Kuusalu Soojuse tulevikuvariandid

685

OÜ Kuusalu Soojus andis vallavalitsusele üle kokkuvõtte firma võimalikest arengusuundadest aastateks 2011-2015.

OÜ Kuusalu Soojus juhatuse esimees Kalle Küngas selgitas, et sai arengukava koostamiseks ülesande vallavolikogult: „Kui Kuusalu vallavolikogu otsustas oktoobrikuu istungil suurendada OÜ Kuusalu Soojus osakapitali, esitati kaks tingimust. Üks oli koostada veebruari lõpuks ettevõtte arengukava järgmise viie aasta kohta ja teine, et tehakse Kuusalu Soojuse erakorraline audiitorkontroll. Mõlemad tingimused on nüüd täidetud.“

Ta lisas, et lähiajal on oodata KIKist otsust, kas rahastatakse Kuusalu, Kiiu ja Kolga ühisveevärgi- ning kanalisatsiooni (ÜVK) rekonstrueerimisprojekti.
Taotluse on esitanud vallale kuuluv OÜ Kuusalu Soojus. Kuna projekt on mahukas, maksumus on ligi 5 miljonit eurot (74,7 miljonit krooni) ning 24protsendiliseks omaosaluseks peab võtma laenu, tuleb omanikul ehk vallavalitsusel ja volikogul kõigepealt otsustada, kas Kuusalu Soojus jätkab tegutsemist samas mahus, keskendub vaid mõnele või ainult ühele senisele tegevusvaldkonnale.

Arengukava on avalikustatud Kuusalu valla kodulehel kuusalu.ee. Selles on analüüsitud tulevikuvariante, kui Kuusalu Soojus tegeleks ainult soojaenergia müügiga või joogivee müügi ja kanalisatsiooniga või tegeleks samade valdkondadega nagu praegu. Arengukavas on esitatud analüüsid kõikidele olemasolevatele ja ka lisanduda võivatele teenustele.

Kuusalu Soojuse nõukogu ja juhatus on seda meelt, et Kuusalus ja Kolgas on otstarbekas jätkata kaugküttega ning majanduslikult on kõige kasulikum, kui osutatakse edasi ka joogivee müügi ja kanalisatsiooniteenust. Joogivett müüb ettevõte Kuusalus, Kiius, Kolgas, Salmistul, Pärispeal ja Uuris. Kanalisatsiooniteenust osutab Kuusalus, Kiius, Kolgas ja Uuris.

Arvutused näitavad, et joogivee müümine kehtivate hindadega ei ole jätkusuutlik. Suur osa torustikust on ligi 40 aastat vana. Veebruaris, kõige suuremate külmade ajal, oli Kuusalu alevikus ulatuslik veeavarii, lõhkes 150milli­meetrine  malmtoru. Seepärast loodetakse, et  KIK rahas­tab Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevike ÜVK projekte ning trassid saavad korda.

Nõukogu teeb vallavalitsusele ettepaneku kehtestada kogu Kuusalu Soojus OÜ haldusalal ühtne veehind 0.86 eurot kuupmeetrist, pluss käibemaks.
Praegu on joogivee hind igas piirkonnas erinev, olles Kolgas ja Uuris 0,60 eurot, Salmistu ja Pärispea tarbijatel 0.81 eurot (Kuusalu Energia klientidel 1,41 eurot kuupmeeter).

Ka kanalisatsiooniteenuse hind võiks olla valla territooriumil ühtne – reovee ärajuhtimise ja puhastamise uueks hinnaks pakutakse 1,55 eurot kuupmeeter, millele lisandub käibemaks. Praegu on kanalisatsiooniteenuse hind Kolgas ja Uuris 1,21 eurot, Kiius ja Kuusalus 1.05 eurot kuupmeeter.

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on OÜ Kuusalu Soojus joogivee- ja kanalisatsiooniteenuse hindade kooskõlastamine Kuusalu vallavalitsuse pädevus. Ettepanekud koos kalkulatsioonidega esitab teenuse pakkuja OÜ Kuusalu Soojus.

Soojusenergia piirhinda ei kinnita vallavalitsus, selle kooskõlastab alates 1. novembrist 2010 konkurentsi­amet. Kuusalu Soojuse piirhinnad on kinnitatud kolm aastat tagasi, neid ei ole muudetud. Kuusalus maksab soojusenergia megavatt-tund ilma käibemaksuta 63,58 eurot (994.84 krooni), piirhind on alates 1. septembrist 2009 1292 krooni. Kolgas maksab soojusenergia megavatt-tund käibemaksuta 54,32 eurot (850 krooni), see on võrdne Kolga kaugküttepiirkonnas kinnitatud soojusenergia piirhinnaga.

Kalle Küngas märkis, et erakorralise audiitorkontrolli läbiviija hindas oma raportis soojusenergia hinnad Kuusalus ja Kolgas liiga madalateks, pidades neid mitte jätkusuutlikeks, ning tegi ettepanekud hindade tõstmiseks.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et on audiitori hinnangutega tutvunud, suuri eksimusi pole Kuusalu Soojuse juhtimisel tuvastatud. Ettevõtte arengukava 2011-2015 kohta sõnas vallavanem, et vallavalitsus on seda kahel istungil arutanud ning jätkab lugemist ka käesoleval nädalal.