Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma kõr­gest pal­gast ja maat­riks­juh­ti­mi­sest

428

SU­LEV VALD­MAA

Pä­ris pal­ju­des te­ki­tab meie val­la­va­ne­ma kõr­ge palk kuu­lu jär­gi vas­ta­kaid tun­deid. En­di­ne val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si ja te­ma jüng­rid on sel­lest tei­nud prae­gu­se koa­lit­sioo­ni um­bu­sal­da­mi­se ühe mür­gi­noo­le. Vaa­da­kem se­da pal­gaas­ja emot­sioo­ni­de­ta. Ur­mas Kirt­si palk oli 2700 eu­rot kuus ja tal oli kaks pal­ga­list abi­val­la­va­ne­mat, kumb­ki 2000eu­ro­se kuu­pal­ga­ga. Kirt­si käis sel­le val­la­rah­va mak­su­dest saa­dud ra­ha eest en­nast igal või­ma­lu­sel rah­va­le näi­ta­mas, kõ­ne­sid pi­da­mas ja va­li­mis­teks ka­pi­ta­li ko­gu­mas. Tei­sed kaks abi­val­la­va­ne­mat te­gid sel ajal tööd. Kui kee­gi ta­hab sel­le­le aru­saa­ma­le kol­me ini­me­se töö­jao­tu­sest vas­tu vaiel­da, siis öel­da­gu, miks oli tar­vis val­la juht­imi­seks ku­lu­ta­da 2700+2000+2000=6700 eu­rot? Li­saks nen­de­le sum­ma­de­le maks­ti vä­he­malt ühe­le abi­val­la­va­ne­ma­le ka re­gu­laar­seid 500eu­ro­seid li­sa­ta­su­sid. Ke­da hu­vi­tab see, kel­le­le maks­ti, mil­le eest ja kui pal­ju, võib kü­si­da. Te­ge­li­kult võib sel­le skee­mi­ta­mi­se ka eral­di ava­li­kus­ta­da. 

Se­da, et Mo­ni­ka Sa­lu ei käi rah­va­ga suht­le­mas, on ka et­te­hei­te­na kuul­da ol­nud. Kuid meie val­la­va­nem teeb oma pal­ga eest val­la heaks pin­ge­list tööd! See ei tä­hen­da siin-seal kü­la­sid ja pi­du­sid möö­da kõ­ne­de pi­da­mist, lin­ti­de lõi­ka­mist ja hea va­lit­se­ja män­gi­mist, kel­le käest saab üh­te ja teist lu­ni­da. See on juh­ti­mi­ne, mi­da vald va­jab ja mil­le eest pal­ka maks­tak­se. 3900 eu­rot ei ole pal­ju ju­hi­le, kes on pü­hen­da­nud pi­kad päe­vad ja puh­ke­päe­vad­ki töö­le, aga mit­te ene­seu­pi­ta­mi­se­le. Vaa­da­ke, mi­da on Kuu­sa­lu val­las mõ­ne kuu jook­sul teh­tud!

Tu­leb tun­nis­ta­da, et mõis­te „maat­riks­juh­ti­mi­ne“ käi­be­le­too­mi­ne on ol­nud vi­ga. On ini­me­si, kes sel­lest sõ­nast kin­ni on ha­ka­nud, ei ta­ha või ei suu­da nä­ha, mis te­ge­vu­sed ja saa­vu­tu­sed on sel­le sõ­na ta­ga. Unus­ta­gem siis sõ­na „maat­riks­juh­ti­mi­ne“ ja rää­gi­me ot­se – Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se ja val­la al­la­su­tus­te juh­ti­mi­ses viiak­se lä­bi üm­ber­kor­ral­du­si, mi­da on am­mu va­ja ol­nud. Se­ni po­le liht­salt või­ma­lik ol­nud val­la­va­ne­ma­le tä­nu­võlg­las­teks teh­tud või ha­ka­nud ini­mes­te elu- ja töö­kor­ral­dust sel­li­selt üm­ber te­ha, et või­daks mit­te toi­tu­mi­sa­he­las­se kuu­lu­vad lä­hi­kond­la­sed, vaid Kuu­sa­lu vald.

Se­ni on meie val­da ju­hi­tud ja­ga-ja-va­lit­se põ­hi­mõt­tel. Nüüd on prak­ti­li­selt es­ma­kord­selt te­ge­mist olu­kor­ra­ga, kus süs­teem ei töö­ta mit­te tä­nu­võlg­las­te ja hu­vi­ta­tud isi­ku­te kä­si-pe­seb-kätt roh­kem või vä­hem kor­rup­tiiv­se­te põ­hi­mõ­te­te jär­gi. Nüüd on an­tud kõi­ki­de­le või­ma­lus ol­la kaa­sa­tud ning as­ja­tund­ja­te­na toe­tu­tak­se üle­maa­li­selt tun­nus­ta­tud eks­per­ti­de­le, kel­lel meie val­las omad isik­li­kud hu­vid puu­du­vad. See­juu­res on saa­dud tä­na­seks väl­ja ka ar­me­tust ITala­sest ta­se­mest, mil­lest olid hu­vi­ta­tud mõ­ned­ki val­la töö­ta­jad, seal­hul­gas ar­vu­ti ka­su­tu­ses pool­kir­jaos­ka­ma­tu va­ra­sem val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si. On tei­sed ajad ja Kuu­sa­lu val­la poo­le vaa­da­tak­se esi­mest kor­da üle Ees­ti kui edu­meel­se oma­va­lit­su­se poo­le.