Kuusalus hakkas tegutsema Kinokohvik

2046

Üle mitmekümne aasta näidati Kuusalus taas kino.

Pühapäeval, 19. mail avas Kuusalus Haku klubis uksed Kinokohvik, kus sai ümmarguste kohvikulaudade ümber seatud tugitoolides suurelt ekraanilt filmi nautida. Nii 2eurose pileti kui kohvid-koogid sai osta baarist, mille leti taga toimetasid Heddy Veeleid ja Janno Valdmann – Kinokohviku perenaine ja peremees.

Janno Valdmann oli ka üks Kinokohviku idee algatajatest. Koos režissöör Rasmus Merivooga korraldas ta mõni aeg tagasi väiksele seltskonnale kinoõhtu, kuhu kogunesid mõned endised klassivennad vaatama Dziga Vertovi 1929. aasta klassikateost „Inimene filmikaameraga“. Sellest areneski idee hakata Haku klubis filme näitama – vastav tehnika ja tingimused olid olemas. Kinobussilt saadi laenuks ekraan ja Hardi Volmeri käesoleval aastal valminud värske film „Elavad pildid“.

Rasmus Merivoo kutsus Kinokohviku esimesele seansile aukülalisena ka Kuusalu legendaarse kinomehaaniku Eha Kirrise ehk Kino-Eha, nagu teda siinmail tuntakse. Kino-Eha näitas Kuusalus filme kokku 22 aastat alates aastast 1968. Plaanis oli ka väike meenutamine neist aegadest. Kuna aga esimese Kinokohviku toimumisaeg lükkus Kuusalu rahvamajas toimunud etenduse lõpuaja tõttu tunnikese võrra hilisemaks, jäi seekord vestlusringi jaoks aega ja jaksu napiks.

Inimesi oli filmi vaatamas üle 30. Rasmus Merivoo pakkus välja järgmiseks korraks Ilmar Raagi „Eestlanna Pariisis“ linastamise ja publik tervitas seda ettepanekut tänuga. Samuti avaldati soovi näha kodumaist dokfilmi, noorema põlvkonna režissööri Heilika Pikkovi hiljuti esilinastunud lugu „Õlimäe õied“.

„Elavate piltide“ lõppedes jäi publik Kinokohviku toolidesse istuma. Kino-Eha kommentaar sellele oli: „Üks asi on muutunud sellest ajast, kui mina filme näitasin. Minu ajal jooksid kõik juba tiitrite ajal saalist minema!“

Filmile järgnes väike arutelu seansi üle ning tuli ka kriitikat heli valjuse ja näitlejate teksti kuuldavuse kohta.

„Üks põhjus, miks soomlastel on raske jälgida soomekeelset või eestlastel eestikeelset filmi, on fakt, et inimesed on harjunud vaatama rohkem võõrkeelseid filme ja lugema enda keelt subtiitritest. Üle maailma on tehtud konverentse teemal, kuidas publikule emakeelset teksti kuuldavamaks teha ja seda filmi heliribal esile tuua, kuid päid murtakse selle üle siiani,“ selgitas Rasmus Merivoo.

Rasmus Merivood ja Kinokohvikut tänati ilusa algatuse ja filmielamuse organiseerimise eest südamlikult. Tegu on suure tühiku täitmisega Kuusalu ja üldisemalt ka Eesti kultuurielus. Praegune tendents taastada kinonäitamine igas Eesti punktis nii Kinobussi kui ka teiste ettevõtlike inimeste poolt on sündinud konkreetsest vajadusest ja inimeste soovist näha nii kodumaist kui ka maailma uuemat kino, ilma et peaks selleks sõitma kodumaa teise otsa või rikkuma seadust filmipiraatlusega.

Esialgse plaani kohaselt hakkab Kinokohvik Kuusalu publikule filme näitama kord kuus.