Kuusalu valla tänukontsert toimus 14. korda ja traditsiooniliselt Kolgaküla rahvamajas – 5. jaanuaril. Tunnustati 2018. aasta tublimaid vastavalt vallarahvalt esitatud ettepanekutele. Kontserdiga esines ansambel Jäääär. Teadustasid Kolgaküla noored Lilli Ann Linno ja Uku Aasrand.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tegi esmalt kokkuvõtte 2018. aasta olulisematest sündmustest vallas. Kõige tähtsam tema sõnul oli, et Eesti Vabariik sai 100aastaseks: „Pidu kestis kogu aasta ja tähistati ka meie vallas. Üks oluline sündmuste seeria oli „Pidu igas külas“, sellega seoses anti EV100 kingituseplaate Eestis kokku 300, neist Harjumaal 30. Hea meel on tõdeda, et neist 30st on meie vallas 16 plaati. Kus pole külades jõutud EV100 kingitust teha, jõuab veel.“
Vallavanem märkis, et 2019. aastal sai Kuusalu vald 80aastaseks, ning nimetas eelmisel aastal juubeleid tähistanud isetegevuskollektiivid: tantsurühm Viimikud – 20, Rosa Verde ja Kolgaküla Lainerid – 10. Kümneaastaseks sai ka Vihasoos korraldatav Pillipralle, Kolgakülas on mälumängu tehtud 20 aastat.
Vallavanem tänas ettevõtteid ja nende juhte, kes on kaasa aidanud Kuusalu valla arendamisse. SR Veod ning selle juht Siim Kompost on Kiius arendanud Lilleoru kinnistut. Nordic Houses eesotsas ühe omaniku ja juhi Argo Sauliga on toetanud vallas mitut MTÜd. Balti Spoon, mida juhib Edmund Smolarek, tähistas 20. sünnipäeva.
„Balti Spooniga on seotud võibolla et kõigi aegade erilisem tehing – 1 krooni eest müüs vald 20 hektarit maad, selle eest on saadud ligi kolmsada töökohta ja investeeringu valda ligi 35 miljoni euro eest. Muide, üks kroon on praeguses vääringus 6 eurosenti,“ rõhutas vallavanem.
Olulise sündmusena nimetas ta veel osalemist Harjumaa laulu- ja tantsupeol, kus Kuusalu valda esindasid 23 kollektiivi. Tähtsatest algatustest tõi esile Hara sadamale elu sissepuhumise ning õpetaja ja treeneri Margus Keerma mälestusvõistluste korraldamise.
Kuusalu valla tublimaid aastal 2018 tutvustasid ka seekord vallavolikogu ja -valitsuse liikmed. Kõik tunnustatud said tänukirja, Vanaküla külavanema Triin Põllmaa tehtud keraamilise paadikujulise vaagna ning kingikoti, kus olid valla väikeettevõtjate tooted: Kai Valdmanni leib, Leonella Sootaga mesi, Monika Soosaare tänukakao, Kuusalu kooli õpilasfirma L`aroma ja Virje Valdna Tuul Tiibades lõhnaküünlad. Kultuuri-, spordi- ja aasta õpetaja preemia on 320 eurot.
Aasta kultuuripreemia – SAIMA KALLIONSIVU
Kuusalu valla kultuuripreemia andis üle volikogu liige Enn Kirsman, kes luges ette Kuusalu kooli huvijuhi ja lavastaja Saima Kallionsivu kolme näiteringi mulluseid saavutusi: „Algklasside näitering saavutas Harjumaa kooliteatrite festivalil lavastusega „Juhtumised sõpradega“ Grand Prix, anti kolm näitlejapreemiat. Gümnaasiumi näiteringile Kõik Kordub omistati Kivirähki „Inimväärne elu“ eest eripreemia ja kolm näitlejapreemiat. Vabariiklikul koolteatrite festivalil sai „Juhtumised sõpradega“ eripreemia suurepärase ansamblimängu eest ja kaks näitlejapreemiat ning festivalil Väike Lava peapreemia ja kolm näitlejapreemiat.“
Saima Kallionsivu lausus, et igasuguseid preemiaid ja tunnustusi võib saada Eestimaa eri paigus, kuid kõige suuremaks tunnustuseks peab seda, mis anti nüüd valla tänupeol.
