi teada veel kaks nime, nüüd on sambal 60 ilmasõjas ja 12 Vabadussõjas langenu nimed.
„Nagu näeme, vajab obelisk taas korrastamist. Olen veendunud, et püstitamise 100. aastapäevaks pole ainult meie vabadussammas läbi teinud noorenduskuuri, vaid ka August Kännu algatatud platsi kujundamine on saanud väärilise jätku,“ ütles Sulev Valdmaa.
Mälestustseremoonial osalesid ka kohalikud noorkotkad, Vahipataljoni Aukompanii lasi pärast õpetaja Jaanus Jalaka vaimulikku talitust kolm aupauku.
