Kuu­sa­lu val­la va­li­mis­de­batt

79
KENNO PÕLTSAM, RANNO POOL ja PRIIT LAHEMAA EKRE nimekirjast; MARTI HÄÄL, JANNE KALLAKMAA ja HEINO JUNOLAINEN valimisliidust Üks Kuusalu Vald ning KAIDO VAGISTRÖM, MARGUS SOOM ja ARKO OKK valimisliidust Ettevõtlik Kuusalu. Fotod Raul Valgiste/Kuusalu Kroonika

„Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke kord on te­ha ot­sus ja võib-ol­la de­batt ai­tas sel­le te­ge­mi­sel,“ võt­tis mo­de­raa­tor Ar­tur Tal­vik ree­de, 8. ok­toob­ri õh­tul Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas kok­ku li­gi kolm tun­di kest­nud va­li­mis­de­ba­ti, kui va­li­mis­lii­te ja era­kon­di esin­da­nud kan­di­daa­did olid vas­ta­nud vii­ma­se­le kü­si­mu­se­le, miks peab just neid va­li­ma ja kas on ke­da­gi, kel­le­ga vä­lis­ta­vad koos­töö.

Ken­no Põlt­sam EK­RE ni­me­kir­jast vas­tas vii­ma­se­le kü­si­mu­se­le: „Täht­sus­ta­me pe­re­kon­da, lu­ba­me Kuu­sa­lu val­la lap­se­va­ne­mad las­teaia­ko­ha ta­sust va­bas­ta­da.“ Ran­no Pool li­sas, et koos­tööd te­hak­se kõi­gi mõist­li­ke ini­mes­te­ga.

Hei­no Ju­no­lai­nen va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald sõ­nas, et järg­mi­sed ne­li aas­tat on ava­li­ke­le tee­nus­te­le kes­ken­du­mi­se aeg ning nen­de va­li­mis­liit soo­vib lei­da senisest enam ühi­so­sa eri va­li­mis­ni­me­kir­ja­de va­hel, sisulised debatid olgu komisjonides ja kogukondlikes arvamusühendustes. „Va­li­des meid va­li­te te­ge­li­kult iseen­nast,“ lau­sus ta.

Kai­do Va­gist­röm ütles, et ran­dades on vä­ga pal­ju asju tegemata ja oskab panustada, et ran­nas as­jad korda lä­heks. Ar­ko Okk li­sas: „Pöö­ra­me amet­ni­kud val­la ini­mes­te poo­le.“ Mar­gus Soom kin­ni­tas, et koos­tööd ol­lak­se val­mis te­ge­ma kõi­gi­ga, kes on suu­te­li­sed sõl­mi­ma koos­töö­le­pin­gut ja se­da täit­ma.

Enn Kirs­man va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du lau­sus, et nen­de va­li­mis­liit on ol­nud liitunud Kuu­sa­lu val­la juh­ti­mi­se juu­res sel­le al­gu­sest pea­le ning „see, mis ümberringi vaadates tun­dub to­re, on põh­jus meid va­li­da, ehitame veel parema Kuu-salu valla. Ole­me ka näi­da­nud, et ma­hu­me ühe laua ta­ha kõi­gi­ga.“

ENN KIRSMAN, TERJE KRAANVELT ja TIINA VIIRNA valimisliidust Ühine Kodu; HENRI REITALU, MAARJA METSTAK ja MAIRIKA RAJAVÄLI Reformierakonna nimekirjast ning JAANUS HEIN, HILLERI TREISALT ja ANNE KIILASPÄÄ Keskerakonna nimekirjast.

Maar­ja Mets­tak Re­for­mie­ra­kon­nast too­ni­tas, et nen­de ni­me­ki­ri saab tu­ge ja nõu Re­for­mie­ra­kon­na suu­rest or­ga­ni­sat­sioo­nist: „Va­li­des meid too­te rii­gi val­la­le lä­he­ma­le, mõt­teõh­tu­tel on Ku­usa­lus käi­nud ha­ri­dus­mi­nis­ter, las­te­va­ne­ma­te lii­du juht, pea­mi­nis­ter.“ Koos­tööd tehakse in­no­va­tiiv­se­te ko­ha­li­ke po­lii­ti­ku­te­ga.

Hil­le­ri Trei­salt Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast: „Ole­me töö­kad, tar­gad, me hoo­li­me ja leia­me ae­ga iga ini­me­se jaoks, kes meie poo­le pöör­dub. Iga ini­me­ne on olu­li­ne. Kõi­gi kan­di­dee­ri­va­te ni­me­kir­ja­de­ga leia­me ühi­so­sad, et koa­lit­sioo­ni te­ha.“

Ne­li põ­hi­tee­mat
Va­li­mi­de­ba­ti kor­ral­das Kuu­sa­lu val­la va­baü­hen­dus­te ümar­laud koostöös Kuu­sa­lu Et­te­võt­ja­te Lii­du­ga. De­bat­ti sai tä­nu Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka­le jäl­gi­da vee­bis ot­seü­le­kan­de­na. Seda saab järele vaadata, Kuusalu Kroonika Facebookist leiab vi­deo­sal­ves­tu­se koos täp­se si­su­kor­ra­ga – aja­li­selt on väl­ja too­dud kü­si­mu­sed ja eri va­li­mis­ni­me­kir­ja­de kan­di­daa­ti­de vas­tu­sed.

