Kuusalu ja Loksa perenaised käisid Grüne Wochel

1487

Sõit toimus MTÜ Arenduskoda toiduprojekti raames.
Arenduskoja toiduprojekti messiseltskond Grüne Woche peasissekäigu ees.

MTÜ Arenduskoda Leader-toiduprojekt „Väärtusta kohalikku“ viis tegevuspiirkonna 20liikmelise reisigrupi 20.-23. jaanuarini Saksamaale Berliini, kus külastati maailma üht suurimat toidu- ja põllumajandusmessi Internationale Grüne Woche 2014.

Grupis olid Arenduskoja toiduprojektis osalenud koduperenaised, kohalikud tootjad, toitlustajad. Tutvuti teiste riikide toidutoodetega, et saada uusi ideid oma toodete arendamiseks ja turustamiseks.

Kuusalu vallast külastasid messi kodukokkade võistluse võitnud Tiina Viirna ja Mölleri talu perenaine Krista Möller Leesilt, lasteasutuste kokkade võistluse võitnud Maria Prääts ning Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu noorperenaine Liis Veersalu Uuri külast, mesinik Leonella Sootaga Kolgast, jänesekasvatustalu Vana-Sirge Küülik perenaine Aive Niilo Kalme külast. Loksalt oli gümnaasiumi söökla juhataja Valentina Rjabõškina.

Berliini ja tagasi mindi lennukiga. Messiga tutvuti kolmel päeval ning viimasel, neljandal päeval vaatasid osad Berliini linna, teised kasutasid sedagi päeva messil olemiseks.

Grupijuht, Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus rääkis, et toidumess osutus ettekujutatust palju suuremaks. Et igaüks saaks vaadata seda, mis kõige enam huvi pakub, ei käidud koos ringi. Õhtuti jagati messimuljeid.

Leonella Sootaga ütles Sõnumitoojale, et mesindusega seotut nägi messil suhteliselt vähe: „Rohkem oli rõhku pandud lihale ja lihatoodetele. Mesinduses tehakse Eestis juba kõike sama, mis mujal – ka meesegusid ja -pulbreid. Üks mesinik oli kaks taru koos mesilastega pannud otsekui akvaariumisse, neid sai vaadata. Suurt muljet avaldasid ühe saksa väiketootja kõrvitsaseemned, mida oli segatud šokolaadiga, oli nii magusaid kui ka soolaseid ning paprika ja pipraga seemneid. Kuivatatud karulauk oli avastus, väiketootjal on lihtne seda teha.“

Krista Möller kommenteeris, et temagi tegevusvaldkonnas ehk hoidiste ja mahlade osas midagi väga uut ei märganud: „Ka Eestis on erinevaid hoidiseid väga huvitavate koostisainetega. Minu lemmik messil oli kõrvitsaseemne õli, mida ostsin kaasa. See on intensiivse maitsega, saab kasutada salatite juures ja leival. Saksa enda liidumaade väljapanekute juures oli suur trügimine, ka aianduse osas oli palju rahvast. Messil nägi, kui tohutult palju on riike, konkurents on tihe ja oma toodetega läbilöömine keeruline.“

Maria Prääts: „Rahvuslikud köögid olid muljetavaldavad. Sain palju mõtteid, kuidas ennast nähtavaks teha. Känguru- ja krokodilliliha oli võimalik ühe euro eest maitsta. Muljet avaldas hollandlaste suur metallist plaat, millel olid lohud, pannkoogitaigen pandi nendesse, sai korraga hulga kooke teha.“

Liis Veersalu maitses messil röstitud jahuusse: „Hollandlased müüsid neid topsides, sellised 2-3 sentimeetri pikkused ussikesed. Mitmesuguseid ideid sai, uurisin maitsetaimi. Mess oli suunatud sakslastele, imestama pani, et nii mastaapne ettevõtmine ja sildid ainult saksa keeles, kohal oli ju rahvast üle maailma.“

Eesti oli seekord Grüne Woche partnerriik. Eesti väljapanek oli kaunis, kuid naised kommenteerisid, et meie väike-ettevõtjaid oli näha vähe, põhirõhk tundus olema suurtootjatel.

Leonella Sootaga märkis, et neil päevadel, kui nemad seal käisid, eestlaste juures erilist tunglemist  ei  olnud:  „Tundus, et püüti rõhutada põhjamaist külmust, ka lauad olid tumehallid.“