Kuusalu volikogu algatas Kodasoo elanike palvel valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava muutmise.
Kuusalu vallavolikogu kehtestas valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava aastateks 2008-2019 juunis 2008. aastal. Siis lisati Kodasoo elanike palvele vastu tulles tulevaste külaveevärkide nimekirja ka Kodasoo küla veesüsteem. Aasta hiljem esitas külavanem Katrin Pahk vallamajja uue taotluse – muuta arengukava ja lubada tal oma uue elumaja juurde rajada eraldi puurkaev. Ta selgitas, et ühisveevärki ei saa küla veel niipea, kuid uude kodusse on tarvis joogivett. Küla veevärgi rajamiseks oleks esialgsel hinnangul tarvis leida 1,8 miljonit krooni.
Septembri alguses said vallavalitsuse ametnikud ja Kuusalu Soojuse esindaja kokku Kodasoo rahvaga. Septembri lõpus otsustas Kuusalu vallavolikogu algatada ÜVK arengukava muutmise. Arengukavast jäetakse välja ka Kolgaküla üks piirkond, mis jääks ühisveevärgi trassidest liiga kaugele. Arutelu jätkab volikogu uus koosseis.
Vallavolikogu septembrikuu istungil tõdes vallavanem Kalmer Märtson: „Elu teeb oma korrektiivid, enne kahte aastat Kodasoosse veetrassi ehitada ei jõua, kuid inimesi ei saa veeta jätta. Kokkulepe on, kui lülitada uus puurkaev Kodasoo ÜVK süsteemi varukaevuna, siis võib lubada seda ehitada. Oluline on, et eraldi puurkaevu olemasolu ei pärsiks tulevikus küla veevärgi rajamist. ÜVK arengukava on dokument, mis on vajalik toetusrahade saamiseks. Iga muudatusettepanekut tuleb läbi arutada eraldi.”
Kuusalu Soojuse juhatuse esimees Raul Valgiste rääkis Sõnumitoojale, et külarahvaga kohtumisel kerkis üles küsimus, millal ja kuidas võiks Kodasoo saada joogivee trassid: „Üks variant on, et praegu Kodasoo kortermaja ja veel paari majapidamist veega varustav OÜ Mesako taotleb vallavalitsuselt enda vee-ettevõtjaks kinnitamist, esitab hinnakalkulatsiooni veeteenuse osutamiseks ning hakkab rajama veetrassi ja korrastama pumplat – investeerib oma vahenditest või taotleb projektidest raha. Teine variant on, et külaselts näitab üles initsiatiivi, hakkab vee-ettevõtjaks ning koostöös vallavalitsusega esitab rahataotluse KIKi, vald toetaks 20-protsendilise omaosaluse katmist. Kolmas võimalus on, et vald leiab Kodasoo külasse mujalt vee-ettevõtja, näiteks teeb ettepaneku Kuusalu Soojusele. Iga variandi puhul tuleb arvestada, et vee hind tõuseb. Kõige odavam võib olla MTÜga majandamine, kui tehakse ka vabatahtlikku tööd.”
Ta sõnas, et külavanem saab õiguse uue kaevu rajamiseks, ei lahenda veel teiste külaelanike veeprobleemi. Ka ei saa loota vallale, et see kõik vajalikud süsteemid lähima paari aasta jooksul välja ehitaks. Väiksemates asulates jääb tema hinnangul paratamatult oluliseks kodanikualgatus, mida omavalitsus toetab vastavalt võimalustele.
Raul Valgiste rõhutas, et möödas on ajad, kus löödi pikemalt mõtlemata kopp maasse – nii oli aastaid tagasi endises Loksa vallas. Praegu on seetõttu tekkinud mitmeid probleeme, sest paljud projektid on tehtud poolikult, pumbamajadesse jäetud veetöötlused rajamata, puuduvad teostusjoonised, osades külades vaieldakse trasside kulgemise üle, Leesil on veevärgiga tegelev MTÜ jõudnud erimeelsuste tõttu osade tarbijatega kohtuvaidlusesse.
„Kuni 15 miljonit krooni maksvate veeprojektide jaoks võib toetust taotleda KIKist. Kallimaid projekte toetatakse ELi Ühtekuuluvusfondist. Vajadusel peab koostama eelprojekti ja tasuvusanalüüsi. Pärast rahastamisotsuse saamist tuleb teha küla veesüsteemi tööprojekt, kooskõlastada Elioni, Eesti Energiaga. Pärast tööde valmimist tellida teostusjoonised, võtta kasutusluba, sõlmida maaomanikega servituudid,” selgitas Kuusalu Soojuse juht.
Ta arvas, et tulevikus on võimalik koostada külade veevärkide ehitamiseks ühine rahataotlusprojekt ELi Ühtekuuluvusfondi. Tänavu augustis avanes Ühtekuuluvusfond neile veeprojektidele, mida ehitatakse asulatesse, kus on elanikke alla 2000. Kuusalu Soojus valmistab ette rahataotlust Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevike joogiveesüsteemi rekonstrueerimiseks, vaja läheks ligi 80 miljonit krooni.
