Kuusalu orelimeister TOOMAS MÄEVÄLI andis kunstide koolile tasuta kasutamiseks oma koduoreli, mis ootab pilliõpilasi
HUGO LEPNURME nimelises saalis.
Teisipäeval, 28. oktoobril oli Kuusalu Kunstide Kooli esimese korruse saal rahvast puupüsti täis – koolipere avas koos külalistega saali, mis on paarkümmend ruutmeetrit suurem kui vana saal korrus kõrgemal. Hugo Lepnurme nime saanud saal on ühtlasi viimane ruum endises telefonikeskjaama tiivas, mis oli senini remontimata.
Kunstide kooli direktor Paul Himma sõnas avamispeol, et saal sai nime Hugo Lepnurme järgi, kellel on käesoleval aastal 100. sünniaastapäev: „Lepnurmed on oluline perekond nii vallale kui kogukonnale, nende hulgast on tulnud mitmeid piirkonna kultuurielu mõjutajaid ja edendajaid. Vennad Hugo ja Arno Lepnurm on mõlemad Kuusalu valla aukodanikud, kuid praegu on eelkõige Hugo Lepnurme aasta.“
Ta märkis, et Hugo Lepnurme kui austatud professiori mälestuseks ja meenutuseks on toimunud üle Eesti mitmeid üritusi ning saali avamine on neist üks olulisemaid.
Direktor sõnas, et saal on oluline leevendus kooli ruumipuudusele: „Saame kasutada ruumi õppetööks, kontsertideks, muudeks üritusteks. See on rõõmus ja tähtis sündmus nii koolile kui laiemale avalikkusele.“
Saal sai oreliklassi nime, sest Kuusalu orelimeister Toomas Mäeväli andis koolile ajutiselt kasutamiseks üle 100 aasta vana koduoreli, mis varem oli tema kodus.
Paul Himma rääkis, et orel oli ootamatu kingitus: „Ühel päeval rääkisin Toomas Mäeväljaga kooliasjadest ning ta ütles, et võiks anda oma koduse positiivoreli koolile kasutada, kui oleks soovi ja mõtteid oreliõppe alustamiseks. Olin mõelnud orelile, rohkem küll kauge uitmõttena, sest ei osanud näha võimalusi nende mõtete realiseerimiseks – ja nüüd oli Toomas minu ees nagu jõuluvana väärtusliku kingiga, ilma et kool oleks osanud soovi soki sisse panna.“
Toomas Mäeväli lausus, et Kuusalus võib orelimängu õpetamine nüüd jätkuda: „Tegelikult ei saa öelda, et teeksime midagi uut. Hugo Lepnurm alustas oma oreliõpinguid just siinkandis, 1853. aastal jõudis esimene orel Kuusalu kirikusse ning orelihelid on kõlanud seal siiani. Väiksemaid koduoreleid oli ilmselt rohkem, see oli 19. sajandil tavaline pill. Kuusalu kihelkonnas oli oreleid palju.“
Ta sõnas, et kunstide koolile kingitud pill on üle 100 aasta vana, kuid pole täpselt teada, kes selle valmistas: „Võib arvata, et see on ehitatud Pärnus. Pillil on kolm registrit ehk kolm erinevat kõlavärvi. Lisaks kätele saab seda mängida ka jalgadega.“
Orelimeister loodab, et lisaks tema lastele hakkavad Kuusalus orelit õppima ka teised: „Minu soov oli, et meie kodus oleks orel, et lapsed kuuleksid selle helisid ning õpiksid mängima. Muusikakoolis saab pakkuda süsteemsemat õpet ning kui huvilisi on rohkem, saab edaspidi panna üles ka suurema pilli.“
Saali avamisel osalesid Hugo Lepnurme tütred Urve Aulis ja Virve Soode, kes meenutasid, kuidas nende isa alustas pilliõpinguid oma väiksel koduorelil, kus õppis koraale.
Vallavanem Urmas Kirtsi on saaliga rahul: „Pole kaua möödas ajast, kui see ruum oli täis suuri masinaid, mis mürisesid ja kolisesid. Siin asus telefonikeskjaam ning Kuusalu külanõukogu side käis siitkaudu. Mul on hea meel, et kunstide kool areneb pidevalt ning üks uus õppesuund on taas algamas.“
Ta märkis, et saali renoveerimise käigus tekkis mure, kuidas hakkab olema akustika: „Avamispeol orelimängu kuulates on selge, et kõla on ruumis väga hea. Renoveerimistööde jaoks tuli raha juurde leida ning tulemus on parem, kui esialgu planeeritud.“
Saali ühel seinal on avatud Hugo Lepnurme pildinäitus, mis on tehtud rahvusraamatukogus, rännanud mööda Eestit ning jõudnud saali avamiseks Kuusallu. Teisel seinal on kolm pilti, mis on tehtud kooli kunstiosakonnas Krista Simsoni juhendamisel – kunstiõpilased käisid Lepnurme koduõuel muljeid kogumas ning sellest sündis kolm maali: lapsevanem Heleri Paiste tegi akvarellmaali Hugo Lepnurme sünni puhul istutatud puudest. Õpilased Annika Roosileht ning Eeva-Maria Jõesalu tegid söejoonistused Lepnurme kodutalust.
Külalisi tuli tervitama riigikogu liige Aivar Sõerd, kes õpib muusika- ja teatriakadeemias orelieriala kolmandal kursusel: „Hugo Lepnurme õpilane Andres Uibo oli omakorda minu õpetaja. Orelimängu huvi tekkis mul tänu Hugo Lepnurme initsiatiivil välja antud plaadikogule, mis oli kunagi väga populaarne.“
Organist Ene Salumäe ütles, et Eestis pole palju koole, kus on orelid saalis: „Kuusalu orelisaal on akustikaga mõnusalt ära testitud ning oli näha, et nii klaveriõpetajad kui -õpilased tundsid end pilli taga hästi. Õpetajaid-õpilasi tuleb julgustada, kunagi pole hilja alustada.“
