Kodasoo-Kuusalu õpilasliini bussiga juhtunu tõttu räägiti kooli hoolekogu koosolekul õpilasi vedavate busside tehnilisest seisukorrast.
OÜ Tektoon-A koolibuss Kuusalu keskkooli parklas.
Möödunud nädala esmaspäeva õhtul osalesid Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar ja bussifirma Tektoon-A juht Andres Oja Kuusalu keskkooli hoolekogu koosolekul. Kohal olid ka paar lapsevanemat, kes hoolekogusse ei kuulu.
Päevakorra ühe punktina oli koolibusside tehniline seisund ja õpilaste turvalisuse tagamine bussides. Teema võeti kõne alla seetõttu, et mitu lapsevanemat olid saatnud hoolekogu juhile, koolidirektorile ja vallavalitsusele e-kirju, kus kirjeldasid koolibussiga toimunut ning küsisid, miks nii juhtus ja kuidas olukorda parandada.
Kolmanda õppeveerandi alguses, 9. jaanuaril tuli liinil nr 1 sõitval Kodasoo-Kuusalu õpilasbussil ratas sõidu ajal alt ära, lapsed ja mõned õpetajad olid siis bussis. Juht suunas autobussi teeservale ja kutsus asendusbussi.
Ühes kirjas meenutati ka hilisemat juhtumit, kui Tektoon-A buss viis laululapsi Viimsisse. Bussijuht suretas ristmikul mootori välja. Aku tühjenes, bussi käivitada ei õnnestunud, jäädi ootama tehnilist abi. Lapsed pidid 30 minutit olema seisvas bussis.
Kirjades meenutati ka aasta-tagust õnnelikku õnnetust, kus Tektoon-A koolibuss sõitis Kuusalu külas talvisel libedal teel eespool ootamatult pidurdanud sõiduautodele otsasõidu vältimiseks ühe rattaga kraavi.
Tektoon-A juht Andres Oja selgitas, et 9. jaanuari intsidendi puhul oli bussi ratta mutter jäänud lahti ja palus toimunu pärast vabandust: „Tellime rehvide vahetuse kahest litsentseeritud firmast. Selle bussi rehvid vahetati detsembris. Bussijuht usaldas töömeest, kontrollis visuaalselt rattamutreid, kuid neid üle ei keeranud. Buss jäi koolivaheajaks seisma, uuesti alustas sõitu 6. jaanuaril. Olen pikalt vestelnud intsidendis osalenud bussijuhiga, kellel on 38 aastat tööstaaži. Vanasti vahetasid bussijuhid rehve ise. Teenust tellides ei ole seni kunagi tuvastatud, et mutreid oleks lahti jäetud, tekkinud oli turvatunne. See oli kahetsusväärne ja ehmatav kogemus me firmale ning ka õppetund.“
Ta kinnitas, et juhtunu oli lubamatu ega tohi enam korduda: „Kindlasti teeme edaspidi järelkontrolli, kui oleme remonditeenust tellinud väljastpoolt. Meie firmal on head remondiruumid ja pikaajalised kogemused seadmete ning varuosade tellimisel. Busse pestakse, koristatakse, määritakse, kontrollitakse tehnilist seisukorda. Laululastega seisma jäänud buss on praeguseks ära müüdud.“
Abivallavanem Tõnu Ammussaar ütles, et bussifirma ei ole vallavalitsusega sõlmitud lepingute vastu eksinud. Kokku on lepitud, et edaspidi teavitab Tektoon-A kohe vallavalitsust ja kooli, kui midagi juhtub bussidega.
Kuusalu kooli hoolekogu esimees Maria Trei: „Hoolekogu liige, kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Ingrit Keerma ütles koosolekul, et on aastaid kasutanud Tektoon-A busse lastega võistlustele sõiduks ning teenusega igati rahule jäänud. Ka mina olen ujumistreenerina sõitnud koos lastega võistlema ning Tektoon-A teenusest on ainult head kogemused.“
Maria Trei tõdes samas, on hea, et laste transpordi teema on tõusnud päevakorda. Mõtlema pani koosolekul öeldud lause, et bussijuhid ei taha koolilapsi vedada – selles on vihje ka lapsevanematele, et kas me õpetame lastele bussis käitumist.
Tehnoülevaatus iga poole aasta tagant
Abivallavanem Tõnu Ammussaar kommenteeris Sõnumitoojale, et bussifirmad peavad järgima seadusi, reisijateveo puhul tuleb bussidele teha iga kuue kuu tagant tehnoülevaatus.
Sama kinnitas ka Andres Oja: „Kõik transpordivahendid, mis on vanemad kui 1 aasta, peavad poole aasta tagant läbima tehnilise ülevaatuse. Ka meie bussidega on nii. Kahetsusväärne on, et ühe bussiga ja bussijuhiga toimunud intsidendi pärast on olnud kuulda süüdistusi kogu me firma kohta. Tektoon-A tegutseb 1992. aastast, tegeleme ka rahvusvaheliste vedudega, meie bussid on Euroopas maha sõitnud miljoneid kilomeetreid.“
Firmas on praegu 5 bussi. Andres Oja ütles, et kuna õpilasliinidel on töömaht väike, siis nende jaoks eraldi busse osta ei ole võimalik: „Vald korraldab hanke ja sõlmib lepingu kolmeks aastaks. Kui oleks leping kaheksaks aastaks, siis oleks põhjendatud uute õpilasbusside ostmine. Töömaht on väike – pool tundi hommikul ja pool tundi õhtul. See pole ettevõtjale tulus tegevus, aga teeme ära, sest vedajaid pole.“
Buss, millel ratas veeres alt ära, on tehasest tulnud 1996. aastal. Ent Andres Oja sõnas, see ei näita veel, et tegu oleks vana bussiga: „Kui bussil on roostevaba kere, siis on see eluaegne. Ka kõik agregaadid saab välja vahetada. Kui bussil on vana vaid aastaarv ja disain, siis ei tähenda, et see oleks reisijateveoks kõlbmatu. Kolga-Uuri õpilasliinil sõidab meil 2012. aastal valminud buss.“
Kuusalu valla õpilasliinide teise suurema vedaja OÜ Arla Sõidud juhataja Olev Arvisto lausus busside vanusest kõneldes: „Tahaks ka sõita tuliuute bussidega, nagu seda saab Harjumaa Liinid. Ühele erafirmale andis riik uued bussid tasuta kasutada. Teised tegijad turul tahaksid sama. Meie oleme oma firmas püüdnud paari aasta tagant uuendada bussiparki, aga päris uusi osta ei suuda.“
Tänapäeva koolilaps on bussis vaiksem
Andres Oja kõneles ka sellest, et ehkki lastega sõitmine on bussijuhtidele väsitavam kui täiskasvanutega, sest aegajalt kiputakse tegema ulakusi, oli nõukogude ajal hullem: „Bussijuhid imestavad, kuidas lapsed istuvad vaikselt, nutitelefonid käes, mängivad nendega või kõnelevad, kuulavad muusikat. Lapsed on viisakad, ka kunagised marakratid soovivad bussist väljudes head nädalavahetust.“
Üks oluline nõue bussisõidu puhul on ka see, et püstiseisjate puhul ei tohi sõidukiirus ületada 60 kilomeetrit tunnis.
