Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na loo­dus­li­kest pü­ha­pai­ka­dest on 110 pä­ri­mus­teks­ti

Har­ju­maa loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de töö­rühm tut­vus­tas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas teh­tud töö­de tu­le­mu­si.

Ri­hu­mä­gi, Sil­maal­li­kas, Här­ja­ki­vi, Ka­ha­la jär­ve hiie­mets, Tü­li­ve­re tamm, nel­ja ku­nin­ga ki­vi, Saun­ja hiie­le­pik – Har­ju­maa loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de töö­rühm uu­rib Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na lää­ne­pool­se osa tun­tud ning vä­he­tun­tud pü­ha­pai­ku ning oo­tab ko­ha­li­kelt nen­de koh­ta lu­gu­sid ja täp­se­maid and­meid.
Jaa­nua­ri lõ­pus tut­vus­ta­sid ar­heo­loog Gur­ly Ved­ru, loo­dus­tead­la­ne Kris­ta Kar­ro ning mu­in­sus­kait­sea­me­ti aja­loo­lis­te ja loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de koor­di­naa­tor Ma­ria Smir­no­va Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas töö­rüh­ma tu­le­mu­si. Pub­li­kut oli pal­ju, li­saks ko­ha­li­ke­le ka Ees­ti Loo­dus­gii­di­de Ühen­du­se liik­med, kes pi­da­sid en­ne aru­te­lu rah­va­ma­jas oma aas­ta­koo­so­le­kut.
Gur­ly Ved­ru rää­kis, et ala­tes möö­du­nud su­vest ku­ni käe­so­le­va aas­ta su­ve­ni on te­ge­mi­sel Har­ju­maa aja­loo­lis­te loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de in­ven­tuur ar­hii­vi­ma­ter­ja­li­de põh­jal. Al­li­kad on pä­ri­mus­tea­ted Ees­ti rah­va­luu­le ar­hii­vist. Töö tel­lis muin­sus­kait­sea­met, te­ge­ma asus OÜ Ti­ge Tik­ker, kes pal­kas töö­rüh­ma folk­lo­ris­te, ar­heo­loo­ge, et­no­loo­ge. Igas uu­ri­tud ki­hel­kon­nas on plaa­ni­tud tea­be­päev ko­ha­li­ke­ga. Gur­ly Ved­ru mär­kis, et Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas jäi väl­ja La­he­maa rah­vus­park, mi­da on põh­ja­li­kult uu­ri­nud ja raa­ma­tu aval­da­nud Ah­to Kaa­sik. Põ­hio­sa Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na pü­ha­pai­ka­dest asub just seal.

Ka­ha­last Jõe­läht­me­ni
Töö­rüh­ma üle­san­ne oli uu­ri­da ala Ka­ha­la jär­vest Jõe­läht­me ki­hel­kon­na pii­ri­ni. Ar­hii­viand­me­te ja ini­mes­te lu­gu­de põh­jal on plaa­nis pü­ha­pai­gad maas­ti­kul üles lei­da, kaar­dis­ta­da ning vaa­da­ta, mi­da neist võiks võt­ta kait­se al­la.
Gur­ly Ved­ru tõ­des, et üle­san­ne po­le su­gu­gi liht­ne, sest ko­ha­ni­med ja ko­had on aja jook­sul muu­tu­nud, aja­loo­li­sed kaar­did on eri­ne­va in­fo­ga: „Teks­te on pal­ju, aga ka ju­tus­ta­jaid. Igaüks pa­neb rõh­ku eri­ne­va­te­le as­ja­de­le. Pea­me kok­ku kla­pi­ta­ma lood, mis käi­vad sa­ma pai­ga koh­ta.”
Ta täp­sus­tas, et loo­dus­li­kud pü­ha­pai­gad on eest­las­tel ta­va­li­selt puud, ki­vid, aga ka eri­li­se vaim­se tä­hen­du­se­ga maa- ja veea­lad.
Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast lei­dis töö­rühm 110 pä­ri­mus­teks­ti, mi­da on Gur­ly Ved­ru sõ­nul pä­ris pal­ju, Jõe­läht­me ki­hel­kon­nas on teks­te 46.
Roh­kelt on te­ma sõ­nul lu­gu­sid La­he­maalt, kus ran­na­piir­kond on mee­li­ta­nud uu­ri­jaid ja folk­lo­ris­te lä­bi ae­ga­de. Üle­jää­nud Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na tun­tu­ma­te pai­ka­de­na ni­me­tas Gur­ly Ved­ru Ka­ha­la jär­ve ja sel­le ümb­rust. Ri­hu­mä­ge Kiiu ja Kuu­sa­lu va­hel, aja­loo­list Ka­ber­la kü­la.
Ta sõ­nas, et mõ­ne pai­ga leid­mi­ne on aga vä­ga kee­ru­li­ne: „Näi­teks ei tea me täp­selt, kus on Pü­ha­mäe ta­lu Kõn­nu val­las Jär­vi kü­las. Ka Koit­jär­ve kü­la hiie­kuu­si­ku koh­ta tea­me, et see on soo­ga ümb­rit­se­tud kuu­se­kün­gas, mi­da on vä­ga ras­ke lei­da. Eri­ti hull on aga Ko­se val­las, tea­me, et seal on üks pü­ha kuusk, mis kas­vab kuu­si­kus.”
Kuu­sal­lu aru­te­lu­le tul­nud rah­vas pak­kus veel pü­ha­pai­ka­sid – Kuu­sa­lu Sil­maal­li­kas, mis alg­selt hä­vis maa­pa­ran­du­se­ga, kuid il­mus ku­sa­gil sa­mas taas väl­ja, Kuu­sa­lu ki­ri­ku ta­gu­ne hiis, mi­da enam am­mu ei ole, Suu­re-Va­ga ohv­ri­ki­vi Sõit­me kü­las, Hirv­li hiie­mä­gi, Saun­ja hiie­le­pik, Kuu­sa­lu kü­la pan­ga­serv ja fos­siil­sed põl­lud ku­ni Valk­la­ni, Kär­sa­mäe kul­tu­se­ki­vi, Joa­ves­ki kii­gep­lats, Kor­de­jaa­ni mit­me­ha­ru­li­ne tamm, Kuu­sa­lu ohu­tor­ni­mä­gi.