Aasta spordipreemia – KAIDO LAAS
Kuusalu valla spordipreemia saaja tegi teatavaks vallavalitsuse liige Hilleri Treisalt. Ta sõnas, et Kuusalu vald on spordivald, kus on palju tublisid sportlasi ning treenereid, kes neid juhendavad ja mitmekülgselt arendavad. Purjetajad kohtusid näiteks jalgratturitega hiljuti suusarajal.
Kuusalu Rattaklubi treener Kaido Laas on elukogenud sportlane, kes motiveerib nii suuri kui väikeseid tegelema spordiga. Pole piisavalt halba ilma, et ta koos lastega trenni ei teeks.
Spordipreemia saanud Kaido Laas lubas, ta seisab selle eest, et Kuusalu nimi kõlaks võistlustel ka edaspidi. Ning kutsus kõiki suusatama – Helges Mändmets on Kolgakülas suusarajad sisse sõitnud, kasutajaid võiks olla rohkem.
Aasta õpetaja – ENE UIBO
Kuusalu valla hariduspreemia pälvinud õpetajat Ene Uibot tutvutas volikogu liige Kristi Vetemaa: „Ene Uibo on olnud ka minu, mu venna ja õe ning ema õpetaja. Ta on õpetanud Kuusalu keskkoolis loodusaineid 42 aastat. Teda iseloomustavad detailid ja distsipliin, oskus oma teadmisi edasi anda ja entusiasm. Ta õpilased on saanud palju auhinnalisi kohti geograafiaolümpiaadidel ja teemapäevadel.“
Ene Uibo ütles tänades, et kogu ta tööelu on olnud Kuusalus ja Kuusalu koolis: „Mul on hea meel, et ka siin saalis on palju minu õpilasi. Soovin kõigile head ja olge õnnelikud.“
Aasta tegu – Nordic Houses Kiiu Discgolfi pargi arendamine
„Koostöö on sageli sütitav jõud, Kuusalu vallas on tulemuslikult jõu ühendanud MTÜ ja ettevõte, rajatud on Eesti ja ka maailma mastaabis ainulaadne kompleks,“ lausus Kuusalu volikogu esimees Margus Soom, kui kuulutas välja aasta teo tiitli saajad. Tänukirja ja meened võtsid vastu puitmajafirma, discgolfipargi nimesponsori Nordic Housese üks omanik ja juht Argo Saul ning Kiiu discgolfipargi asutanud Heinar Hurt.
Argo Saul ütles, et koostöö algas väikestest ettevõtmistest, nende ettevõttel on traditsioon viia töötajaid loodusesse ning oluliseks peetakse kohaliku kogukonna toetamist.
Heinar Hurt lisas, et pargi arendamiseks kulunud neli rasket aastat on seljataga ning tänas toetajaid ja klubi liikmeid.
Aasta kultuuritegu – MTÜ ESTLANDER korraldatud Bushcraft Festival
Rahvusvahelisel formaadil põhinev Bushcraft Festival toimus Uuri külas esmakordselt mullu juunis. Osalenuid oli ligi 700 – nii Eestist kui ka välismaalt. Festivalil tutvustati looduslähedast eluviisi ja kaduma hakkavaid teadmisi-oskusi, et innustada noori väärtustama ainelist ja edasi kandma vaimset kultuuripärandit.
Festivali peakorraldaja, MTÜ Estlander juht Erki Vaikre tänas tunnustuse eest ning ütles, et tegutsetakse enda rõõmuks ja laiema kogukonna heaks: „Euroopa ühe vähese allesjäänud põlisrahvana on meil kohustus tuletada meelde noortele rahvastele, mis on tegelikud väärtused ja mida need tähendavad.“ Ta kutsus järgmisele festivalile, mis tuleb 14.-16. juunil.
Aasta juhendaja – lauluõpetaja KÜLLI-KATRI ESKEN
Aasta juhendajat välja kuulutanud Mart Reimann sõnas, et Kuusalu Kunstide Kooli laulustuudio juht ja klaveriõpetaja Külli-Katri Esken näitab oma eeskujuga – lisaks andekusele on olulised ka kirg ja armastus oma töö vastu. Külli-Katri Esken on muusik, helilooja ning mitmete lauluringide, ansamblite ja solistide juhendaja. Tema laulustuudios on 70 noort lauljat.
Külli-Katri Esken ütles tänades, et nii kaua, kuni on Kuusalu vallas andekaid lapsi, soovib ta, et jätkuks vaid jõudu nende kõigiga töötada.
