Esinesid Ida-Harju politseijaoskonna juht VALTER PÄRN, Juminda korrakaitsepatrulli asutanud ARTUR TALVIK ja turvalisuse valdkonna koolitaja HELGES MÄNDMETS.
„Kui on probleem, kindlasti rääkida kohalikule konstaablile. Tema ülesanne on koguda teavet, inimesed ära kuulata, panna infokillud kokku, otsida lahendusi ning saada selleks appi lasteasutusi, MTÜsid, ettevõtteid. Kõik politseitööga seotud probleemid, mida on võimalik lahendada kabinetist väljumata, jäävad menetlusteenistusele. Mis vajavad tegutsemist väljapool, on konstaabli töö. Tema ülesanne on tegeleda kuritegude ennetamisega, kaasata selleks aktiivseid inimesi,“ kinnitas Valter Pärn Kolgaküla rahvamajas neljapäeva, 10. oktoobri õhtul toimunud koosolekul külavanematele.
Ta toonitas, et kuritegevusega seotud juhtumite korral helistada kindlasti lühinumbril 112, kuna politsei väljakutsed käivad nüüd samuti häirekeskuse kaudu. Kohale saabub lähim politseipatrull, kohalikul piirkonnapolitseinikul ei ole kohustust väljakutsele sõita. Kuna uue politseireformi käigus on alates 1. oktoobrist taas ühendatud kriminaalpolitseinike ja korrakaitsjate töö piirkondlike jaoskondade kaupa, jõuab info sündmustest edaspidi kiiresti ka kohaliku politseinikuni.
Ida-Harju politseijaoskonna juht lisas, et patrullide arv on kasvanud, varem töötas vahetustega neli politseipatrulli, nüüd on juures viies vahetus, mida saab rakendada nädalalõppudel ja keerulisematel aegadel. Suuremate aktsioonide puhul kaasatakse ka piirkonnapolitseinikud. Kindlasti tuleb konstaablil teha ise korralisi ringsõite, et oma territooriumil silma peal hoida.
Vallavanem Urmas Kirtsi küsis, kuidas Kuusalu valla ja Loksa linna piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu saab üksi hakkama, kui varem oli samal territooriumil kaks piirkonnapolitseinikku ning Loksa on keerukam kant. Jaoskonna juht vastas, et koostööd tehakse politseipatrullidega. Piirkonnapolitseinik ei pea minema ise Loksa bussijaama korda valvama, vajadusel tullakse talle appi.
Piirkonna noorsoopolitseinikuna töötab Kersti Kald, kelle kasutuses on samuti politseiauto. Tema töö kohta sõnas Valter Pärn, et püütakse vähendada loengute osa, see jäägu koolides pedagoogidele, töö põhirõhk tuleb suunata probleemide lahendamisse.
„Kõik vägivallajuhtumid ja muud noortega seotud õigusrikkumised tuleb lahendada. Kui laps on millegagi hakkama saanud, peab temaga tegelema,“ toonitas ta.
Jutuks tuli ka Juminda poolsaare korrakaitsepatrulli tegevus. Valter Pärn märkis, et kindlasti on seal tublid tegijad, aga abipolitseinikel oleks rohkem õigusi – võib isikuid kinni pidada, küsida dokumente. Ta lisas, et tunneb Juminda patrulli kogemuse vastu suurt huvi ja jäi kohale kuni koosoleku lõpuni, et kuulata ka Artur Talviku esinemist.
Patrull poolsaare
10 küla peale
MTÜ Juminda Poolsaare Selts juht Artur Talvik rõhutas, et tegu ei ole politseilise kiirreageerimisüksusega, ehkki aegajalt helistatakse ja kutsutakse ka nende patrulli sündmuskohale: „Kui on mingi jama, siis kindlasti kutsuda politsei. Meie ennetame, sõidame poolsaarel ringi, jälgime olukordi ja liikujaid. Kui viis aastat tagasi oli kahtlejaid, kas suudame patrullil elu sees hoida, siis praeguseks on näha, et oleme seda saavutanud.“
Ta selgitas, et patrullimine on jagatud poolsaare kümne küla inimeste vahel. Tänu sellele ei pea liiga sagedasti väljas käima. Elu on näidanud, kui taoline patrullimine pannakse tööle ühes külas, ollakse esialgu entusiastlikud, aga peagi väsitakse. Juminda poolsaare korrakaitsepatrullil on mõneti lihtsam ka tänu sellele, et sissesõiduteid on kaks.
Raha patrullideks kogutakse annetustena ja spetsiaalsete kleepsude müügiga. Toimib ka põhimõte – kui ei saa patrullida, siis anneta.
Artur Talvik: „Patrullimise tulemusena hakkasid poolsaare külade inimesed omavahel suhtlema. Sellest kasvas välja poolsaare merepäästeüksus, sama seltskond koostas ka poolsaare arengukava. Positiivne ongi see, et areneme edasi. Politseiga on hea koostöö, vahetame infot, kui oleme näinud midagi kahtlast.“
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman tahtis teada, kas selles seltskonnas on ka abipolitseinikke. Artur Talvik ütles, et ei ole. Patrullides osaleva 60 mehe-naise seas on endisi abipolitseinikke, ent nad loobusid põhjendusega, et ei soovi minna koos politseinikega patrullima Maardusse ega mujale kaugemale, huvi on kanda hoolt oma kodukandi turvalisuse eest.
Lihtsad häirevahendid – lambid, viled, andurid
Aastaid turvafirmas koolitajana töötanud Helges Mändmets Kolgakülast tutvustas lihtsaid häirevahendeid ja seda, kuidas ennast ning oma vara nende abil kaitsta. Stalini aja esimene häirevahend oli täispuhutud ja vilega varustatud kummilohv, mis pandi ukse vahele. Kui sissetungija ust liigutas, kostis lohvi tühjenemisel vile.
Tänapäeval on müügil liikumisanduritega välilambid, mida saab ühendada lüliti või uksekellaga, et kurikaela lähenemise korral jõuaks märguanne tuppa.
Ta tutvustas ka soomlaste valmistatud õppefilmi, milles näidatakse suitsuanduri vajalikkust. Tulekahju süttimise korral on suitsuanduri antud häire järel aega 2-2,5 minutit, et tulekolle kustutada. Süttimisest kolm minutit hiljem hakkab ruumis temperatuur kiiresti tõusma, siis enam kustutama ei pääse.
