
Tervisekeskuse keldrisse rajatud pesumajas hakkavad tööle MTÜ Kuusalu Hoolela kliendid.
Pesumaja on sisustatud MTÜ Kuusalu Hoolela tööruumide kõrvale endisesse jõusaali, mida viimati kasutati Kuusalu tervisekeskuse keldris laopaigana. Hoolela rendib pesumaja ruume Kuusalu vallalt, kuna tervisekeskus kuulub vallale. Remondikulu osas tehakse tasaarveldus. Kogu pesupesemise teenuseks vajaminev tehnika on loodavas pesumajas kohal ja paigaldatud. Ees on õppimisperiood.
Pesupesemine käivitatakse psüühiliste erivajadustega inimeste pikaajalise kaitstud töötamise teenuse raames. Pesumaja hakkavad MTÜ Kuusalu Hoolela tegevusjuhendajad pidama koos oma pikaajalisel kaitstud töötamise teenusel olevate klientidega.
Tegevusjuhendajad selgitavad, et klientidele sobivaid töökohti tuleb otsida või tekitada. Mõnda aega tegeleti helkurite pakendamisega, tehtud on ka muid pakendamistöid, kuid maksti vähe ning tuli leida kasumlikum ettevõtmine.
Kuusalu Hoolela pakutavaid hoolekandeteenuseid psüühiliste erivajadustega inimestele rahastab riik, enamik oma palgast tuleb klientidel endal teenida. Hoolela suurim koostööpartner ja tööandja on Kuusalu vald. Pikaajalise kaitstud tööna koristatakse valla randu, bussipeatusi, Kuusalu alevi peatänavat ja istumiskohti, tervisekeskuse ümbrust, puhastatakse teeääri võsast. Tehakse ka muid heakorra abitöid ning toimetatakse Allika külas aiamaal ja kasvuhoones. Vallavalitsus tasub heakorratööde eest, toetab Hoolelat raamatupidamisega ja juhtimist miinimumpalgaga ning annab tegevustoetust. Kuna vald on stabiilne partner, tehakse vallamajast tellitud töid eelisjärjekorras.
Uus tööobjekt on E20 Service autoremondi töökoja ruumid Kiius, seal käiakse koristamas mitmekesi. Koristusteenust tellib Hoolelalt veel üks korteriühistu Kuusalus ja Kuusalu rahvamaja.
Rahvas tahab ka vaibapesu
Pesumaja käivitamiseks sai MTÜ Kuusalu Hoolela toetust Kodanikuühenduse Sihtkapitalilt (KÜSK) – kokku 27 765 eurot, millest 2565 eurot oli pesumaja äriplaani koostamiseks ja 24 999,99 eurot tehnika soetamiseks. Projekti kogumaksumuseks oli kavandatud 36 831,90 eurot. Projekt esitati KÜSKile mentorfirma Claritas arengueksperdi Katrin Suursoo abiga.
Projekti kogumaksumus kujunes ettevalmistustööde käigus esialgu kavandatust 7000 eurot kallimaks. MTÜ Kuusalu Hoolela juhatuse liige ja erihoolekandeteenuste koordinaator Kaie Ustav kinnitab, et lisaraha tuleb Hoolela enda teenitud tuludest, ning selgitab, et juurde osteti kolmas pesumasin.
Facebookis korraldati küsitlus, millist pesupesemise teenust rahvas tahab. Vastuseid tuli 140, paljud soovisid, et pestaks suuri asju, sest kodus on enda pesumasinaga raske puhastada kaltsuvaipu, tekke. Sellest tulenevalt otsustati, et lisaks 10kilogrammilise mahutavusega pesumasinatele ostetakse kolmas pesumasin, kuhu mahub 14 kilogrammi pesu ja saab pesta suuremõõtmelisi esemeid. Veel on uues pesumajas paika pandud kaks kuivatit, kalander voodi- ja laudlinade, kardinate-katete ning vaakumlaud muu pesu triikimiseks.
