Kuu­sa­lu ran­na­kee­le sõ­nas­tik on val­mis raa­ma­tu­na ja ka di­gi­taal­selt

„Kuu­sa­lu ran­na­kee­le sõ­na­raa­ma­tul“ oli kolm esit­lust – 7. juu­nil Lee­sil Kolga rannas, 8. juu­nil Ha­ras ja 10. juu­nil Vii­nis­tul Kõnnu rannas koos Eesti Keele Instituudi teadlastega.

Ran­na­kee­le sõ­na­raa­ma­tu koos­ta­mi­se idee au­tor ja eest­ve­da­ja Ene Velst­röm lau­sus Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mis es­mas­päe­val, 10. juu­nil toi­mu­nud esit­lust sis­se ju­ha­ta­des: „Nä­da­l ae­ga, kui trü­ki­soo­jad raa­ma­tud on sõit­nud au­tos kaa­sa, ta­haks kuu­lu­ta­da kõi­gi­le, et sie o teh­tüd. Mu sü­da hüp­pab rõõ­must, et meie­ga on siin Vii­nis­tul ka kõi­ge va­ne­mad rand­la­sed ja ran­na­kee­le rää­ki­jad Hel­je Lil­le­pool Pä­ris­pealt ja Õie Külm­saar Vii­nis­tult.“

Ran­na­keelt on kõ­nel­dud Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ran­na-alal, kok­ku 13 kü­las ala­tes Ka­ber­nee­mest ku­ni Tur­bu­nee­me­ni. Sel kee­lel on kolm peamist eri­pä­ra, mis on oma­sed ka soo­me kee­le­le: puu­dub „õ“ täht, po­le ees­ti kee­le ta­va­pä­rast väl­te­va­hel­dust ega ka kaas­hää­li­ku­te pa­la­ta­li­sat­sioo­ni ehk pee­nen­dust. Hel­je Lillepool li­sas Vii­nis­tul, et Pä­ris­pea kü­las on ran­na­kee­lel veel üks eri­pä­ra – „n“ täh­te ot­se­kui po­leks­ki, kõ­lab sageli ni­na­hää­li­ku­na. Koos­ta­jad
Sõ­nas­tik­ku on kok­ku pan­dud viis aas­tat, idee sün­dis ran­na­kee­le päe­val Lee­sil, ko­hal oli ka Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­di (EKI) kee­le­tead­la­ne ja mur­deuu­ri­ja Pi­ret Nor­vik. Ene Velst­röm mee­nu­tab, kui­das too­kord aruta­sid oma­va­hel, et ran­na­kee­le koh­ta on EKI mur­dear­hii­vis väärt va­ra­mu, mis oli ko­gu­tud Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na kü­la­dest 100 aas­ta jooksul – kok­ku üle 12 000 di­gi­ta­li­see­ri­tud sõ­na. Sa­ja aas­ta eest rää­gi­ti kü­la­des ena­mas­ti ai­nult ran­na­keelt, viis aas­tat ta­ga­si oli kee­le­kand­jaid jää­nud 60-70.

Ene Velst­röm: „Olen ha­ri­du­selt ees­ti fi­lo­loog, käi­si­me tu­den­gi­na vad­ja­las­te keelt tal­le­ta­mas. Vad­ja kee­le os­ka­jaid oli siis 70 rin­gis ja mõt­le­sin, kui õud­ne, kui­das keel ja kultuur su­reb. Kui tu­li­me koos abi­kaa­saga 2011. aas­tal Vir­ve­le alaliselt ela­ma ja sain aru, et te­ma esi­va­ne­ma­te keelt os­ka­vad Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­rel kok­ku veel um­bes sa­ma arv ini­me­si, kü­si­sin en­dalt, mis on mi­nu või­mu­ses te­ha sel­le heaks, et ran­na­keel ei su­reks.“

Algatusgrupiga liitusid Riina Laanetu, Jaan Velström, Maila Velström, Heli Kendra, sündis rühmitus ehk kamppa Rannakiele Üäks. Pandi käima rannakeele jututoad – kutsuti kokku rannakeele oskajad, et keelt meelde tuletada ja omavahel rääkida. Hakkasid toimuma rannakeele tunnid õppida soovijatele. Asuti koguma rannakeele sõnu ja koostama väikseid sõnastikke, töötati välja rannakeele õppeprogramm lasteaialastele ja algklassiõpilastele. Kuusalu vald toetas keeleõpet 740 euroga.

Kui 2014. aas­ta sü­gi­sel sõl­mi­ti EKI­ga lit­sent­si­le­ping, et saa­da või­ma­lus ka­su­ta­da di­gi­taal­set ar­hii­vi, asus koosta­ja­na tegutsema Pi­ret Nor­vik, teise koostajana liitus Heli Kendra. Sõnastiku toimetas EKI keeleteadlane Vilja Oja.

Ene Velst­rö­mi ja Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si koos­töös kir­ju­ta­ti ra­ha­taot­lusp­ro­jek­tid. Ha­sart­män­gu­mak­su nõu­ko­gult saa­di 2016. aas­tal 3000 eu­rot ning Aren­dus­ko­ja kau­du 2017. aas­tal Leader-programmist 4224,60 eu­rot – toe­tus­sum­mad ta­ga­sid sõ­na­de väl­ja­va­li­mi­se, kont­rol­li­mi­se, sel­gi­tus­te koos­ta­mi­se töö­ta­su tea­du­ri­te­le. Kuu­sa­lu vald li­sas omao­sa­lu­se. Sõ­na­raa­ma­tu trü­ki­ku­lu kat­tis Emakeele Sihtasutus.

Ran­na­kee­le sõ­na­raa­mat on EKI väi­kes­te mur­de­sõ­nas­ti­ke sar­jas kuues. Soo­me-ug­ri põ­lis­rah­vas­te võr­gus­ti­ku eest­ve­da­ja Oli­ver Loo­de too­ni­tas Lee­si rah­va­ma­jas ol­nud esit­lu­sel, et ran­na­kee­le sõ­nas­tik on nen­de seas ai­nus, mis on sün­di­nud tä­nu al­tpoolt tul­nud al­ga­tu­se­le.
Töö­rüh­mas Ran­na­kie­le Üäks on Ene Velst­röm, Mai­la Velst­röm, Rii­na Laa­ne­tu, He­li Kend­ra, Hel­je Lil­le­pool, Õie Külm­saar, Mil­vi Ma­nits­ki, Jaan Velst­röm, Mee­li Le­his, Elsa Krönström, Nel­li Rand­maa ja Epp Külm­saar.

Sõ­na­raa­ma­tu esialg­ne trü­ki­arv on 500. Sõ­nas­tik­ku osta raamatupoodidest, Viinistu kunstimuuseumist, Leesi poest, Hara sadamast, Kolga galeriist, Loksa raamatukogust, Kuusalu rahvamajast. Di­gi­taal­se sõ­na­raa­ma­tu leiab EKI sõ­nas­ti­ku­süs­tee­mist EE­Lex.