Volikogu esimees ENN KIRSMAN: „Loksa linnavolikogu ei ole võtnud seaduses nõutava kahe kuu jooksul vastu otsust läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta.“
Jaanuari alguses lõi haldusreformi seadus lukku omavalitsuste rahvaarvud. Alla 5000 kodanikuga omavalitsusi ootab ees sundliitmine, piiri alla jääb ka Loksa linn, kus rahvastikuregistri järgi on elanikke alla 3000.
Kuusalu vallavolikogu otsustas kolmapäeva, 25. jaanuari istungil tühistada oma 29. juuni 2016. aasta otsuse number 33 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine ühinemisläbirääkimiste alustamiseks”, millega tehti Loksa linnavolikogule ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi ning moodustati selleks töörühm.
Vallavolikogu liikmed otsuse eelnõu tühistamisel hääletamist ei nõudnud ning volikogu esimees Enn Kirsman teatas, et otsus on vastu võetud hääletamata.
Volikogu esimees meenutas istungil, et pärast tulist arutelu möödunud aastal juunikuus otsustas volikogu algatada läbirääkimised Loksa linnaga: „Siiani pole Loksa linnavolikogu meie ettepanekut seadusekohaselt vastu võtnud.”
Enn Kirsman selgitas, et Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses on sätestatud, et otsus läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta tuleb langetada kahe kuu jooksul. Loksa volikogu sellist otsust vastu võtnud ei ole ega ole asunud ka Kuusalu vallavolikogu moodustatud töörühmaga läbirääkimistesse, mistõttu on Kuusalu volikogu otsus muutunud tühiseks.
Volikogu esimees esitles istungil ka kirjavahetuse kronoloogiat alates Kuusalu volikogu otsuse vastu võtmisest kuni selle tühistamiseni: „Selle põhjal on kõigil võimalik otsustada, kelle soovimatuse tõttu läbirääkimiste protsess Kuusalu valla ja Loksa linna vahel ei saanud alatagi.”
Ta lisas, et viimane kiri pärineb käesoleva aasta jaanuarist: „Põhja-Eesti haldusreformikomisjon otsustas, et teeb valitsusele ettepaneku liita Loksa linn Kuusalu vallaga. Kutsusime Loksa kolleege läbirääkimistele ja saime vastuseks, et Loksa linn vastab haldusvõimekuse kriteeriumile. Kuusalu vallal, kes vastab ka nii sellele kui haldusreformi seaduse kriteeriumile, puudub justkui seadusest või ka kohalike inimeste survest tulenev vajadus läbirääkimisi pidada, seda enam, et teine pool seda ilmselgelt ei soovi.”
Mait Kröönström lausus, et näeb kirjavahetust esimest korda, töörühma tegevust pole istungil piisavalt tutvustatud. Enn Kirsman vastas, et on iga istungi lõpus andnud ülevaate komisjoni tööst ning kirjad on kõikidele volikoguliikmetele edasi saadetud.
Margus Soom kommenteeris, et haldusreformi tramburai sai alguse kahe mehe sooloprojektist Viitna kõrtsis: „Idapoolsete omavalitsuste juhid kutsuti kokku ja meie omad deklareerisid, et pole koostööst huvitatud ning lahkusid. Märksõna on soolo, sest isegi koalitsioonis pole sellest räägitud.”
Enn Kirsman palus eristada soovmõtlemist ja fakte: „Margus Soomi soovmõtlemises pole tegelikkuses peaaegu üldse tõde. Tõsi, et kohtusime ning arutasime samme, mida edasi teha.”
Sulev Valdmaa sõnas, et bürokraatilik paberipatakas näitab töötegemise suutlikkust: „Paraku on aga koalitsiooniliikmete vaikival nõusolekul tekkinud olukord, kus läbi rääkida pole püütud, vaid läbirääkimistele vastu vaielda, kogutud kokku pabereid. Soolodega valda ei juhita. On ette heidetud, et Loksa esitab eeltingimusi. Selleks aga läbi räägitaksegi, et vaadata, kas saab eeltingimustest mööda.”
Ta lisas, et pole kauaaegse volikoguliikmena näinud sellist koalitsiooni, nagu praegu, kus on nii kaua toetatud valla juhtimatust: „Kuusalu vald on harukordses ja haletsusväärses seisus. Ei saa teha etteheiteid vaid ühele poolele, läbirääkimised on alati kahepoolsed. Kui ühe seltskonnaga ei saa, siis proovida teisega.”
Enn Kirsman soovitas kõigil tutvuda kirjavahetusega ja lugeda kokku, kui mitu korda on palunud Kuusalu vald tulla Loksa komisjonil läbirääkimistele, mitu korda on ettepanekut teinud Loksa linn.