Tegevusjuhendaja Kaili Allmägi jutustab, et ta pakkus pesumaja tegemise idee tänu mõni aeg tagasi Loksal saadud kogemusele: „Korraldasin laagreid ja viisin pesu pesta Loksal tegutsenud pesumajja. See oli vahva koht ja töö kvaliteetne, kahjuks lõpetas tegevuse. Suurte professionaalsete masinatega pesemine annab puhtama pesu. Oleme oma uute masinatega katsetanud, tulemused on olnud head, koduste pesumasinatega sellist kvaliteeti ei saavuta. “
Ta kirjeldab, et katsetatud on päris määrdunud rõivastega, ka õlised tunked on saanud palju puhtamaks: „Kasutama hakkame professionaalseid pesuvahendeid ja plekieemaldajaid, mida saame pesumasinate tarnijalt, Kaupleja OÜ-lt. Kogu süsteem on masinates automatiseeritud, ka pesu- ja loputusvahendi doseerimine.“
Kaie Ustav lisab, et plekkide puhastamisel ollakse juba palju targemad, ning toonitab tulevastele klientidele, et kui olulisele riideesemele satub plekk, siis mitte hakata ise puhastama, vaid tuua edaspidi Hoolela pesumajja.
„Küsitlusele vastanutest osad soovisid ka keemilise puhastuse teenust, aga seda me suure tõenäosusega osutama ei hakka, sest nõuab eritingimusi,“ lausub Kaie Ustav.
Märtsis hakatakse tööoskusi õppima
Kogu märtsikuu on pesumajas plaanis jätta õppimiseks ja harjutamiseks. Koolitama on lubanud tulla projekti mentori, Rakvere pesumaja Go Clean töötaja. Uksed tahetakse klientidele avada aprillis.
Kaie Ustav: „Pidime otsima endale projekti raames mentori. Arvasime, et ei hakka lähemaid pesumajasid Tallinnas, Tapal, Rakveres tülitama, sest ehk peetakse meid konkurentideks. Otsisime mentorit Eestimaa teisest otsast, ühelegi kirjale vastust ei saanud. Kui võtsime telefonikõne Rakveresse Go Cleani, kohe esimesest telefonikõnest pakuti abi.“
Kõigepealt teevad tegevusjuhendajad Kaili Allmägi ja Maria Prääts ning koordinaator Kaie Ustav tööprotsessid endale selgeks. Siis hakatakse katsetama pikaajalisel kaitstud töötamise teenuse klientidega, kellele ja kuidas pesumaja töö sobib. Seetõttu veel ei osata öelda, kui paljud nende klientidest pesumajas tööle asuvad. Kindlasti peab koolitama ka võimalikke asendajaid või lisatööjõudu, kui hooajaliselt on tellimusi rohkem.
Kaie Ustavi sõnul käib praegu Kuusalu Hoolela uue veebilehe tegemine. Pesumaja info on sellega seotud, saab vaadata hinnakirju, esitada tellimusi või täpsustavaid küsimusi.
Maria Prääts märgib, et küsitluses uuriti ka pesukulleri teenuse kohta, osad võimalikud kliendid olid sellest huvitatud: „Kui pesukulleri teenust osutada, peaksid selleks olema eraldi sõiduvahend ja autojuht ning kehtestatud teenustasu. Vaatame, kuidas pesumaja kasutama hakatakse, siis arutame kulleri teemat.“
Ta lisab, et uuritakse võimalust, kuidas saaks pesumajja pesu tuua ja sealt viia kontaktivabalt. Õues võiksid olla vastavad konteinerid.
Hoolela köögiviljad on populaarne kaup
Kuusalu Hoolela rajas ülemöödunud suvel Allika külasse vana koolimaja juurde köögiviljaaia. Kliente hakkas juhendama Maria Prääts, nõuandjatena on kaasatud aednikukogemusega Virve Haabsaar ja Merle Taal.
Kui esimesel suvel oli aiasaaduste müügiga raskusi ja osa toodetust tehti hoidisteks, siis mullu suvel olukord muutus. Köögiviljade ja maitsetaimede ostjatele pakuti võimalust minna kohapeale, nad said soovitu võtta peenralt või kasvuhoonest oma käega. Hoidiseid ei olnud sügisel vaja teha, kogu kraam osteti ära. Osta saab veel sügavkülmutatud maitsetaimi ja kuivatatud maitseainesegusid. Kel huvi, võtku juhendajaga ühendust.
Maria Prääts ütleb, et algamas on talikülv – konteinerid mulda pandud seemnetega viiakse õue, et taimed saavad hakata kasvama kohe, kui ilmad muutuvad kevadiselt soojemaks.
Köögiviljakasvatust on kavas laiendada, aiamaale plaanitakse panna suur kiletunnel, mis oleks 6 meetrit lai ja 25 meetrit pikk. See tagab taimedele paremad kasvutingimused.