Projektiga EstWIN peaks 2015. aastaks olema Eesti kaetud fiiberoptilise kaabli baasvõrguga, et tagada 100Mbit/s internetiühendus.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus on projekti EstWIN raames võtnud 2012. aasta tööplaani Ida-Harjust kaks magistraalkaablit – hanke tulemusena ehitab ELTEL Networks Hara-Loksa-Pärispea-Vihasoo mikrotorustikus fiiberoptilise kaabli ja Kaberla-Kiiu-Kuusalu-Leesi rajab Corle OÜ. Mõlemad ettevõtted said jaanuari alguses Kuusalu vallavalitsuselt projekteerimistingimused.
Eesti Lairiba Arenduse SA juhataja Olav Harjo ütleb, et talv on projekteerimise ja kooskõlastuste võtmise aeg, ehitustööd peaksid algama siis, kui lumi on sulanud ning maa pehme: „Suvel pannakse kaabel maha, seejärel on vaja võtta kasutusload. Eeldatavalt on sügiseks mõlemad kaablid paigas.“
EstWINi nõue on, et magistraalkaabel jõuaks kodudele, ettevõtetele ja asutustele lähemale kui 1,5 kilomeetrit ning peaks kulgema riiklike maanteede ääres, ei tohi olla kõrvuti juba varem ehitatud valguskaabliga ega ka seal, kus juba on optiline sidevõrk. Kliendiühenduste loomisesse ja internetiteenuste pakkumisse riik ei sekku. Ühenduse lõpptarbijateni rajavad sideettevõtted ehk operaatorfirmad.
Olav Harjo sõnul on elu näidanud, et kohtades, kus uus fiiberoptiline kaabel on saanud valmis, hakkavad operaatorid võimalikult ruttu pakkuma kiire internetiside võimalust: „Elionil on oma telefonivõrk üle Eesti. Kui magistraalkaabel jõuab paika, kus Elionil on juba kliendid ja kasutusel vaskkaabel, vahetatakse seadmed välja ning saab võimaldada paremat ühendust. Kus võrgustik puudub, peaks hakkama seda välja ehitama.“
Olav Harjo usub, et seoses sel suvel antavate uute lubadega mobiilse interneti laienemiseks tekib tugev konkurents, mis paneb erinevad operaatorfirmad tegutsema – kas lisakaableid rajama või mobiilimastidesse uusi seadmeid paigaldama.
Miks Ida-Harjus kõigepealt Kuusalu vald?
Olav Harjo selgitab, et esmalt on valitud need piirkonnad, kus on internetiühendusega probleeme ja samas saab rohkem lõpptarbijaid: „Piltlikult öeldes, tahame vähema rahaga teha rohkem inimesi õnnelikuks. Üks kriteerium oli elanikkonna arvukus kilomeetri kohta. Need kaks projekti Kuusalu vallas otsustasime koos EASiga. Ühe projekti optimaalseks pikkuseks on ette nähtud 40-60 kilomeetrit. Suhtlesime eelnevalt regionaalministri abilistega ja küsisime ka kohalikest omavalitsustest, kus on olulisemad kohad.“
Eelmisel aastal valmisid Eestis 18 esimest projekti. Koos Kuusalu vallas ehitatavatega on praegu ettevalmistusjärgus 24. Sellel aastal loodetakse välja kuulutada järjekordne hange. Ida-Harjust on seal Kaberneeme kaabli pikendus Ihasalu ja Jõelähtmeni ning Vihasoost rajatakse edasi Lääne-Virusse Vatku külla ja Palmse kaudu kuni Kundani.
Kuna Raasiku ja Anija vallas on vahemaad pikad ning Kehras, Arukülas, Raasikul ja Aegviidus juba on Elioni optiline kaabel, jõutakse sinna kanti veel hiljem. Ka Kuusalu valla teised külad lülitatakse lairibavõrku edaspidiste hangetega. Mõned kohad, näiteks polügoonil Koitjärve, jäävad projektist välja.
Tänavu ehitatavate kaablite kohta sõnab Olav Harjo, et kahjuks ei kata need Juminda ja Pärispea poolsaarte kõiki külasid: „Pidime kilomeetreid vähendama, et projekti maksumused mahuksid hangeteks kavandatud summadesse. Välja jäid need külad, kus vahemaad on suuremad ja elanikke kilomeetrite kohta vähem. Soov on ka need tulevikus ühendada.“
EstWINi rahastab ligi 90 protsendi ulatuses Euroopa Liit. Projekti kogumaksumus on umbes 64 miljonit eurot ehk miljard krooni. Kokku ehitatakse üle 6000 kilomeetri fiiberoptilist kaablit, millega jõuab kiire internetiühendus kõikide asulateni Eestis.
