Autorid, helilooja TAUNO AINTS ja libreto kirjutanud URMAS LENNUK, jäid esitusega rahule.
Kirjanik URMAS LENNUK, helilooja TAUNO AINTS, lavastaja SAIMA KALLIONSIVU ja Laurits – ERO ESKO.
Kuusalu Kunstide Kooli sümfooniaorkestris mängivad õpilased ja õpetajad.
Veljo Tormise Kultuuriselts esitles rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril Kuusalu keskkooli saalis toimunud kunstide kooli juubeliaktuse järel suurteose „Lauritsa lubadus“ treilerit ehk pilootprojekti. Kuusalu Kunstide Kooli sümfooniaorkester eesotsas dirigent Ott Kasega, Kolga-Kuusalu kammerkoor ja Kuusalu kooli noortekoor koos dirigent Taavi Eskoga ning solistid-osatäitjad Ero Esko ja Kristiina Rebane tõid publiku ette Tormise-seltsi tellitud teose neli laulu, mis olid lavastatud tervikuks.
Lavastaja Saima Kallionsivu pani 15minutilise esitluse kokku teksti autori Urmas Lennuki valitud osadest. Helilooja Tauno Aints osales koori ja orkestri kõigis neljas ühisproovis, tegi viimaseid täiendusi.
„Lauritsa lubadus“ kantakse kogumahus viiel korral ette 2014. aasta augustis. 10. august on lauritsapäev, EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus ja vald tähistavad pühak Laurentsiusele ehk Lauritsale pühendatud päeva traditsiooniliselt pidustustega.
Laulumängu tegevus põhineb mitmetel legendidel. Kuusalu kandist on pärit muistend, kuidas 16. sajandil hakati ehitama kirikut. Kui seitsme aasta pärast valmis, tahtsid eestlased seda Taara kummardamise paigaks. Lõpuks lepitud kokku, kui ehitusmeister Laurits laseb end elusalt ära kõrvetada, siis jääb kirik ristiusulistele. Kasutatud on ka püha Laurentsiuse lugu 3. sajandist – munk Laurentsius jagas kiriku raha abivajajatele, viis keisri palee ette haiged, raugad ja nälginud ning teatas, et nemad on kiriku tõeline vara.
Lauritsa rollis on Ero Esko, Tiina-Maria osas Kristiina Rebane. Tulekul on veel mitmeid tegelasi, kaasa hakkavad tegema ka Kolga segarahvatantsurühm ja vanaemade tantsurühm Tiiud. Pilootetenduses said sõnalise osa koorilauljad Aile Pilberg, Ulvi Rand, Karl Rainer Jänes ja Aleksander Skolimowski. Kunstnik on Kristin Kalamees, visuaalsed efektid teeb lavastusele Rasmus Merivoo.
Projektijuht ja Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liige Aleksander Skolimowski rõhutas enne etendust, et tegu on maailmaesiettekandega. Selts on tellinud Lauritsa legendide põhjal originaalteose, projekt on kulukas, toetust on juba saadud Eesti Kultuurkapitalilt ja Kuusalu vallavalitsuselt ning taotletakse veel. Ka oodatakse kohalike ettevõtete ja inimeste abi.
„Usun, et Kuusalu rahvas lööb kaasa, aitab kaasa ja elab kaasa,“ lausus Aleksander Skolimowski. Teos valmib jaanuariks 2014. Proove hakatakse tegema veebruaris. Projekti kogumaksumus on umbes 30 000 eurot. Augustis 2014 mängitakse ooperit vabaõhuetendustel Kuusalu kirikuaias.
URMAS LENNUK: „Uskumatu, milline orkester!“
Kirjanik Urmas Lennuk oli pärast pilootosa lõppu hämmingus. Ta proovides ei osalenud, orkester saabus lava ette, kui saal oli tehtud pimedaks ning alles siis, kui etendus sai läbi ja ruum taas valge, nägi, et orkestris oli palju koolilapsi.
„Hämmastavalt võimas. Muusika kõlas hästi. Oli väga suur üllatus, kui nägin pärast, kes orkestris mängivad – palju oli õpilasi,“ kiitis ta.
Ka helilooja Tauno Aints tunnustas, kihvt on, kui noored mängivad orkestris koos täiskasvanutega: „Vaatasin, vanuse poolest võis orkestris olla nii lapsi, isasasid-emasid kui ka vanaisasid. Kõigepealt valmis klaviir, solistide ja koori partiid. Kui need tehtud, siis orkestreerin vastavalt esitaja võimalustele. Ma ei oleks teinud „Lauritsa lubadusele“ teistsugust muusikat, kui seda oleks hakanud mängima professionaalne orkester. Noodid on paberil, kuidas need kõlama hakkavad, sõltub koostööst. Mulle ettekanne väga meeldis. On rõõm töötada koos Ott Kase ja Taavi Eskoga.“
Kuusalu muusikaõpetaja Niina Esko: „Täna nägin-kuulsin etendust esimest korda. On huvitav ja ilus, mulle meeldis. Väga vahva ja tubli, et tehakse kohalike jõududega, pole mujalt kedagi appi kutsutud.“
Kuusalu Kunstide Kooli orkestris on muusikuid ligi 40 – õpilased ja pillierialade õpetajad.
Kooril oli esialgu raske rütmi tabada.
Nii Taavi Esko kui ka Aleksander Skolimowski rääkisid, kuidas koor nägi vaeva, et tabada teose keerulist taktimõõtu. Tavalise kahe-, kolme- või neljaosalise taktimõõdu asemel on seitse/kaheksa taktimõõt, tempo on kiire ja teksti palju. Tauno Aintsilt telliti Lauritsa-teos Veljo Tormise soovitusel.
Aleksander Skolimowski: „Taavi Esko tegi kooriga tohutut tööd ja Ott Kask on suurepärane dirigent. Laupäeval hakkas proovis minema, pühapäeval kõlas koos orkestriga päris hästi, esmaspäeval hästi ja teisipäeval, esietendusel, saime kenasti hakkama.“
Ott Kask: „On au ja privileeg esitada Eesti tippautorite originaalteost. Hinnaalandust ei ole tehtud, meie jaoks on ees ülikeerulised ülesanded. Peame veel palju vaeva nägema. Ettevõtmine on julge, aga usun, et teeme selle ära. Praegune ei ole tulnud nullist, tänu kaks aastat tagasi Kuusalu koolis lavastatud Eino Tambergi „Odysseusele“ on me orkester palju arenenud.“
Ka lavastaja Saima Kallionsivu jäi rahule: „Usun, et see tuleb meil lauritsapäeva aegu hästi välja, kui kogu meeskond on tõsiselt asja juures. Lavastamine on meile kõva pähkel, huvitav ja enneolematu. Vabaõhuetendused hakkavad augustis toimuma hilja õhtul, kulminatsioon peab olema südaöö paiku, kui on kõige pimedam aeg, et valgusefektid mõjuksid.“
