Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni teisipäeval, 28. veebruari õhtul toimunud koosolekul oli kõne all Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek. Koosoleku päevakorras oli selle teema arutelu jäetud viimaseks ning kuulutatud avalikuks, kõigil huvilistel oli võimalus osa võtta. Soodla harjutusvälja eriplaneeringust huvitatud inimesi kogunes Kuusalu vallamaja saali üle 30. Koos komisjoni liikmete, vallajuhtide ja -spetsialistide ning kutsutud esinejatega oli arutelus osalejaid üle poolesaja.
Selgitusi jagasid kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht Kadri Auväärt ja planeerija Kadri Vaher ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik.
Kadri Auväärt rõhutas esmalt, et tegu ei ole ametliku avaliku aruteluga, vaid komisjoni koosolekuga, kuhu neid kutsuti küsimustele vastama. Ettepanekute tähtaeg eskiisi ja keskkonnamõju hindamise programmi kohta oli 3. märts. Avalikud arutelud tulevad 21. märtsil Kehra rahvamajas ja 22. märtsil Kuusalu rahvamajas, seal tutvustatakse kõiki tähtajaks esitatud ettepanekuid ning mida ja kuidas neist arvestatakse.
„Riigi eriplaneeringu eesmärk on laiendada soomusmanööverdusvõime harjutamisvõimalusi. Planeering on üpris üldine, ei sisalda detaile, et mitte piirata ala kasutusvõimalusi, sest õppused on erinevad, pole võimalik neid täpselt lahti kirjutada,“ lausus Kadri Auväärt.
„Praegu tutvustame esimeses etapis eskiisi ja kaardistame teemasid, mis vajavad mõjude hindamist. Esitatud ettepanekute põhjal hakkame koostama lahendusi, räägime läbi kaitseväega. Teises etapis tutvustame tulemusi. Kas ja mis sinna tuleb, otsustavad lõpuks poliitikud, see on vabariigi valitsuse otsus,“ ütles ta.
Kohalike elanike kriitika
Koosolekule tulnud inimesed olid Soodla harjutusvälja ja kaitseväe keskpolügooni senise kasutamise osas kriitilised. Tegu on suures osas Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealaga, kus on seene ja marjametsad, matkarajad, puhkekohad.

Kirjeldati, et ligipääsuteed on kitsad ja sõjaväetehnika kolonnide liikumisel pole turvaline jalgsi liikuda. Räägiti, kuidas kaitseväelased on rasketehnikaga lõhkunud metsaaluseid ja teid, ning kurdeti häiriva tugeva müra üle. Ka leiti, et õppuste toimumisest peaks rahvast informeerima paremini ja varakult. Toodi näiteid – õppustel sõideti üle eramaa metsanoorendiku, harjutusala piiril olid jäetud hoiatavad lipud teele välja panemata ning loodusesse läinud perekond sattus sinna lahingharjutuse ajal,
Kaupo Kaasik kinnitas, et rikkumised registreeritakse ja nendele reageeritakse, ning palus neist teada anda.
Avaldati arvamust, et harjutusvälja planeeringule ettepanekute esitamisel ja arutelude korraldamisel pole mõtet, sest kohalike soove ei arvestata. Keskpolügooniga seotud avalikel aruteludel olid vastused kohalike inimeste küsimustele üldsõnalised ning sooviti, et seekord oleks koostöö kogukonna ja omavalitsusega konstruktiivsem.
Oli ka arvamusavaldusi, et Eestis on kaitseväe harjutusväljakuid liiga palju, nädalavahetustel võiks polügoonil ja harjutusväljal mitte paugutada, laskmist võiks harjutada simulaatorite abil, sagedaste õppuste tõttu kinnisvara väärtus langeb. Küsiti, kas peab endi kaitseks moodustama inimketi ümber harjutusvälja. Ütlemised olid kohati väga emotsionaalsed ning vallavanem Terje Kraanvelt palus austada infot jagama tulnud külalisi.
Ohualad, ühendusteed, kasutussagedus
Koosolekul esitatud küsimustele eskiisil märgitud ohualade kohta selgitas Kadri Auväärt, et ohualad on kavandatud harjutusvälja sisse, nende ja välispiiri vahele on jäetud poole kilomeetrine puhvertsoon, relvi ja laskemoona kasutatakse harjutusala piirist seespool. Laiendatud ohuala kavandatakse harjutusvälja ja polügooni vahele.
Väljaspool harjutusala piiri on kilomeetri ulatuses moodustatud piiranguvöönd, mis läbib ka külasid ning tähendab, et selles vööndis tuleb ehitusplaanid kooskõlastada kaitseministeeriumiga. Seni on kõik kohalike inimeste ehitusplaanid kooskõlastatud, piirangud võivad tekkida kõrgete tornide ja muu sellise rajamisel.
