Riik kavatseb soojusenergia hinnatõusu hüvitada ja kõrgemate hindade korral saavad kliendid arved ametlikult kinnitatud piirhinnast oluliselt väiksema summaga.
Paljud soojatootjad on esitanud konkurentsiametile taotluse soojusenergia piirhinna tõstmiseks, sest soojatoomiseks kasutatavate kütuste, nii hakkepuidu, põlevkiviõli kui ka maagaasi, hind on viimasel ajal oluliselt kasvanud.
Kuusalus ja Kolgas
OÜ Kuusalu Soojus teatas klientidele, et 1. oktoobrist muutub Kuusalu ja Kolga aleviku võrgupiirkonnas soojusenergia hind seoses kütuse hindade olulise kallinemisega.
Kuusalu aleviku klientide uueks soojahinnaks kinnitas konkurentsiamet ilma käibemaksuta 117 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 140,93 eurot megavatt-tunni eest. Kuusalu võrgupiirkonna soojahind tõuseb seega 43,34 protsenti – alates tänavu märtsist tuli klientidel tasuda ilma käibemaksuta 81,77 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 98,12 eurot megavatt-tunni eest. Kuusalus töötavad nii hakkepuidu kui ka maagaasi katel, hakkepuiduga toodetakse keskmiselt 88 protsenti soojusenergiast ja 12 protsenti toodetakse maagaasiga. Hakkepuidu hind on võrreldes mulluse detsembriga kallinenud Kuusalu Soojuse tegevjuhi Kalle Küngase sõnul 95 protsenti, maagaasi hind 123 protsenti.
Kolga aleviku klientide uus soojahind on 95,22 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 114,26 eurot megavatt-tunni eest. Kolga võrgupiirkonna soojahind tõuseb 25,19 protsenti – alates 2019. aasta jaanuarist oli ilma käibemaksuta 70,06 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 91,27 eurot megavatt-tunni eest.
Kolgas on kaks katelt – üks köetav hakkepuiduga ja teine põlevkiviõliga. Ka Kolgas toodab Kuusalu Soojus 88 protsenti soojast hakkepuidu katlaga ja 12 protsenti põlevkiviõliga. Kolgas kasutatava hakkepuidu hind on kallinenud 89 protsenti ja põlevkiviõli 86 protsenti, kui võrrelda senise hinna arvutuse aluseks 2018. aasta lõpus kehtinud kütuste hindadega, kommenteerib Kalle Küngas.
Ta toonitab, kui riik hakkab energiahindade tõusu kompenseerima, esitatakse klientidele uutest piirhindadest oluliselt madalama megavatt-tunni hinnaga arved. Majandus- ja taristuministri vastav määruse eelnõu on saadetud kooskõlastusringile, kavas on rakendada eelmisel aastal kasutatud skeemi, mis tähendab, et eratarbijail ja korteriühistutel tuleb tasuda kompensatsiooni võrra väiksemad summad. Eelnõu järgi kompenseeritaks soojusenergia hinnatõusu oktoobrist 2022 kuni märtsi lõpuni 2023. Elanikud ega ühistud ei pea kompensatsiooni saamiseks ise midagi tegema, soojatootja esitab kompensatsiooni saamiseks taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Kalle Küngas lisab, et kui määrus eelnõus toodud tingimustel jõustub, siis tõuseb Kuusalus soojusenergia hind klientidele kuni märtsi lõpuni 2023 reaalselt 25,7 protsenti ja Kolgas 18,5 protsenti. Määruse eelnõu järgi hakkab riik tänavu oktoobrist kuni tuleva aasta märtsi lõpuni kompenseerima kodutarbija tegelikult tarbitud soojuse hinna osa, mille hind ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni kohta. Sellest kõrgemat hinnaosa kompenseeritakse 80 protsendi ulatuses koos käibemaksuga ning 20 protsenti jääb tarbija tasuda. Samamoodi oli see Kuusalus ka tänavu märtsis.
Kuusalu aleviku klientidele saadetud teatises hinnatõusu kohta on lisatud, et ettevõte alustab tegevusi, mis võimaldavad Kuusalus maagaasi asemel põlevkiviõli kasutamist. Koos konkurentsiametiga 25. augusti 2022 hindade põhjal tehtud arvutuste järgi võiks siis 2023 kevadeks langeda soojahind Kuusalus 10 protsendi võrra.
Kalle Küngas selgitab, et vastavalt konkurentsiameti soovitusele peab hakkama ette valmistama maagaasiga köetava katla ümberehitust põlevkiviõli küttele, kuid pole kindel, et põlevkiviõlile üleminek on lõppkokkuvõttes soodsam: „Me ei tea hakkepuidu, maagaasi ja põlevkiviõli 2023. aastal kehtivaid hindu. Kui novembris hakkab tööle LNG ehk veeldatud maagaasi terminal, võib gaasi hind langeda. Samas, kui suuremates linnades ja asulates minnakse sooja tootmisel üle põlevkiviõlile, võib selle hind veelgi tõusta. Lõppkokkuvõttes ei pruugi maagaasi katla ümberehitus tuua soovitud hinnalangust. Ümberehitus tähendab investeeringut põlevkiviõli mahuti paigalduseks ja gaasi torustiku asendamiseks põlevkiviõli omaga ning edaspidi pole siis enam võimalik gaasiga kütta.“
Ta loetleb, et tarvis on katlale uut põletit ja torustikku ning põlevkiviõli mahuteid: „Kolgas on meil ehitatud spetsiaalne suur maja, kus põlevkiviõli aurud ventileeritakse. Kui Kuusalu katlamajja paigaldada odavamad tünn-mahutid, mis ei ole ventileeritavad, hakkaksid põlevkiviaurud jõudma aleviku elanikeni. Lõpliku otsuse maagaasikatla ümberehituse kohta saab langetada vallavalitsus ja Kuusalu Soojuse nõukogu.“
Tegevjuht märgib veel, et aasta tagasi paigaldatud hakkepuidu katel võimaldab Kuusalus minna sügisel varem hakkepuidu küttele ja kevadel pikendada hakkepuidu kasutamist. See vähendab kallima suvise kütuse kasutamist, olgu selleks maagaas või põlevkiviõli.