Müs­ti­li­ne trus­si­ku­puu
Gur­ly Ved­ru ju­tus­tas, et töö­rühm käis uu­ri­mas Ri­hu­mä­ge, kust on tul­nud 7 pä­ri­mus­lu­gu, mis kõ­ne­le­vad Ri­hu Äm­mast, pul­ma­ron­gi­dest, va­ran­du­sest: „Ju­tud käi­vad eri suu­rus­te ala­de koh­ta, see­ga ei tea, kui suur on rah­va­pä­ri­mu­ses Ri­hu­mäe ala.”
Ta li­sas, et Ri­hu­mäe tee­ris­tis on tä­his­ta­tud ki­vi­kal­me, kuid pä­ri­mu­ses mai­ni­tak­se ka, et seal mäe­nõl­val, kus asub prae­gu kor­ter­ma­ja, oli kuu­se­mets ning rööv­lid va­rit­se­sid Va­na-Nar­va maan­teel rei­si­jaid.
Loo­dus­giid Maie It­se rää­kis, et te­ma kõi­ge põ­ne­vam leid on 1990nda­te aas­ta­te lõ­pus Ka­le­vi-Lii­valt lä­bi met­sa Valk­las­se mat­ka­tes avas­ta­tud puu, kus oli eri­ne­vast ajast sa­da­kond paa­ri mees­te trus­si­kuid: „Te­gin sel­lest fo­to ja kand­sin oma mat­ka­del kaa­sas, et äk­ki kee­gi os­kab sel­gi­ta­da. Kord üks va­na­här­ra üt­les, et on sel­lest tra­dit­sioo­nist kuul­nud, kuid ei us­ku­nud, et see on tõ­si. Me­hed ole­vat tea­tud kuu­faa­si ajal läi­nud puu juur­de, ku­hu ei vii­nud üh­te­gi tee­ra­da. Tu­li lei­da puu, lau­su­da sõ­nad ning ri­pu­ta­da sin­na oma alus­pük­sid, siis puu ai­ta­vat. Kui käi­si­me ku­na­gi hil­jem puud ot­si­mas, oli piir­kon­nas teh­tud raiet ning puu ilm­selt ma­ha võe­tud.”
Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­last kõ­ne­les, et kõik kü­lae­la­ni­kud tea­vad Kul­la­kan­nu ki­vi, mis asub Kul­la­kan­nu soos, see oli üks esi­me­si ki­ve, mis 1941. aas­tal ümb­rus­kon­nas kait­se al­la võe­ti: „Kui hil­jem tu­li uus kait­sea­lus­te ob­jek­ti­de re­gis­ter, kan­dus sa­ma ni­mi tei­se­le ki­vi­le – Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja ta­ga ole­va­le Här­ja­ki­vi­le. Ole­me pa­lu­nud re­gist­rit muu­ta. Kul­la­kan­nu ki­vi­ga on seo­tud lu­gu, et ta­lu­poeg põ­ge­nes kul­last kan­nu­ga ja pei­tis end ra­bas. Här­ja­ki­vi juu­res ol­la aga huk­ka saa­nud mees, kes läks här­ga­de­ga ko­ju, seal puh­ka­ma jäi ning ki­vi tal­le õn­ne­tult pea­le kuk­kus.”