Kuusalu ja Loksa ujulas sama mure – naised pesku meik maha

4651

Kuusalu uue spordikeskuse kohta on interneti kaudu esitatud sadakond küsimust ja kommentaari.

Kuusalu valla internetiküljel on olnud ligi kolm nädalat spordikeskuse kohta küsimused, millele palutakse vallarahvalt vastust. Oodatud on ka ettepanekud.

Spordikeskuse juhataja Kadri Idavain kommenteerib, et 70 protsenti vastanutest on spordikeskuse tööga pigem rahul, umbes 20 protsenti on väga rahul ja ligi kümme protsenti pole rahul. Kritiseerijad võtavad sõna peamiselt ujula külastamise kohta.

Kadri Idavain: „Minu jaoks on need probleemid, millest kirjutatakse, tuttavad. Kuna pingutasime, et spordikeskust avada enne tähtaega, ei jõudnud kõike osta. Aga püüame puudujäägid kõrvaldada.”

Kõige enam tahetakse teada ja on ka proteste, et miks peab ujulas kandma ujumismütsi, mitmel pool spaades seda nõuet pole.

Kadri Idavain selgitab, et spaad võtavad külastajatelt kallist hinda, sellega makstakse basseinivee kulukas puhastamine ja lisaseadmete, mida Kuusalus ei ole, kasutamine kinni. Kohalikud ujulad on doteeritavad, piletihind tunduvalt odavam.

Ka Loksa ujula juhataja Rainer Lapp nendib, et esialgu oli ujumismütsi vastu proteste. Kui Loksa ujula avati, siis ujumismütse ei nõutud. Nüüd tahetakse, et naised oleksid ujumismütsidega, sest pikad juuksed jäid filtritesse kinni.

Probleem nr 1 – hügieen

Mõlemad juhatajad tõdevad, väga oluline on, et ujula külastajad käiksid enne basseini minekut duši alt läbi. Ujula töötajad ei saa kontrollida riietumis- ja pesemisruumis, kas kõik täidavad seda nõuet.

See ei loe, et inimene võib olla hommikul kodus just duši all käinud. Palju mustust satub basseinivette naiste meigist – ripsmedušš, kreemid, värvid, juukselakk. Tihti on riietumisruumi põrandal nö sokipuru.

Rainer Lapp kinnitab, et on suur vahe, kas inimene käib enne basseini minekut vee alt läbi või mitte. Ta kiidab Loksa mõlema kooli õpetajaid, kes on õpilastele ujula külastamise reeglid selgeks teinud ning lapsed loputavad end korralikult üle. Samas on ikka aegajalt näha, et mõni inimene läheb vette kuivana.

Kadri Idavain tunnistab, et on lausa piinlik kõnelda pesemisest ja hügieenist, aga midagi ei ole parata: „Bassein on nagu suur vann. Keegi ei taha ujuda seal koos sadade inimeste juuste, meigijäänuste ja higiga.”

Ujumisbasseini hooldusfirmade antud juhistes on ka nõue, et mehed peavad kandma ujumispükse, mitte sortse. See on seotud ohutusega, laiad püksid võivad kinni jääda ning teiseks tuleb suurematest riideesemetest rohkem pesemisainete jääke ja seegi teeb vett mustemaks.

Uuritud on ka seda, miks teinekord on kloorilõhn tugevam. See sõltub vee puhtusest – automaatika lisab rohkem kloori, kui vesi on mustem, ning lõhn on tuntavam, kui kloor reageerib mustusega.

Mis on lahti aurusaunadega?

Nii Loksa ujulas, mis avati augusti lõpus, kui ka Kuusalu ujulas, mis töötab detsembri keskelt, on tekkinud probleemid aurusaunadega.

Kuusalu aurusaun ei saanud töötada vee suure kaltsiumisisalduse tõttu – katlakivi kippus ummistama ning aur ei pääsenud ruumi. Nüüd on tellitud spetsiaalne vett pehmendav lisaseade. Kui see saab paika, peaks aurusaun uuesti tööle hakkama, selgitab Kadri Idavain.

Rainer Lapi sõnul on Loksa aurusaunaga hoopis teine probleem. Katlakivi pole kimbutama hakanud ning lisaseadet pole pandud, kuid ehitaja parandab väikesi vigu – kusagilt hakkas vett läbi tulema, oli pragu sees. Kui ehitaja remondi lõpetab, peaks ka Loksa ujula aurusauna taas tööle saama.

Külastajaid kuni 200 inimest päevas

Kuusalu ujulas käib praegu keskmiselt 150-200 inimest päevas – päeval toimuvad seal Kuusalu keskkooli õpilaste ujumistunnid. Õhtuti saavad ujulasse minna ka aeroobika- ja spordisaali kasutajad, kui maksavad kahe tunni saalirendi – üks tund kulub trenniks ja teine ujumiseks. Ka õpilased lähevad pärast sporditrenne tihti ujuma.

Kõige rahvarohkem on pühapäeva õhtuti. Kadri Idavainu sõnul võivad esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti alates kella 18st olla naiste riietumisruumis kõik kapid hõivatud, sest siis on aeroobikatrennide aeg.

Parem tulla hommikupoolikul, enne koolitundide lõppu, sõnab Kadri Idavain. Kui kardetakse, et õpilased segavad, võib ette helistada. Tegelikult jõuavad õpilased koolitunnis vees olla umbes paarkümmend minutit.

Rainer Lapi hinnangul on ka Loksal ujula külastajaid päevas keskmiselt üle saja. Väga palju rahvast on reede õhtuti ja pühapäeval.

Lapsed tahavad vette hüpata

Loksal saab nii väikesesse lastebasseini kui ka suurde ujumisradadega basseini mööda laia otsatreppi. Kuusalus on lastebasseinis lauge langus, ujumisbasseinis hüppekohad ja redelid.

Juhataja sõnul on Kuusalu ujulas tekitanud nurinaid see, et ohutuse tagamiseks ei lubata lastel lõpmatuseni vette hüpata. Mõned on läinud liiga hoogu, hüpanud korduvalt vette ning pole hullamishoos märganud teisi ujujaid.

On täiskasvanuid, kes pahandavad hüppamise pärast. Ja on lapsevanemaid, kes pole rahul, miks nende lapsed ei või seda teha.

Kadri Idavain: „Vastandlikke soove on raske täita. See on pannud meid otsima keskteed. Kui on palju inimesi, on ka arvukalt soove. Kellele meeldib jahedam vesi, kellele soojem. Mõne jaoks on ruumid liiga palavad, teised jälle leiavad, et külmad.”

Väga oluline on ka see, et väikesi lapsi ei jäetaks lastebasseini omapäi. Kuusalus on juba olnud ohtlikke olukordi. Pisikeste lastega on kõige parem käia ujulas nii, et nendega on koos kaks täiskasvanut – kui üks ujub, siis teine vaatab pisipõnne.

Jõusaal alustas Kuusalus tööd

Lisaks äsja alanud aeroobikatreeningutele saab Kuusalus sellest nädalast käia ka jõusaalis. Seal on 15 treenimiskohta. Kuna ruum on suhteliselt väike, on osa seadmetest tellitud multifunktsionaalsed – ühel saab teha mitut harjutust.

Jõusaali sisustus on liisitud firmalt CYBEX, hind on 600 000 krooni. Kõik treeningvahendid on paika pandud ja testitud. Kes üksi ei oska või julge treenida, saab tulla siis, kui kohal on juhendaja.