Kuusalu keskkool on sel õppeaastal Tartu Ülikooli füüsikainstituudi ainus tugikool Harjumaal.
MEELIS SKEBER 7 b ja OTT TAMMEMÄE 8 b klassist uurivad üleslükkejõudu ning ujumise võimalusi soola lahuses füüsika õpikojas. Foto Raivo Kontus
Tartu Ülikooli mullu sügisel käivitatud õpikodade programm pakub keemias, bioloogias ning füüsikas eksperimentidel põhinevat lisaõpet põhikooli- ja gümnaasiumi andekatele ning motiveeritud õpilastele.
Ülikooli teadurid ja õppejõud võtavad kaasa eksperimentideks tarvilikud vahendid ja sõidavad kord kuus tugikooli kohale. Õpikodade eest ei pea kool ega õpilased tasu maksma.
Õppetöö kestab korraga neli tundi ja reeglina pärast koolitööd, kell 15-19. Õpikojad toimuvad kord kuus, kokku seitse korda õppeaastas. Tugikoole on üle Eesti 26, neisse registreeris end sügisel umbes 1400 õpilast.Viimaste andmete järgi on regulaarselt võtnud õpikodade tööst osa ligi 900 õpilast. Kuusalu koolis pani end sügisel kirja 72 õppurit ja enamus neist on jäänud osalema.
Programmi Kuusalu tugiisik on füüsikaõpetaja Raivo Kontus. Ta luges septembris ajalehest Postimees programmi kohta, rääkis õpilastele õpikodadest ja sellest, et igal soovijal tuleks end vabatahtlikult vastaval veebilehel kirja panna. Soovijaid jätkus, kõikidesse rühmadesse saadi vähemalt 15 osalejat, nagu oli üks tingimus, ning Kuusalu keskkool valiti tugikooliks. Igas kuus toimuvad koolis neli õpikoda: keemias, bioloogias, põhikooli ja gümnaasiumi füüsikas. Kuna koolis korraga mitut õpikoda ei toimu, on Kuusalu mõned õpilased valinud ka mitu õpikoda.
Raivo Kontus ütleb, et praegu käivad õpikodades vaid Kuusalu kooli õpilased, kuid tegelikult on need mõeldud mitmele koolile ning järgmisel õppeaastal võiksid liituda ka huvilised ümbruskonna koolidest: „Iga õpilane saab veebikeskkonnas siseneda oma paroolidega ning talle edastatakse õpikodade materjal. Tunniplaani koostab Tartu Ülikooli füüsikainstituudi õppedirektor Kaido Reivelt. Mina jälgin koostatud tunniplaani, edastan info õpikodade toimumisaegade kohta õpilastele, vastutan, et kokkusaamiseks oleks ruum olemas. Kuna füüsika on minu eriala, siis osalen põhikooli ja gümnaasiumi füüsika õpikodades. Õpetaja Jüri Rebane on kohal keemia ja bioloogia õpikodades.“
Eksperimendid vastavad õppekava teemadele, keemias ja bioloogias on ka palju õppekavaväliseid teemasid, mis arendavad üldist taset.
„Selline lisaõpe on väga vajalik, sest Tartu Ülikool kasutab enda katsevahendeid, mida üldhariduskoolides ei ole piisavalt. Kaasaegsete vahendite muretsemine ei ole koolidele sageli reaalne, kõrgkoolidel on rohkem võimalusi,“ lausub Raivo Kontus.
„Tehakse ka täiendavaid katseid, mida on pakutud varasematel aastatel olümpiaadidel. Füüsikas on vaatluse all kooliastme olulised valdkonnad. Põhikooli füüsika õpikojas on 7. klassi õpilastel palju avastamist, käsitletakse teemasid, mida nad ainetunnis pole õppinud, kuid järgneval kahel aastal on füüsikatundides kergem materjali omandada. Samasugune ülesehitus on ka gümnaasiumi füüsika õpikojas, et võetakse läbi aasta jooksul kogu õppekava kursuste temaatika.“
Joonas Pürg Kuusalu keskkooli 11 a klassist käib gümnaasiumi füüsika õpikojas ning täiendab end järgmisel aastal tulevaks riigieksamiks füüsikas: „Selle aastaga võtame läbi kogu keskkooli materjali füüsikas. Õpikoda annab lisavõimaluse õppeaine omandamiseks. Saame teha katseid, mida tavaliselt koolis ei näe. Juhtub ka nii, et ei jõua kõiki katseid nelja tunniga ära teha ja läheb pool tundi kauem. Kõige vingemad on katsed vedela lämmastikuga, kui pannakse magnet võbelema ja tehakse materjal hapraks.“
Rasmus Rüngenen 7 a klassist: „Mina õpin füüsikat esimest aastat, seepärast on teinekord õpikojas ka keeruline, aga küsime ja selgitatakse. Mulle väga meeldib füüsika, teeme katseid ja tõestame, miks näiteks üks on teisest raskem. Kõige huvitavam oli katse, kui pidime raudpoldi tõstma veepõhjast pisikeste plastkuulidega üles ja arvutama välja, mitu grammi kuule läheb vaja, et polt tõuseks veepinnale.“
Kaupo Kiilaspää 8 b klassist: „Mina käin põhikooli füüsika õpikojas. Tehakse tehnikaga seotud katseid, tuuakse kaasa uhked vidinad, mida meie koolis pole. Näiteks mõõtsime erinevaid temperatuure. Katsed on huvitavad ja hea on ka, et saab ette õppida seda, mida teised kuulevad alles järgmisel aastal. Mul on hea õpikojas käia, elan paar kilomeetrit koolimajast eemal. Need, kes on kaugemalt küladest, saavad tuttavatega õhtul koju minna või tulevad neile vanemad järele.“
Kuusalu kool kavatseb ka tulevaks õppeaastaks kandideerida tugikooliks. Raivo Kontus ütleb, et kui Kuusalu kool saaks jätkata, siis võiksid naaberkoolid kaaluda võimalust, et asjast huvitatud õpilased Kolgast, Loksalt, Kostiverest või ka Kehrast saaksid tulla pärast õppetööd Kuusalu õpikodadesse osalema.
Kui soovijaid jätkuks, siis võiksid ju koolid koostöös lastevanematega lahendada ka transpordiküsimuse. See ongi ilmselt maakohas suur takistus, kui on vaja minna mingile üritusele oma koolist natuke kaugemale.