Kor­ral­da­ja­te ja val­la­rah­valt pa­ku­tud kü­si­mu­sed olid koon­da­tud nel­ja põ­hi­tee­mas­se: elu väl­jas­pool kes­ku­si, elu ja et­te­võt­lus­kesk­kond, ro­he­pöö­re ning va­baü­hen­du­sed ja ko­gu­kon­nad.
Igas tee­map­lo­kis oli ül­di­ne kü­si­mus kõi­gi­le ja kolm täien­da­vat kü­si­must, mis esi­ta­ti ka­he­le ni­me­kir­ja­le. Vas­ta­mi­seks an­ti ae­ga 2 mi­nu­tit. Põ­hi­tee­ma kä­sit­lu­se lõ­puks oli või­ma­lus esi­ne­da rep­lii­ki­de­ga.

Kü­si­ti, mi­da saaks vald te­ha, et elu pü­siks ka kes­kus­test kau­ge­mal, mil­li­seid in­ves­tee­rin­guid plaa­ni­tak­se väl­jas­pool kes­ku­si, kui­das hoi­da ja tõs­ta ha­ri­du­se kva­li­tee­ti val­las ning mil­li­sed suu­re­mad prob­lee­mid on val­la eri osa­de ühen­dus­tes ja kui­das neid la­hen­da­da.

Uu­ri­ti veel, mil­le poo­lest eris­tub Kuu­sa­lu val­la et­te­võt­lus­kesk­kond Ees­ti teis­test oma­va­lit­sus­test, kui­das vä­hen­da­da bü­rok­raa­tiat, mi­da peaks te­ge­ma tu­ris­mi vald­kon­nas. Ka soo­vi­ti kan­di­daa­ti­delt tea­da, kui­das sel­gi­ta­da ro­he­pöö­ret, mil­li­sed on puu­du­jää­gid koos­töös kesk­kon­naa­me­ti­ga ja kui­das neist üle saa­da ning kas on teh­tud sam­me, et la­ge­raied lõ­pek­sid rah­vus­par­gis ja kui­das kee­ra­ta val­la­le ka­suks, et üle poo­le val­last on loo­dus­kait­sea­lu­ne maa. Va­baü­hen­dus­te koh­ta kü­si­ti, et kui­das võiks jät­ku­da se­ni­ne koos­töö, kui­das kaa­sa­ta ko­gu­kon­di ot­sus­ta­mis­se ning ta­ga­da ko­da­ni­kuak­tiiv­su­se säi­li­mi­ne val­las.

Vii­ma­ne tund oli „Pok­si­ring ehk oma­va­he­li­ne puks­le­mi­ne“, kus vas­ta­valt loo­si­le sai iga ni­me­ki­ri esi­ta­da kü­si­mu­se ühe­le vas­tas­ni­me­kir­ja­le. Selle osa lõ­pus vas­ta­ti saa­li­sol­nu­te kü­si­mus­te­le.

Teed, in­ter­net ja trans­port
Kõi­gi ni­me­kir­ja­de esin­da­jad too­ni­ta­sid tee­de kor­ras­hoiu ja nendesse investeerimise vajadust, ka kii­re in­ter­ne­ti vii­mi­se va­ja­dust val­lae­la­ni­ke­ni, kes se­da soo­vi­vad, ning ühist­rans­por­di ole­ma­so­lu täht­sust.

Maar­ja Mets­tak Re­for­mie­ra­konnast rää­kis, et lap­sed pea­vad kõn­di­ma koo­li­teel, tu­leb alus­ta­da kerg­liik­lus­tee­de võr­gus­ti­ku ra­ja­mist, ra­ha saaks taot­le­da rii­gi toe­tus­fon­di­dest ning olu­li­ne on nu­ti­kas trans­port – lei­da nu­ti­kam la­hen­dus, et bus­sid ei vu­raks tüh­jalt rin­gi.

Mar­gus Soom va­li­mis­lii­dust Et­te­võt­lik Kuu­sa­lu tõi näi­teks Raa­si­ku val­la, mis on Kuu­sa­lu val­last väik­sem, kuid ra­ha ku­lu­tab tee­de­le roh­kem. Ter­je Kraan­velt va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du vas­tas rep­lii­gi kor­ras, et üks ki­lo­mee­ter kerg­liik­lus­teed võr­dub 100 000 eu­ro­ga ja see on valikute koht ning Kuu­sa­lu val­las on mi­tu koo­li, koolibusside jaoks eraldab Kuusalu vald igal aas­tal 400 000 eu­rot.

