
Alanud on Kuusalu reoveepuhasti laiendus, projekteerimisel rekonstrueerimistööd Suurpeal, Uuris ja Vihasoos ning tegijat otsitakse Valklas puurkaev-pumplat uuendama.
Kuusalu vallale kuuluv kommunaalettevõte Kuusalu Soojus on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetussummad viiele objektile, kokku 1 099 650,89 eurot. Nelja objekti ehitajad on riigihankega leitud ning selle järgi kujuneb ettevõtte omaosalus investeerimisprojektides 715 195,41 euro suuruseks. Kui KIKi nõukogu otsustab anda lisatoetust, siis oleks omafinantseering kokku 579 808,32 eurot.
Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas selgitab, et Kuusalu regionaalse reoveepuhasti laiendamine läks riigihanke tulemusena 200 000 euro võrra kallimaks, kui oli kavandatud. KIKi nõukogule on esitatud taotlus anda lisatoetust samas proportsioonis, nagu on olnud seni – 70 protsenti kogumaksumusest on toetus, 30 protsenti omafinantseering. KIKi nõukogu koguneb otsustama septembri lõpus.

Kuusalu reoveepuhasti laienduse projekteerib ja ehitab AS Terrat, projektijuht on AS Infragate Eesti, ehitustööde omanikujärelevalvet teostab OÜ VEKA Inseneribüroo. Ehitustööd käivad, reoveepuhasti peab olema valmis hiljemalt maiks 2020.
Kuusalu reoveepuhastile ehitatakse juurde purgimiskoht. Kalle Küngase sõnul on laiendust vaja seetõttu, et olemasolevas mahus ei suuda puhasti piirkonda teenindada: „Vallas kahe peamise purgimisteenust osutava ettevõtte aruannete järgi ei ole paljudele kohalikele kinnistutele, kus inimesed elavad, purgimisautot kutsutud. Meil puuduvad andmed, kuhu pannakse nende kinnistute reovesi või kuivkäimla lampkasti sisu. Praegu on Kuusalu biopuhastis purgimisteenuse maht kaks korda suurem, kui 2004. aastal valminud puhasti projekt ette nägi. Oleme raskustes, et puhastit normikohaselt töös hoida. Kui teenuse maht edaspidi veel laieneb, nagu loogiliselt peaks laienema, siis ei suuda puhasti bioloogiline protsess koormusega toime tulla. Lisaks on tekkiva muda utiliseerimine muutunud väga kulukaks.
See mõjutab meie teenuse hinda ja klientide rahakotti. Eesmärk on renoveeritud reoveepuhastis oluliselt vähendada utiliseerimisele viidava muda veesisaldust. Praegu on utiliseerimisele veetavas mudas 87 protsenti vett, uute seadmetega saame viia veesisalduse alla 80 protsendi.“
Kuusalu Soojuse juht kinnitab, kui puhasti on rekonstrueeritud, siis jääb reovee maksimaalne hinnatõus elukalliduse indeksi piiridesse – juhul, kui KIK täiendavalt toetab.
Ta märgib, et ettevõte on lisaks Kuusalu reoveepuhastile taotlenud KIKilt abi veel Suurpea, Uuri ja Vihasoo kanalisatsioonisüsteemide ja Valkla küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimiseks: „On otsustatud, et alates 2020. aastast saavad KIKilt toetust need ettevõtted, kelle joogivee piirkonnas ja reoveekogumisalal on vähemalt 2000 inimekvivalenti. Sellepärast kiirustasime, muidu ei oleks nii mitut mahukat projekti korraga käsile võtnud.“
Et tasuda omaosalus, tuleb Kuusalu Soojusel võtta laenu, lisab ettevõttejuht.
Suurpea, Uuri, Vihasoo, Valkla
Suurpea endise sõjaväelinnaku biopuhasti on amortiseerunud, kortermajade reovesi jookseb maasse. Keskkonnainspektsioon tegi ettekirjutusi, kuid puhastit hallanud kinnisvarafirma on tegevuse lõpetanud. Kuusalu vallavolikogu määras Suurpea küla kanalisatsiooniteenuse vee-ettevõtjaks Kuusalu Soojuse, et süsteem korda teha. Kuusalu Soojus taotles KIKilt Suurpea puhasti renoveerimiseks toetust ka eelmisel aastal, kuid siis ei antud.
Möödunud aasta lõpus otsustas KIKi nõukogu toetada Suurpea korterelamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, toetus on 198 679,89 eurot, omafinantseering 96 765,61 eurot. Kuusalu valla tänavuses eelarves on omaosaluse tasumiseks 100 000 eurot. Tööde kogumaksumuseks kujunes 295 445,50 eurot.
Kuna KIK annab toetust ka Vihasoo küla kanalisatsioonitorustiku ning Uuri küla kanalisatsiooni ja reoveepuhasti rekonstrueerimiseks, otsustati kolm sarnast projekti liita ja korraldada ühine hange.
Nii Suurpea, Uuri kui ka Vihasoo kanalisatsioonisüsteemi projekteerib ja ehitab AS Vensen, projektijuht on ja ehitusjärelevalvet teeb AS Infragate Eesti.
KIK toetab Uuri kanalisatsioonisüsteemi remonti 119 610,40 euroga, Kuusalu Soojuse omaosalus on 51 261,60 eurot, kogumaksumus 170 872 eurot. Vihasoo kortermajade kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks annab KIK 153 486,90 eurot, Kuusalu Soojuse omafinantseering on 65 780,10 eurot, kogumaksumus 219 267 eurot.
Praegu käib projekteerimine. Nii Suurpeal, Uuris kui ka Vihasoos peavad tööd olema tehtud novembriks 2020. Kalle Küngas tõdeb, et Suurpea, Uuri ja Vihasoo osas on tekkinud probleem: „Kahjuks ei ole mõned kinnistuomanikud lubanud projekteerijaid oma kinnistule. Ilma informatsioonita olemasoleva situatsiooni kohta pole võimalik projekti koostada. Püüame omalt poolt elanikke teavitada ja loodan, et ka see lehelugu aitab ning projekteerijad saavad vajalikud andmed.“
Valkla küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimiseks on Kuusalu Soojusele lubatud KIKilt 138 250 eurot, omaosalus oleks 60 370 eurot. Lähiajal kuulutatakse välja riigihange projekteerija-ehitaja, projektijuhi ja omanikujärelevalve tegija leidmiseks.
Leesi joogiveetaristu jäi KIKi toetuseta
Kalle Küngas nendib, et kahjuks ei saanud toetust projekt, millega taotleti KIKilt 144 980,50 eurot Leesi küla joogiveetaristu rekonstrueerimiseks.
„Leesi külas on kolm lokaalset ühisveevärki, ühegi puurkaev ei vasta nõuetele, puuduvad 30meetrised sanitaarkaitsetsoonid. Plaan on rajada Leesile rahvamaja vastas asuvale platsile puurkaev, mis vastab kõigile nõuetele ning varustab joogiveega laiemat piirkonda. Kahjuks leidis KIKi nõukogu, et aastaringseid kasutajaid on Leesil liiga vähe, projekti maksumuse ja kasusaajate arvu suhe oli teistel taotlejatel parem.“