Võidutöö on Kuusalu 11. b klassi võistkonna põrnika-auto „Nisswagen”, mis paistab spordikeskuse juurest ka möödasõitjatele Vana-Narva maanteel.
„Nisswageni” meisterdasid Sören Jõõras, Tõnis Bender, Agne Adler, Merilin Rannaste, Elerin Armväärt, Sander Benga, Kaur Liivas, Getter Ziugand, Mario Demtšuk, Emmi Kruusing ja Gerda Pello.
Teise koha sai Kuusalu spordikeskuse peauksest vasakule jääv draakon „Lumenaator”, mille tegid koos oma lastega Piret ja Meelis Lee, Angela ja Andrus Virak Kaberla külast ning Heleri Paiste Kuusalust.
Kolmanda koha vääriliseks hinnati Kõnnu küla võistkonna ninasarvik koos tugitooliga, teose nimeks panid autorid „Mõtle ise”. Kavandi joonistas kunstnik Virve Kerm Kalme külast, teised meisterdajad olid Jaanika Kiik, Sirje Kalamets, Mait Roopa, Sigrid Roopa, Kadri Kiik, Ester Padar ja Jaanus Nairimäe. Ninasarvik asub spordikeskuse teeraja alguses. Kuju valmistamine võttis aega laupäeva õhtul kella kaheksani.
Lumeehitisi hindas žürii: kunstnikud Simson Seakülast ja Aivar Juhanson, kujundaja Anu Karjatse, kunstiõpetaja Margit Kröönström ja valla endine vabaajaspetsialist Annely Pakkane Kehrast.
Võitjad said auhinnaks vabapääsme spordikeskuse ujulasse ning Kuusalu külaseltsilt saunalinad ja kruusid.
Kokku on nüüd Rihumäel Kuusalu koolimaja ja spordikeskuse juures 22 lumeehitist – autokaravan ja tigu, kaheksajalg, kilpkonnamammi, kabriolett, tort, iglu, lumehange sõitnud rong, suur tornidega kindlus, teletupsukindlus ja palju muud. Kõik sellised, mille peale saab ronida ning liugu lasta ja/või sisse pugeda. Ka paar sotsiaalse sõnumiga ehitust – Kuusalu külaseltsi tehtud päästejaam ning Tatsu talu võistkonna kultuurilis-sportlik metroojaam meeldetuletuseks, et Kuusalu küla lastel pole kooliskäimiseks jalgteed, kõnnitakse järjest tihedama liiklusega maanteel.
Kuusalu spordikeskuse juhataja Kadri Idavain ütles, et laupäeval oli lumekuhjade juures ehitajaid umbes 200. Pühapäeval osales lumelinna avamispeol ja autasustamisel tema hinnangul veel rohkem rahvast.
Ettevõtmine jagati kahe päeva peale selleks, et meisterdajad jõuaksid kujudega valmis ja saaksid neid vajadusel pühapäeval kohendada. Kuna öösel hakkas lund sadama, olid paljud tegijad hommikul kohal kätetööd korrastamas.
Peakorraldaja, Kuusalu külaseltsi juht ja külavanem Andres Kirsila sõnas, et jäi ettevõtmisega väga rahule – esmakordselt ehitati Kuusallu lumelinn. Osalejaid oli palju, kõik 22 lumehunnikut tehti kujudeks.
Meisterdajad järgisid juhendit, kaasa oli võetud varukindaid, mitmesuguseid töövahendeid, ka kastekanne ja ämbreid. Kõik tellitud 204 pirukat söödi ära, joogiks pakuti kuuma teed.
Kannatlikud pritsimehed
Andres Kirsila kiitis veel häid abilisi – Kolga vabatahtlikke tuletõrjujaid Jaanus Järmutit, Kristjan Kurge ja Enar Linki – nemad aitasid lumelinna rajajaid veega. Paagitäis vett toodi kaasa Kolgast ja teine võeti Kuusalu tehase juurest.
Tuletõrjujate kohta ütlesid kiidusõnu ka teised meisterdajad. Kirjeldati, kuidas veetoojad kannatlikult ootasid, kastsid kujusid ühelt ja teiselt poolt ning, tugevdasid liuradasid ja tugiposte nii, nagu parasjagu paluti.
„Tallinna lumelinnale annab meie oma igal juhul silmad ette. Seal, 400 000 elanikuga linnas, tehti lumelinna nädal aega. Meie väikeses Kuusalus saadi hakkama päevaga,” lausus koos lastega ehitamas olnud Ave Parve. „Rahvast oli palju, lapsi jätkus igale poole. Mõned naersid, et korraga oleks vaja kahte lumehunnikut – ühte, millest lapsed liugu lasevad ja teist, millest meisterdada.”
Ehitajaid aitamas käinud Krista Kukk tunnustas korraldajaid: „Koht on lumelinna jaoks valitud superhea, tehtud on väga andekaid asju. Ning ilm oli laupäeval imeilus, ka päike tuli välja.”
Kaduv kunst
„Kuusalu kooli õpilastel veab, nad saavad siin kohe homme jälle liugu lasta,” kiitsid kaks tüdrukut, kelle pered on hiljuti kolinud Kuusallu, nemad aga õpivad edasi oma Tallinna-koolides.
Ronijaid-liulaskjaid oli pühapäeval lumelinnas hämara ajani. Mõni trepiaste ja iste kippus juba murenema, keegi noortest lõhkus ninasarviku pisema sarve.
„See on kaduv kunst,” tõdes Kadri Idavain ja avaldas lootust, et noored oskavad ehitatut hoida.
