Kuusalu raamatukogu juubelil loeti tekste ette

1682

Kuusalu raamatukogu tähistas 90. sünnipäeva neljapäeval, 28. oktoobril.


Raamatuid annab ära MARI-ANN TARN Kuusalu külast, vastu võtab URMAS KIRTSI.

Sel päeval oli raamatukogu avatud õhtul kuni kella 20ni. Keskpäeval töötas raamatute laenutajana paar tundi Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.

Kohal olid Kuusalu raamatukogu filiaalide töötajad Hirvlist, Joaveskilt, Kolgast, Vihasoost, Kõnnust ja Viinistult ning sagedase koostööpartneri, Loksa linna raamatukogu juhataja, Ille Piibemann. Õnnitlejate seas oli veel Kuusalu vallamaja rahvast ning Harjumaa keskraamatukogu juhtkond.

Samal ajal, kui vallavanem võttis arvuti taga vastu loetud raamatuid ja registreeris laenutusi, paluti külalised lugemissaali. Raamatukogu töötajad lugesid kordamööda ilukirjanduslikest raamatutest ette katkendeid, mis puudutasid raamatukogusid või raamatu lugemist: Aino Pervik „Paula raamatukogus” ja „Ühes väikeses Eesti linnas”, Siiri Laidla „Raamatukogunõid Rosalie”, Aime Hansen „Reisiraamat” jt.

Näitleja Tõnu Tamm Andineemelt luges katkendi Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse” III osast – härra Bõstrovi monoloogi inimesest ja elust.

Seejärel tutvustas Menda Kirsmaa enda ja oma õe eksliibrisekogu, kus on tema sõnul ka üsna haruldasi eksliibriseid ehk raamatuviitasid. Näiteks Gustav Ernesaksa eksliibris, mille on teinud kunstnik Evald Okas. Või Eesti euromündi kujunduse autori Lembit Lõhmuse väikesemõõtmeline eksliibris Merike Kotkasele. Või kunstnik Günter Reindorfi tehtud raamatuviit August Rannikule ehk Võnsi Kustile jms.

Harju maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Enok kiitis, et sünnipäevapidu oli kena, eeskava huvitav. Vahva oli ka see, et loeti ette raamatuid – paljud kindlasti ei mäletagi, millal neile viimati ilukirjandust ette loeti.

Kui Kadapiku Väino Eskeni Fondi tuba oli ametlikult avatud, õnnitlussõnad, kingitused ja lilled vastu võetud, pakuti kohvi ja kooki. Kuusalu vallavalitsus kinkis raamatukogule jalgrattahoidja.

Kuusalu raamatukogu direktor ELLE OTS.
Kuusalu raamatukogu direktor ELLE OTS.

Kuusalu raamatukogu direktor Elle Ots tunnustas, et vallavanem sai raamatute laenutamisega kenasti hakkama ning lisas, et see idee oli tal juba aastaid tagasi, kuid realiseerus alles nüüd: „Vallavanem oli hea õpilane, kolmapäeva õhtul käis toimingutega tutvumas.”

Urmas Kirtsi ütles, et jõudis paari tunni jooksul teenindada umbes 15 laenutajat ning enne sünnipäevapeo algust käis raamatukogus külas ka üks lasteaiarühm: „Väike Nora Chea kinkis mulle paberlinnu, Menda Kirsmaa kolm kommi ja Laine Kadajas raamatukoguroti. Iga töö on keeruline, tegin raamatukogutööst pisikest osa. Leppisime Hirvli raamatukoguhoidjaga kokku, et lähen lähiajal sinna raamatuid laenutama ja külarahvaga rääkima. Tegelikult võiksin talve jooksul kõigis filiaalides niimoodi laenutada ja inimestega kohtuda.”

Vallavanem märkis, et on Kuusalu raamatukogu lugeja, kolmapäeval viis tagasi raamatu viikingite vallutusretkedest. Kuna meeldivad ajalooraamatud, plaanis ta sünnipäevapeol kasutada võimalust ja valida lugemiseks välja järgmine raamat, kuid tegemist-rääkimist oli nii palju, et ei jõudnud selleni.

Kuusalu raamatukogus on praegu ligi tuhat lugejat, raamatuid umbes 22 000.

ÜENÜ Kuusalu osakonna raamatukogu
Kuusalu raamatukogu eelkäijaks peetakse Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Kuusalu osakonna raamatukogu, mis asutati 4. jaanuaril 1920 Kiiu koolimajas.

ÜENÜ osakonna juhatus otsustas hakata välja andma omaloominguga  kuukirja ning korraldama ilmunu arutamiseks kirjandusõhtuid.

Sama aasta juunis otsustas juhatus asutada omaette raamatukogu, tellida Harju maakonna rahvahariduse osakonnalt ilmunud raamatute nimekiri ja kasutada raamatute ostmiseks osakonna kassas olnud raha.

17. oktoobril arutas osakonna peakoosolek raamatukogu tööd. Aru andis A. Mikiv, kogus oli 122 raamatut, neist 80 protsenti ilukirjanduslikke.

ÜENÜ osakond kulutas raamatute soetamiseks aastas 4000-5000 marka.

Jaanuaris 1923 algatati küsimus tuua raamatukogu 3 kilomeetrit eemal asunud Oduli talust üle Kuusallu karskusselts Seeme ruumidesse. Veebruaris oli juba raamatukogu üle kolitud. 1926. aasta suvest hakkas raamatukogu kandma nime ÜENÜ Kuusalu osakonna avalik raamatukogu.

1941. aastal viidi raamatukogu üle A. Laarsi rohu- ja värvikaupluse majja. aastal 1945 kultuurimajja, 1964. aastal koliti pastoraati, 1979. Keskväljakule endisesse külanõukogusse. Alates 1994. aastast on raamatukogu praegustes ruumides – Kuusalu tervisekeskuse teisel korrusel.