Ran­no Pool EK­REst sõ­nas, et val­la­teid tu­leb viia si­hi­kind­la­malt mus­ta kat­te al­la, lei­da sel­leks ra­has­tus­või­ma­lu­si. Mar­ti Hääl va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald tu­le­tas meel­de, et aas­tal 2018 koos­ta­ti nen­de koa­lit­sioo­ni ajal tee­de aren­gu­ka­va, mi­da po­le el­lu vii­dud, soov on sel­le aren­gu­ka­va alu­sel te­ge­vust jät­ka­ta. Hil­le­ri Trei­salt Kes­ke­ra­kon­nast rää­kis val­la pi­kast ran­na­joo­nest, ran­na­kü­la­sid on pal­ju, on aru­ta­tud, et iga päev liikuv kaater võiks viia ühest rannakülast teise.

Kõik olid sa­ma meelt, et Kuu­sa­lu val­las on ak­tiiv­sed ja et­te­võt­lik­ud ini­me­sed, vä­ga pal­ju te­gu­said va­baü­hen­du­si ning neid tu­leb toe­ta­da. Sa­mu­ti lei­ti üks­meel­selt, et vald saab et­te­võt­jaid ai­da­ta, kui te­ha koos­tööd, ning rõ­hu­ta­ti, et tu­leks vä­hen­da­da bü­rok­raa­tiat.

Ha­ri­dus
Mar­ti Hääl lau­sus, et val­lal po­le ha­ri­du­se keh­ti­vat aren­gu­ka­va, kaa­sa­tes eri hu­vig­rup­pe peaks väl­ja sel­gi­ta­ma, mil­list ha­ri­dust aas­tal 2030 Kuu­sa­lu val­las soo­vi­tak­se saa­da. Üks Kuu­sa­lu Vald alus­tas kolm aas­tat ta­ga­si aren­gu­ka­va väl­ja­töö­ta­mi­se­ga, se­da tu­leb jät­ka­ta.
Hil­le­ri Trei­salt kin­ni­tas, et ha­ri­du­se­ga on Kuu­sa­lu val­las häs­ti, ha­ri­du­sa­su­tu­sed on tub­lid, neil on aren­gu­ka­vad ole­mas ja tea­vad, ku­hu poo­le lii­gu­vad. Töö­tab ka tu­gis­pet­sia­lis­ti­de vä­ga hea võr­gus­tik.

Maar­ja Mets­tak sõ­nas, et Vi­ha­soo koo­li ei to­hiks kao­ta­da. Mar­gus Soom kõ­ne­les, et kü­las­tas vo­li­ko­gu esi­me­he­na tea­dus- ja ha­ri­dus­mi­nis­tee­riu­mi, sai kin­ni­tust, et plaa­ni­ti ka väik­se­maid rii­gi­güm­naa­siu­me, kok­ku oli le­pi­tud val­la po­lii­ti­ku­te ja mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja­te koh­tu­mi­ne, kuid siis tu­li Covid.

Rah­vus­park
Ar­tur Tal­vik rää­kis, kui­das hil­ju­ti tek­kis sea­dus­lik või­ma­lus te­ha rah­vus­par­gis la­ge­raieid, pal­jud ko­ha­li­kud on sel­le vas­tu, ning soo­vis tea­da, mi­da ar­vab sel­lest või­mul olev Ühi­ne Ko­du. Ter­je Kraan­velt: „Toe­ta­me loo­dus­kau­ni kesk­kon­na säi­li­mist. Kõik raie­taot­lu­sed vaa­da­tak­se lä­bi, kui me po­le nõus, siis keel­du­me.“ Sa­mas tõ­des ta, et rah­vus­par­gi osas peab do­ku­men­ti­de väl­jas­ta­mi­sel ar­ves­ta­ma kesk­kon­naa­me­ti sei­su­koh­ta­de­ga.

Maar­ja Mets­tak üt­les, et La­he­maale ta­he­tak­se tul­la ela­ma. Samas, kui et­te­võt­ja ta­hab te­ge­vust laien­da­da, mi­da­gi juur­de ehi­ta­da, või­vad pii­ran­gud ta­kis­tada. Vald peab esin­da­ma ela­ni­ke hu­ve, et saaksid mõist­li­kult toi­me­ta­da. Üldp­la­nee­rin­gu osas ot­si­da või­ma­lu­si, mil­lis­tes piir­kon­da­des on kesk­kon­naa­met val­mis kaa­sa mõt­le­ma.

Mar­gus Soom sõ­nas, et te­ma eest­ve­da­mi­sel moo­dus­ta­ti La­he­maa ar­hi­tek­tuu­ri­nõu­ko­gu, mil­le­ga la­hen­da­ti pi­si­nääk­lu­sed: „Nüüd kut­su­me el­lu laut­ri­koh­ta­de taastamise.“ Ran­no Pool: „Puudujäägid suhtluses keskkonnaametiga tu­leb la­hen­da­da riik­li­kult, pöör­du­da va­lit­su­se poo­le.“