Ühendusteede teemal kõneldi ligipääsudest Narva maanteelt ning harjutusvälja ja polügooni ühendavatest teedest. Narva maanteelt saab harjutusväljale kolmest kohast – Kursi teelt, Liiapeksi teelt ja Kemba teelt. Need teed on praegu harjutusvälja eriplaneeringust väljas. Kohalike soov on, et planeering võiks hõlmata ka ligipääsuteid Narva maanteelt, neid teid tuleks laiendada, panna musta katte alla, rajada ohutuse tagamiseks kergliiklusteid.
Polügooni ja harjutusvälja ühendusteid on ministeeriumi esindaja sõnul planeeritud kaitseväe soovil kolm, nende kasutamise intensiivsus võib olla erinev.
Harjutusvälja kavandatud kasutuskoormuse kohta rääkis Kadri Auväärt, et eriplaneeringu eskiisis märgitud 300 päeva aastas on maksimum ega tähenda, et sellises mahus kasutataks kõige suuremaid relvi, sest nende laskemoon on kallis ja laskeharjutuste tegelik sagedus oluliselt väiksem. Laiendatud ohuala kasutus on kuni 90 päeva aastas, suvel on kasutus harvem kui teistel aastaaegadel. Lahinglaskmiste ajal suunatakse matkajad loodavatele alternatiivsetele matkaradadele. Lubati ka, et suveks valmib müramudel.
Soodla veehoidla kohta uuriti, et miks kulgeb harjutusvälja piir selle lõunakaldalt, kus on supluskohad. Kadri Auväärt teatas, et see on määratud lähtuvalt kaitseväe programmidest. Kaupo Kaasik lisas, et vaadatakse, kuidas saaks seal piiri muuta.
Koosolekul öeldi veel, et kohalikele elanikele võiks maksta taluvustasu, ning küsiti kaitseministeeriumilt valdadele eraldatava iga-aastase summa kohta. Ministeeriumi esindaja sõnul vaadatakse talumistasu maksmise põhimõtted üle, milliseks kujuneb, on poliitiline otsus.
Kogukond asutab uue MTÜ
Pärast 1,5 tundi kestnud arutelu jätkus keskkonna- ja ehituskomisjoni koosolek ilma külalisteta. Komisjon koostas ettepanekud, Kuusalu vallavalitsus kinnitas need neljapäeval toimunud istungil ja saatis 3. märtsil ministeeriumile. Ettepanekud saadeti ka Anija vallavalitsuselt ning kohalikelt elanikelt – Anija valla külade elanike seisukohad saadeti 121 allkirjaga ja Kuusalu valla elanikelt 79 allkirjaga. Allakirjutanute sõnul tegid kahe valla kohalikud inimesed ettepanekute koostamisel koostööd ning käesoleval nädalal on plaanis moodustada enda huvide kaitseks ühine MTÜ.
Elanike ettepanekud on pikemad ja põhjalikumad kui vallavalitsustelt saadetu. Rõhutatakse, et tegu on suure asustustihedusega piirkonnaga, mis on oluline turismi-, looduskaitse- ja puhkeala Tallinna külje all ning puudutatud osapooli on oluliselt rohkem, kui ainult kohalikud. Märgitud on, et läbi tuleks viia uus asukohavalik, praegune ala jätta taktikaliste õppuste jaoks, mitte kasutada soomusmasinaid ja raskerelvastust.
Mõlema kogukonna ettepanekute seas on ka soov, et ligipääsuteed oleksid tehtud laiemaks ja lisatud jalgteed ning võimalusel rajada uued teed, mis ei läbiks külasid. Laskealadele peaks seadma talude poole müratõkked ning müra mõju vähendamiseks jätta külade ja laskealade vahele laiemad metsaribad, juunist kuni septembrini võiks olla relvarahu periood. Taluvustasu omavalitsustele peab olema proportsionis tekitatava mõjuga ning hüvitised sihitud, mõistlikud ja õiglased.
Anija vallavalitsuse ettepanekud
1. Soodla harjutusvälja asukoha piiri täpsustamine. Praeguses planeeringu eskiisis on asukoha piir Soodla veehoidla tammi kohas ebaselge. Asukoha piir on muutmata, kuid planeeringuala on suurenenud. Oleme läbirääkimistel teinud ettepaneku nihutada asukoha piiri Soodla veehoidla lõunakalda osas. Jägala-Käravete maanteega paralleelselt kulgev osa veehoidlast peab jääma Soodla harjutusvälja asukoha piirist väljapoole.
2. Soodla harjutusvälja lõunapoolse teega sellises asukohas läbi looduskaitseala ei nõustu, eelkõige kuna tankiteede ehitus muudab olulist rekreatsiooniala. Kõrvemaa on seni olnud Anija valla oluline mainekujunduse valdkond. On oluline avalik terviseradade võrgustik. Oleme varasemalt tankiteede ettepaneku teinud, sealhulgas enne eriplaneeringu algatamist. Samuti keskpolügooni eriplaneeringu käigus. Puudub analüüs, mis juhtub, kui lõunapoolset tankiteed ei ole. Kui ilma lõunapoolse teeta ei saa, siis planeerida tankitee keskpolügooni ohualale või maksimaalselt sihiga samale koridorile, kust on mets nagunii raadatud.