Aasta vabatahtlik – Kuusalu Lastekaitse Seltsi projektijuht LANA TOOMVAP
Tänu Lana Toomvapi kirjutatud projektile on Kuusalu aleviku taga metsas ja Rihumäel välijõusaalid. Ta on Kuusalu Lastekaitse Seltsi aktiivne eestvedaja, naiskodukaitse tegus liige, suurepärane mustlastantsude esitaja ning noorte ja laste üritustel vabatahtlik kaasalööja, loetles aasta vabatahtliku nime teatavaks teinud Mart Reimann.
Lana Toomvap kohal ei olnud, tänukiri, keraamiline vaagen ja kingikott anti talle üle vallamajas.
Aasta naissportlane – jalgpallur LISETTE TAMMIK
Aasta naissportlase tiitli saanud Lisette Tammik Mäepea külast mängis 2013. aastast kuni mullu augustini FC Flora naiskonnas. Eelmisel aastal sai ta neljandat korda parima naisjuuniori tiitli, naiste kõrgliiga arvestuses parima väravaküti ja meistriliiga mängija tiitli. Jalgpalliaasta auhindade jagamisel anti talle parima naisjuuniori auhind ja FC Flora võistkonna kuldmedal.
Tänukirja ja kingituse võttis vastu Lisette Tammiku ema Helena Toompere. Ta teatas, et alates sügisest mängib tütar Itaalias ja on seal juba väravalööjatest esikohal ning teinud kolm kübaratrikki. „Lisette on 20aastane. Me pere on Kuusalu vallas elanud kümme aastat.“
Lisette Tammik lõpetas 2018. aasta kevadel Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga, jalgpallitrenni läks neljaastaselt.
Aasta meessportlane – kümnevõistleja TAAVI TŠERNJAVSKI
Kuusalu valla aasta meessportlaseks kuulutati ning tänukirja ja kingitused võttis vastu Kolgakülast pärit kümnevõistleja Taavi Tsernjavski.
Ta sai 2018. aastal Eesti-Soome-Rootsi mitmevõistluse maavõistlusel meeste kümnevõistluses esikoha, kogudes 7724 punkti. Möödunud aastal võitis ta ka Teemantliiga kolmevõistluse ning tuli Eesti meistriks.
Aasta noorsportlased – STEFAN LOOTUS ja AIDI GERDE TUISK
Aasta noorsportlase tiitli sai Eesti noortekoondise liige, jalgrattur Aidi Gerde Tuisk, kes võistles N16 klassis mullu edukalt: Eesti meistrivõistlustelt kuldmedalid maanteesõidu eraldistardis ja kriteeriumis, hõbedad talikrossis, maanteesõidu grupisõidus ja Cyclo-krossis; üldvõidud N17 klassis Filter maanteekarikasarjas ja tempokarika sarjas. Lisaks auhinnalised tulemused mitmetel rahvusvahelistel võistlustel.
Aasta noorsportlaseks nimetati ka jalgrattur Stefan Lootus, kes saavutas Eesti juunioride meistrivõistlustel kolmel korral 4. koha ning 4. koha ka Eesti meistrivõistlustel grupisõidus, maanteesõidu kriteeriumis ja talikrossis.
Aasta treener – MARIANNE SEIMAN
Kuusalu valla aasta treeneriks kuulutatud ujumistreener Marianne Seiman on Kuusalu spordikeskuses töötanud 9 aastat. Ta juhendab noorte treeningrühmi, töötab ujujatega, kes on huvitatud võistlusspordist.
Marianne Seiman lausus tänades, et tema ja ujumistreener Maria Trei töötavad tandemina ning antud tunnustus on mõlemale.
Aasta noor – MATTIAS IDAVAIN
Aasta noore kuulutas välja Mart Reimann, kes luges Kuusalu keskkooli 12. klassi õpilase Mattias Idavainu kohta ette tema tegevused mitmes valdkonnas: aktiivse noorkotkana oli tal au heisata lipp Pika Hermanni torni, on aktiivne matkajuht, heade tulemustega kergejõustiklane, rahvatantsija, tunnustust pälvinud piltidega hobifotograaf, filmitegija.
Hariduselu pikaaegne edendaja – ENN SIIM
Tänavu möödub 150 aastat hariduse andmise algusest Kolgas. Hariduselu pikaaegse edendaja tiitliga tunnustatud Enn Siim on olnud Kolga kooli direktor.
