
„Kuusalu valla elanike kord on teha otsus ja võib-olla debatt aitas selle tegemisel,“ võttis moderaator Artur Talvik reede, 8. oktoobri õhtul Kolgaküla rahvamajas kokku ligi kolm tundi kestnud valimisdebati, kui valimisliite ja erakondi esindanud kandidaadid olid vastanud viimasele küsimusele, miks peab just neid valima ja kas on kedagi, kellega välistavad koostöö.
Kenno Põltsam EKRE nimekirjast vastas viimasele küsimusele: „Tähtsustame perekonda, lubame Kuusalu valla lapsevanemad lasteaiakoha tasust vabastada.“ Ranno Pool lisas, et koostööd tehakse kõigi mõistlike inimestega.
Heino Junolainen valimisliidust Üks Kuusalu Vald sõnas, et järgmised neli aastat on avalikele teenustele keskendumise aeg ning nende valimisliit soovib leida senisest enam ühisosa eri valimisnimekirjade vahel, sisulised debatid olgu komisjonides ja kogukondlikes arvamusühendustes. „Valides meid valite tegelikult iseennast,“ lausus ta.
Kaido Vagiström ütles, et randades on väga palju asju tegemata ja oskab panustada, et rannas asjad korda läheks. Arko Okk lisas: „Pöörame ametnikud valla inimeste poole.“ Margus Soom kinnitas, et koostööd ollakse valmis tegema kõigiga, kes on suutelised sõlmima koostöölepingut ja seda täitma.
Enn Kirsman valimisliidust Ühine Kodu lausus, et nende valimisliit on olnud liitunud Kuusalu valla juhtimise juures selle algusest peale ning „see, mis ümberringi vaadates tundub tore, on põhjus meid valida, ehitame veel parema Kuu-salu valla. Oleme ka näidanud, et mahume ühe laua taha kõigiga.“

Maarja Metstak Reformierakonnast toonitas, et nende nimekiri saab tuge ja nõu Reformierakonna suurest organisatsioonist: „Valides meid toote riigi vallale lähemale, mõtteõhtutel on Kuusalus käinud haridusminister, lastevanemate liidu juht, peaminister.“ Koostööd tehakse innovatiivsete kohalike poliitikutega.
Hilleri Treisalt Keskerakonna nimekirjast: „Oleme töökad, targad, me hoolime ja leiame aega iga inimese jaoks, kes meie poole pöördub. Iga inimene on oluline. Kõigi kandideerivate nimekirjadega leiame ühisosad, et koalitsiooni teha.“
Neli põhiteemat
Valimidebati korraldas Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaud koostöös Kuusalu Ettevõtjate Liiduga. Debatti sai tänu Kuusalu Kroonikale jälgida veebis otseülekandena. Seda saab järele vaadata, Kuusalu Kroonika Facebookist leiab videosalvestuse koos täpse sisukorraga – ajaliselt on välja toodud küsimused ja eri valimisnimekirjade kandidaatide vastused.
Korraldajate ja vallarahvalt pakutud küsimused olid koondatud nelja põhiteemasse: elu väljaspool keskusi, elu ja ettevõtluskeskkond, rohepööre ning vabaühendused ja kogukonnad.
Igas teemaplokis oli üldine küsimus kõigile ja kolm täiendavat küsimust, mis esitati kahele nimekirjale. Vastamiseks anti aega 2 minutit. Põhiteema käsitluse lõpuks oli võimalus esineda repliikidega.
Küsiti, mida saaks vald teha, et elu püsiks ka keskustest kaugemal, milliseid investeeringuid plaanitakse väljaspool keskusi, kuidas hoida ja tõsta hariduse kvaliteeti vallas ning millised suuremad probleemid on valla eri osade ühendustes ja kuidas neid lahendada.
Uuriti veel, mille poolest eristub Kuusalu valla ettevõtluskeskkond Eesti teistest omavalitsustest, kuidas vähendada bürokraatiat, mida peaks tegema turismi valdkonnas. Ka sooviti kandidaatidelt teada, kuidas selgitada rohepööret, millised on puudujäägid koostöös keskkonnaametiga ja kuidas neist üle saada ning kas on tehtud samme, et lageraied lõpeksid rahvuspargis ja kuidas keerata vallale kasuks, et üle poole vallast on looduskaitsealune maa. Vabaühenduste kohta küsiti, et kuidas võiks jätkuda senine koostöö, kuidas kaasata kogukondi otsustamisse ning tagada kodanikuaktiivsuse säilimine vallas.
