Kuusalu vald ei kaeba Jägala karjääri asjus edasi

1628

Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata Kuusalu valla kaebuse vabariigi valitsuse korralduse tühistamiseks.

Kuusalu vallavalitsus esitas Tallinna halduskohtu otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada vabariigi valitsuse 29. juuli 2010 korraldus nr 302. Valitsus andis korraldusega nõusoleku OÜle Väo Paas kaevandusloa väljastamiseks Jõelähtme valla Jägala ehituslubjakivi karjääris.

Kuusalu vald esitas kaebuse esmalt Tallinna halduskohtule, kus see jäeti 30. detsembri 2010. otsusega rahuldamata. Vallavalitsus põhjendas oma kaebust asjaoluga, et teda pole kaasatud kaevandamisloa väljastamise menetlusse, kuigi kaevandamine Jägala lubjakivikarjääris tekitab Kuusalu valla territooriumil negatiivset keskkonnamõju.

Vabariigi valitsus on oma korralduses põhjendanud, et kaevandamisel on mõju Kuusalu vallale peaaegu olematu, kuna karjäärist väljapumbatav vesi suunatakse Kaberla ojja, mis läbib Kuusalu valda väga väikeses ulatuses.

Vallavalitsus ei nõustunud väitega, et negatiivne mõju Kuusalu valla territooriumile on praktiliselt olematu. 15,6 km pikkune Kaberla oja voolab Kuusalu ja Jõelähtme valla piiril 2,5 km ulatuses ning läbib selle jooksul mitmeid kinnistuid ja nende hooned on ojale väga lähedal. Korraldustes ega muudes kaevandamisluba puudutavates dokumentides pole selgitust, kuidas veetaseme tõus muudab Kaberla ojas lõhede kudemisvõimalusi või kinnistute olukorda. Kalade kudemispaikasid või veetaseme muutusi aasta lõikes ja kõrgvee-madalvee piire pole uuringute käigus fikseeritud.

Kodasoo küla asub karjäärist 2 kilomeetri kaugusel, kaevandus võib mõjutada küla puurkaevu veevarustust ja jätta tühjaks salvkaevud.

Veel avaldas vallavalitsus kartus, et valdavalt lääne- ja edelakaarte tuuled kannavad kaevandusalalt müra, tolmu ja heitgaase Kodasoo küla poole – kaevandamist kavatsetakse alustada karjääri Kodasoo-poolsest osast, kuid pole kaalutud selle mõjusid külale. Kui karjääri laiendataks, jääks kaevandus Kodasoo külast 1 kilomeetri kaugusele.

Vabariigi valitsuse vastuväites on öeldud, et kaevandamise kohta telliti keskkonnamõju ekspertiis SAlt Säästva Arengu Instituut. Aruandes on väidetud, et kui Kaberla ojja suunatakse kontrollitud kvaliteediga vett, parandab see oja veerežiimi ja kalade kudemisvõimalusi. Oja perved on kõrged, veetaseme tõus ei põhjusta alade soostumist. Põhjavee tase Kodasoo külas eeldatavalt ei lange. Kui see ilmneb, tuvastatakse see karjääri laiendamise käigus. Käsitletud on abinõusid tolmu, müra ja saasteainete vähendamiseks kaevanduses.

Tallinna ringkonnakohus leidis – kohalikule omavalitsusele ei anna kaebeõigust see, et kaevandamisloa alusel toimuv tegevus võib avaldada kahjulikke mõjutusi tema haldusterritooriumil elavatele isikutele. Seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse enda elanike huvide ja õiguste kaitseks. Enamus kaebuse väiteid pole seostatud omavalitsuse ülesannetega kohaliku elu küsimuste lahendamisel.

Kohus lisab, et ainsana võib seostada omavalitsuse kohustustega väidet Kodasoo küla salvkaevude kuivaksjäämise kohta, mis võivad vallale tuua veevarustuse probleemide lahendamise kulud. Samas lisab kohus, et see ei annaks vallale kaebeõiguseks piisavat alust, sest väide võimalikest rahalistest kulutustest on üldsõnaline ja hinnanguline.

Ringkonnakohus on ka lisanud, et maavara kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogilisi ja korralduslikke võtteid, et muuta minimaalseks negatiivne mõju keskkonnale. Sellest teeb järelduse, et kaevandamisloa andmisel on arvestatud, et karjääri mõjupiirkonnas olevate majapidamiste salvkaevude veetaseme alanemise korral asendab kaevandaja need puurkaevudega. Seetõttu on kaebus perspektiivitu.

Tallinna ringkonnakohtu otsust sai vaidlustada 30 päeva jooksul, kuid Kuusalu vallavalitsus otsustas, et edasi ei kaeba.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Olen arvamusel, et Ruu karjäär hakkab tulevikus olulisel määral mõjutama ümbritsevate külade elu. Vaieldamatult toob kaevandamine kaasa lõhkamistega kaasneva müra, vibratsiooni ja tolmu. Raskeveokite tõttu suureneb teede liikluskoormus ja tõenäoliselt muutub Kaberla oja veetase. Kahjuks oleme nii halduskohtus kui ringkonnakohtus jäänud kaotajaks pooleks. Seetõttu puudub vallal perspektiiv kohtuvaidlusega edasi tegeleda. Kaevandustegevusega seonduvate probleemide ilmnemisel tuleb edaspidi oma õigusi kaitsta neil inimestel, kelle elu see reaalselt mõjutab. Vallal kahjuks see õigus puudub.“