Kehras
Ka Kehra ja Lehtmetsa küla kaugküttevõrgu tarbijaile tõuseb algaval kütteperioodil toasooja hind. Millal täpselt, ei osanud OÜ Velko AV juhataja Enn Pung veel öelda. Ta selgitab, kui SW Energia võitis 2015. aastal Kehra kaugküttepiirkonna soojatootmise hanke ning 2019. aastal valmis uues hakkepuidukatlamaja, oli ettevõttel kohustus toota soojusenergiat 12 aastat sama hinnaga ehk 39,5 eurot megavatt-tunni eest, mis koos käibemaksuga on 47,4 eurot megavatt-tund. Sooja edasimüüjaks jäi Velko AV, kellele kuulub soojatorustik, ning lõpptarbijail tuleb praegu toasooja eest maksta 55,08 eurot, koos käibemaksuga 66,10 eurot megavatt-tunni eest.
„Talvel saatis SW Energia meie kirja, et soovivad soojatootmise piirhinda tõsta. Vastasime, et meie ei saa hankelepingust tulenevat hinda muuta, seda tuleb taotleda konkurentsiametilt. Siis jäi see kooskõlastamata. Nüüdseks on olukord drastiliselt muutunud, hakkepuidu hind kordades tõusnud ning 26. augustil kinnitas konkurentsiamet SW Energia taotlusel Kehras soojuse tootmise uue piirhinna,“ ütleb Enn Pung.
Vastavalt konkurentsiameti otsusele kinnitati soojatootmise piirhinnaks Kehra kaugküttepiirkonnas 59,05 eurot ehk koos käibemaksuga 70,86 eurot megavatt-tund. See ei ole siiski toasooja lõplik hind: „Kuna konkurentsiamet on sooja tootmise piirhinna kooskõlastanud, peab Velko AV nüüd kirjutama SW Energiaga alla lepingule, et ostame neilt soojusenergiat uue hinnaga. Pärast seda saab Velko taotleda konkurentsiametilt tarbijaile müüdava soojuse uue piirhinna kooskõlastamist.“
Kui suure piirhinna kooskõlastamist Velko AV konkurentsiametilt taotleb, selle kohta hakatakse kalkulatsioone tegema lähipäevi. Enn Pung oletab, et uus toasooja hind Kehras võib ulatuda 70 euro kanti megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga on see rohkem kui 80 eurot megavatt-tunni eest. Millal tuleb Kehra ja Lehtmetsa elanikel hakata toasooja eest rohkem maksta, ei oska Velko AV juht veel öelda: „Sõltub, kui kiiresti meie taotlus läbi vaadatakse, tean, et konkurentsiametis on praegu taotluste laviin. Taotlused tuleb läbi vaadata ühe kuu jooksul, kuid see aeg võib pikeneda, kui on vaja täpsustada või teha muudatusi. Arvan, et kõige varem saab uus hind hakata kehtima 1. novembrist.“
Arukülas ja Raasikul
Ka Aruküla kaugküttepiirkonnas toodab ja müüb toasooja SW Energia. Konkurentsiamet kooskõlastas 9. augustil ettevõtte taotlusel uue soojusenergia piirhinna ning alates 9. septembrist hakkab toasoe Arukülas maksma sama palju kui uus piirhind ehk 78,31 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga on see 93,97 eurot megavatt-tund. Senine hind oli 67,59 eurot, koos käibemaksuga 81,11 eurot megavatt-tund. Eelmise kütteperioodi alguses maksis soojusenergia Aruküla kortermajades ilma käibemaksuta 62,74 eurot ja käibemaksuga 75,29 eurot megavatt-tund. Kokku tõsteti eelmisel kütteperioodil Arukülas sooja hinda kolm korda: 1. detsembril, 22. jaanuaril ja 22. aprillil. Ettevõttest põhjendati, et hinnatõusud on olnud tingitud toorme ehk hakkepuidu kallinemisest.
Raasiku kaugküttevõrgus kehtestas konkurentsiamet soojusenergia piirhinna kümme aastat tagasi ASile Mistra-Autex, kes oli soojatootja enne, kui SW Energia ehitas asulasse uue täisautomaatse hakkepuidukatlamaja ning uue soojatorustiku. SW Energiast selgitati Sõnumitoojale, et neile Raasiku võrgupiirkonnas piirhinda ei ole kehtestatud. Praegu müüb SW Energia Raasiku tarbijaile toasooja hinnaga 82,16, koos käibemaksuga 98,59 eurot megavatt-tund, kuid hinna muutmise taotlus on menetluses ning alates 1. oktoobrist hakatakse soojusenergiat Raasikul pakkuma hinnaga 92,62 eurot, mis koos käibemaksuga on 111,14 eurot megavatt-tunni eest.
Väljavõte energia hinna osalise kompenseerimise tingimuste ja korra eelnõust
§ 5. Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna kompensatsiooni arvestamine
(1) Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse võrguettevõtjale kompenseeritakse kaugkütte kodutarbija tegelikult tarbitud soojuse hinna see osa, mille suurus ületab käibemaksuta 80 eurot MWh kohta, 80 protsendi ulatuses ja nimetatud summalt tasumisele kuuluv käibemaks.