Viimane tund oli „Poksiring ehk omavaheline pukslemine“, kus vastavalt loosile sai iga nimekiri esitada küsimuse ühele vastasnimekirjale. Selle osa lõpus vastati saalisolnute küsimustele.
Teed, internet ja transport
Kõigi nimekirjade esindajad toonitasid teede korrashoiu ja nendesse investeerimise vajadust, ka kiire interneti viimise vajadust vallaelanikeni, kes seda soovivad, ning ühistranspordi olemasolu tähtsust.
Maarja Metstak Reformierakonnast rääkis, et lapsed peavad kõndima kooliteel, tuleb alustada kergliiklusteede võrgustiku rajamist, raha saaks taotleda riigi toetusfondidest ning oluline on nutikas transport – leida nutikam lahendus, et bussid ei vuraks tühjalt ringi.
Margus Soom valimisliidust Ettevõtlik Kuusalu tõi näiteks Raasiku valla, mis on Kuusalu vallast väiksem, kuid raha kulutab teedele rohkem. Terje Kraanvelt valimisliidust Ühine Kodu vastas repliigi korras, et üks kilomeeter kergliiklusteed võrdub 100 000 euroga ja see on valikute koht ning Kuusalu vallas on mitu kooli, koolibusside jaoks eraldab Kuusalu vald igal aastal 400 000 eurot.
Ranno Pool EKREst sõnas, et vallateid tuleb viia sihikindlamalt musta katte alla, leida selleks rahastusvõimalusi. Marti Hääl valimisliidust Üks Kuusalu Vald tuletas meelde, et aastal 2018 koostati nende koalitsiooni ajal teede arengukava, mida pole ellu viidud, soov on selle arengukava alusel tegevust jätkata. Hilleri Treisalt Keskerakonnast rääkis valla pikast rannajoonest, rannakülasid on palju, on arutatud, et iga päev liikuv kaater võiks viia ühest rannakülast teise.
Kõik olid sama meelt, et Kuusalu vallas on aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed, väga palju tegusaid vabaühendusi ning neid tuleb toetada. Samuti leiti üksmeelselt, et vald saab ettevõtjaid aidata, kui teha koostööd, ning rõhutati, et tuleks vähendada bürokraatiat.
Haridus
Marti Hääl lausus, et vallal pole hariduse kehtivat arengukava, kaasates eri huvigruppe peaks välja selgitama, millist haridust aastal 2030 Kuusalu vallas soovitakse saada. Üks Kuusalu Vald alustas kolm aastat tagasi arengukava väljatöötamisega, seda tuleb jätkata.
Hilleri Treisalt kinnitas, et haridusega on Kuusalu vallas hästi, haridusasutused on tublid, neil on arengukavad olemas ja teavad, kuhu poole liiguvad. Töötab ka tugispetsialistide väga hea võrgustik.
Maarja Metstak sõnas, et Vihasoo kooli ei tohiks kaotada. Margus Soom kõneles, et külastas volikogu esimehena teadus- ja haridusministeeriumi, sai kinnitust, et plaaniti ka väiksemaid riigigümnaasiume, kokku oli lepitud valla poliitikute ja ministeeriumi esindajate kohtumine, kuid siis tuli Covid.
Rahvuspark
Artur Talvik rääkis, kuidas hiljuti tekkis seaduslik võimalus teha rahvuspargis lageraieid, paljud kohalikud on selle vastu, ning soovis teada, mida arvab sellest võimul olev Ühine Kodu. Terje Kraanvelt: „Toetame looduskauni keskkonna säilimist. Kõik raietaotlused vaadatakse läbi, kui me pole nõus, siis keeldume.“ Samas tõdes ta, et rahvuspargi osas peab dokumentide väljastamisel arvestama keskkonnaameti seisukohtadega.
Maarja Metstak ütles, et Lahemaale tahetakse tulla elama. Samas, kui ettevõtja tahab tegevust laiendada, midagi juurde ehitada, võivad piirangud takistada. Vald peab esindama elanike huve, et saaksid mõistlikult toimetada. Üldplaneeringu osas otsida võimalusi, millistes piirkondades on keskkonnaamet valmis kaasa mõtlema.
Margus Soom sõnas, et tema eestvedamisel moodustati Lahemaa arhitektuurinõukogu, millega lahendati pisinääklused: „Nüüd kutsume ellu lautrikohtade taastamise.“ Ranno Pool: „Puudujäägid suhtluses keskkonnaametiga tuleb lahendada riiklikult, pöörduda valitsuse poole.“