Tiitlisaaja teatavaks teinud Enn Kirsman lausus: „Kolga koolist räägitakse kui omanäolisest koolist, Enn Siim on sellele kaasa aidanud ning ka pensionärina tuleb nõu ja jõuga appi. Enn Siim on jätnud sügava jälje hariduse muutmisel aktiivseks ja väärtuspõhiseks. Ta on arendanud nii Kuusalu valla kui ka kogu Eesti hariduselu.“
Enn Siimule antakse tänukiri ja kingitused üle Kolga koolis pidulikul üritusel.
Noor innovaatiline õpetaja – LAURA PÜRJEMA
Nooreks innovaatiliseks õpetajaks nimetatud Laura Pürjema on Kolga kooli loodusainete õpetaja, kes osaleb mitmes üleriigilises projektis: Digipööre, Innovatoorium – tark koolimaja värkvõrgu abil, Teadlaste Öö festival. Pole ühtegi 8. klassi, kus teda poleks valitud loovtöö juhendajaks. Igal aastal organiseerib ta keskkonnaalaste projektide raames klassidele õppekäike. Laura Pürjema osaleb Kolga kooli õpetajate näiteringis, on kirjutanud näidendeid.
Laura Pürjema ütles, et sai tunnustuse tänu õpilastele, kes on tema kõige suuremad õpetajad.
„Märka ja tunnusta“ tänukirjad
Esmakordselt anti Kuusalu valla tänupeol auhinnad üle ka „Märka ja tunnusta“ kategoorias – vastavalt vallarahvalt tulnud ettepanekutele. Tuvustused luges ette ja meened andis vallavalitsuse liige Kaupo Parve.
Kuusalu tervisekeskuse pereõde Ene Rahurand on pühendunud abivajajate aitamisele, naeratab ja lohutab, kuulab ja aitab, on alati olemas. Ta on tervishoiutöötaja selle sõna kõige paremas tähenduses.
Kuusalu Südameapteegi juhataja Külli Vest on apteeker, kes lisaks kõrgele professionaalsusele on ka hea suhtleja ja nii abivalmis, et suudab teha isegi apteegi külastusest meeldiva kogemuse. Kuusalu Südameapteek on valitud kahel aastal Südameapteegi parimaks väikeapteegiks.
Kuusalu keskkooli hoolekogu esimees Indrek Link on nõudlik, kohusetundlik, järjekindel, osaleb aktiivselt valla hariduselu arendamises. „Hea kooli nägu aitab lisaks töötajatele ja õpilastele kujundada ka tugev hoolekogu,“ luges Kaupo Parve põhjendusest.
Kolga vabatahtlike pritsumeeste seltsi rajaja ja liige Jüri Kaljurand valiti 2010. aastal päästeala parimaks priitahtlikuks edendajaks. Päästeameti tunnustusega oli kaasas mõte: „Parima priitahtliku nimetusega austame meest, kes ei ole vabatahtlikuks saanud ega hakanud, vaid on vabatahtlikuna sündinud.“ See lause on tema tegemisi iseloomustanud ka kõigil järgnevatel aastatel.
Tänukirja, meene ja kingituse sai ka MTÜ Rummu Külade Selts eesotsas kolme vapra naisega – Reet Romet, Katrin Pahk ja Anu Kirsman.

„See vabaühendus on sündinud armastusest oma kodukandi looduse vastu, aga ka muret selle säilimise pärast. Ühing tuli kokku, et võidelda olukorraga, kus koos uue turbakaevanduse loomisega võib kohalikest kaevudest kaduda joogivesi sarnaselt kunagiste kuivenduskraavide loomisega Rummu rabasse,“ oli kirjas ettepaneku selgituses.
Pärimuspulk SVEN-OLAV PAAVELILE
Lahemaa Pärimuskoda/MTÜ Isade Meel, MTÜ Estlander ja Kolga muuseum alustasid uue traditsiooniga – Pärimuspulgaga tunnustatakse kultuuripärandi kogujaid, hoidjaid, talletajaid, edastajaid.
Esimese Pärimuspulga saaja kuulutas välja Liis Burk. Ta lausus, et Sven-Olav Paaveli panus piirkonna ajaloo uurimisel on suur – on omaalgatuslikult uurinud arhiivides, aidanud kirjutada paljude külade akadeemilisi õiendeid, koostanud ülevaateid alevike ajaloost. Ta on ka Facebooki-lehe „Kuusalu ajalugu“ üks moderaator.