3. Uus teema on planeeringus laiendatud ohualad, mis seletuskirja kohaselt ühendatakse keskpolügooni ohualaga ja 70-90 päeva aastas on suletud. Täiesti sulgemisest ei ole varem arutatud ja sellega ei saa kuidagi nõustuda. Mida tähendab see erakinnistutele ja läbipääsuteedele (Oandu-Ikla matkatee, avalik Pikajärve tee)?
4. Häiringute leevendusmeetmena parendada kergliiklusteede võrgustikku Jägala-Käravete maantee ääres (Pillapalust-Soodlani ja Aegviidus bussipeatus „Aegviidu“ – „Meie pood“ vaheline lõik). Piirkonna külateedest vajavad rekonstrueerimist eelkõige Härmakosu küla tee.
5. Leida lahendused efektiivseimate müratõkete rajamiseks laskealade äärde, näiteks pinnasevallid, päikesepaneelid või muu taoline.
6. Ette näha müramõõtjad elamute piirkondadesse. Müramõõtjad peavad olema kvaliteetsed ja vaadeldavad kohalikele elanikele, kui neil on soovi.
7. Säilitada kõrghaljastus harjutusvälja ja elamute vahel. Võimalusel vähemalt 500 meetri ulatuses.
8. Riigikaitseline väljaõpe ei tohiks toimuda külade asustatud aladel ja elamute läheduses.
9. Tungivalt palume kaaluda lõunapoolse laskeala planeeringust välja jätmist. Selline lahendus vähendaks oluliselt probleeme ja häiringuid kogukonnale.
Kuusalu vallavalitsuse ettepanekud
1. Tagada elukondlikele hoonetele 1000 meetri raadiuses laskekeelualad ning müra ja vibratsiooni osas puhvertsoonid. Puhvri määramine on vajalik nii ohutuse kui ka müra ja vibratsiooni vältimiseks tsiviilhoonestusele ja elanikele.
2. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus kaaluda põhjalikumalt sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning töötada välja õiglaselt helded leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.
3. Tagada, et planeeritaval alal toimuks metsamajandamine minimaalse intensiivsusega ning riigimetsas luuakse kaitsevöönd. Planeeringuga seada tingimused metsa kaitseks planeeringuala piirivööndis planeeringuala piirist sissepoole. Seletuskirjas tuua välja tingimused, mille kohaselt ei tohi antud alal teostada lageraieid ja raadamisi.
4. Vähendada Soodla harjutusvälja piiri Soodla veehoidla põhjakaldast ja tagada eraisikutele välja kujunenud puhkealade kasutus.
5. Tagada Oandu-Ikla matkaraja aastaringselt avatuna hoidmine, mitte võimaldada Soodla harjutusvälja ning kaitseväe keskpolügooni ohualade liitmist ning Soodla harjutusvälja ning kaitseväe keskpolügooni ala vahele kavandada ühendusteid vaid põhjendatud vajadusteks ning pigem ala lõunaossa. Eskiisis toodud teedevõrgustik ei ole põhjendatud.
6. Teostada liikumisuuring, saamaks infot, kui palju käib inimesi planeeritaval alal puhkas/matkamas.
7. Tallinn-Narva maanteest lähtuvad juurdepääsuteed kavandada planeeringu osadeks ja põhjendada valikuid, arvestades teede laiendamise ning liiklus-ohutuse tagamise võimalusi. Kaaluda ka võimalust eraldi uue juurdepääsutee kavandamiseks, et välistada rasketehnika liikumine läbi elamualade.
8. Planeeringus tuua välja juurdepääsuteede parameetrid ning tehnilised tingimused. Juurdepääsuteed harjutusväljale ja keskpolügoonile kavandada musta kattega ning jalakäijate liiklusohutuse tagamiseks planeerida ka kergliiklusteed.
9. Planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise materjalides viidata kehtivale Kuusalu valla üldplaneeringule, mitte eskiisi staadiumis olevale üldplaneeringu projektile.
10. Müra hinnangus tuleb tähelepanu pöörata, et lasketegevuse müra on kuulda ka öösel ja puhkepäevadel. See olukord võib mõjutada inimeste igapäevaelu märgatavalt. Lisaks võib olla vajalik lähemate kinnistute juures teostada eraldi mõõdistused aktiivse harjutusvälja kasutuse juures.
11. Hinnangus kaaluda erinevaid leevendusmeetmeid. Seda nii looduskeskkonna säilitamiseks kui ka laskevälja mõju vähendamiseks ümbritsevatele elanikele.