Riigikogu saadikute Harju toetusrühma juht KALEV LILLO Sauelt külastas reedel, 25. novembril Kuusalu valda.
Harjumaalt tänavu kevadel riigikogu uude koosseisu valitud rahvasaadikud moodustasid reformierakondlase Kalev Lillo eestvedamisel maakonna toetusrühma. Liikmeid on praegu 7, nad kuuluvad koalitsiooni moodustanud erakondadesse – Reformierakonda või IRLi.
Kalev Lillo tahab tutvuda maakonna kõigi omavalitsustega. Esimesena jõudis Kuusalu valda, kuna sai mõni aeg tagasi kokku vallavanem Urmas Kirtsiga, kes kutsus külla.
Kõigepealt tutvustasid vallavanem Urmas Kirtsi ja volikogu esimees Andres Paomees Kiius vallamajas riigikogu liikmele Kuusalu valda, elanike tööhõivet, suuremaid tööandjaid, tulubaasi kujunemist ja probleeme looduskaitsealuste maade eest maamaksu laekumisel. Arutati haridusreformi võimalikku kulgu, Kuusalu valla investeeringute kava 2012-2013. Kalev Lillo rääkis riigikogu Harju toetusrühma loomisest ja tööst.
Seejärel käidi Kuusalu keskkoolis, tutvuti Kuusalu aleviku ja Nõmmeveski hüdroelektrijaama rajatistega.
„Oleks selliseid vallajuhte rohkem.“
Kalev Lillo ütles pärast külaskäiku, et Kuusalu vallarahvas peab olema uhke oma tublide vallajuhtide üle: „Lähiaastate investeerimiskava on muljetavaldav, kui kõik plaanid õnnestuvad, on Kuusalu vald niiöelda valmis. Eriti avaldas mulle muljet vallavanem Urmas Kirtsi ja volikogu esimehe Andres Paomehe positiivne ning tulevikku suunatud eluhoiak. Mitte mingit virinat ega hala.“
Ta selgitas, et üldjuhul viiakse riigikogu liige mõne lagunenud maja juurde ja kaasneb jutt, et sellest tahaks midagi teha, aga mida täpselt, ei tea.
„Kuusalu vallajuhid viisid mind vaatama üht katkist ehitist – Nõmmeveski hüdroelektrijaama. Aga nad ei küsinud raha, vaid mure oli kantud sellest, et omanikud ei saa tänu keskkonnakaitsjate agarusele oma vara korda teha. Selle tõttu on silla kandevõime kahanenud ja kui nii edasi läheb, siis ei pääse sealt varsti enam koolibuss üle. Nad muretsevad südamest oma valla elanike ja ettevõtjate pärast. Oleks selliseid vallajuhte rohkem,“ kiitis riigikogu liige.
Nõmmeveski sild ja kanalid lagunevad
„Nõmmeveskit peetakse Lahemaa hälliks, siit hakkas väidetavalt idanema idee luua rahvuspark,“ sõnas Urmas Kirtsi, kui tutvustas Nõmmeveskit.
Hüdroelektrijaam rajati Nõmmeveskile 1923. aastal. 1970. aastatel see põles, elektritootmine lõppes. Loksa vald müüs elektrijaama rajatised, nende hulgas ka silla üle Valgejõe, ASile Raju.
Vallavanem märkis, et AS Raju ehitas Loobu jõe äärsesse naaberkülasse Joaveskile hüdroelektrijaama, see töötab. Kuid Nõmmeveski elektrijaama ei ole keskkonnakaitsjate vastuseisu tõttu õnnestunud taastada, vaidlus on kestnud mitu aastat.
Vallavalitsus on huvitatud, et Nõmmeveski sild oleks korras, sest sellest sõidavad üle ümberkaudsed elanikud ja ka õpilaste buss. 2009. aastal on antud omanikule projekteerimistingimused, et rajatised korda teha ja elektrijaam käima panna. Kuna remonditöödega ei oldud alustatud ja ehitised lagunesid, tegi vallavalitsus juulis 2010 ASile Raju ettekirjutuse takistada ligipääs hüdroelektrijaama varisemisohtlikule kanalile, panna üles hoiatussildid, kanal rekonstrueerida või konserveerida hiljemalt augustiks 2011.
Tänavu märtsis saatis vallavalitsus märgukirja, et poole aasta pärast on ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Augustis saadeti firmale teine märgukiri. 21. septembril sai AS Raju vallavalitsuselt ettekirjutuse teha nõutud tööd ära 21. oktoobriks, mittetäitmisel pöördutakse kohtutäituri poole, et rakendada sunniraha 1562 eurot.
Ettevõte saatis seepeale vallavalitsusele vaide palvega sunniraha rakendamise määrus tühistada. Juhatuse liige Heiki Laiverik teatas, et firma on asunud ettekirjutust täitma. Praeguseks on hoiatussildid paigaldatud, kanali üks lagunenud tugipost asendatud.
Vaides kirjutab Heiki Laiverik, et ettekirjutuse täitmine on aja- ja ressursimahukas: „Selleks tuleb eelnevalt teha ekspertiis, koostada ehitusprojekt ning kooskõlastada see kaitseala valitseja, muinsuskaitseameti ja keskkonnaametiga. Seega ei sõltu ettekirjutuse täitmine täielikult kinnistu omaniku tahtest.“
Vallavalitsus arutas Nõmmeveski teemat möödunud neljapäevasel istungil ning otsustas vaide rahuldada ja sunniraha mitte määrata, kuna ettekirjutust on asutud täitma.
Nõmmeveski hüdroelektrjaama teemat arutati suvel ka Harju maavalitsuses koos maavanema Ülle Rajasaluga, osalesid ASi Raju, vallavalitsuse ja keskkonnaameti esindajad. AS Raju tütarettevõte AS Veejaam on koostanud eelprojekti Nõmmeveski paisu taastamiseks, ettevõte taotleb keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Keskkonnaamet on küsinud maavalitsuse õigusosakonnalt hinnangut, kas Nõmmeveski paisu taastamine on käsitletav uue paisu rajamise või senise rekonstrueerimisena.