Kuu­sa­lu Kesk­väl­jak 2 ma­ja säi­li­ta­mi­se poolt ja vas­tu

Kom­men­taa­re eel­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jas aval­da­tud loo­le Kesk­väl­jak 2 ma­ja koh­ta – selle ase­me­le on plaa­nis kin­nis­tu­le ehi­ta­da 10 kor­te­ri­ga hoo­le­kan­de­ma­ja.

Kur­si kü­las asu­va Ka­ru­kämb­la pii­ma­far­mi pe­re­mees Ants Aa­man see­nior tea­tas toi­me­tu­se­le, et lu­gu „Ras­mus Me­ri­voo: „Kesk­väl­jak 2 tu­leks säi­li­ta­da ja te­ha Kuu­sa­lu ko­gu­kon­na­ma­jaks.““ rõõ­mus­tas te­da ja an­dis loo­tust ning ta on val­mis ma­ja taas­ta­mi­se­le kaa­sa ai­ta­ma.

„Kesk­väl­jak 2 ma­ja Kuu­sa­lus on mi­nu jaoks olu­li­ne ja aja­loo­li­se väär­tu­se­ga, aga ar­va­sin, ot­su­sed on lan­ge­ta­tud, ma­ja pääs­ta ei õn­nes­tu. Ras­mus Me­ri­voo idee hoo­ne an­ne­tus­te toel kor­da te­ha ko­gu­kon­na­ma­jaks on al­ga­tus, mis läks mul­le hin­ge, se­da ta­sub toe­ta­da. Olen val­mis või­ma­lus­te pii­res ra­ha­li­selt toe­ta­ma ja kut­sun üles ka tei­si – pa­ne­me õla al­la,“ är­gi­tab ta.

Ants Aa­man kir­jel­das, kui­das te­ma lap­se­põl­ve ajal oli Kesk­väl­jak 2 ma­jas pood ja koh­vik-baar: „Va­ne­mad ini­me­sed kind­las­ti mä­le­ta­vad, et mu­jal poo­di­des olid oda­vad kom­mid, aga seal olid vei­di kal­li­mad. Sin­na min­di pi­du­li­ku­ma­tes riie­tes, oli sel­li­ne pee­nem koht. Rah­va­suus kut­su­ti Kuld­kih­va Vil­laks, sest le­ti ta­ga tee­nin­das meel­di­valt proua, kel­lel olid kuld­ham­bad.“

Ta ju­tus­tas, kui­das esi­me­ne käik Kuu­sa­lu ale­vik­ku jäi lap­se­na ere­dalt meel­de tä­nu sel­le­le ma­ja­le: „Oli 1953. aas­ta, olin viieaas­ta­ne ja võe­ti es­ma­kord­selt jõu­luõh­tul ki­ri­kus­se kaa­sa. Kui pä­rast ju­ma­la­tee­nis­tust hak­ka­si­me ho­bu­se­ga ko­du­kü­las­se ta­ga­si sõit­ma, üt­les isa, et os­ta­me lap­se­le kom­mi. As­tu­si­me sis­se, oli vä­ga uh­ke koht mi­nu jaoks, sain kaks Val­ge Jää­ka­ru kom­mi.“

Kesk­väl­jak 2 ma­jas võiks te­ma sõ­nul tu­le­vi­kus ol­la sa­long-klu­bi loo­min­gu­lis­te­le ini­mes­te­le: „Rah­va­ma­ja on suur ja amet­li­kum, pi­sem puu­ma­ja oleks ko­du­sem. Vil­jan­dis pääs­te­ti tä­nu rah­vaal­ga­tu­se­le pä­ri­mus­kul­tuu­ri ait, mil­lest on saa­nud kont­ser­ti­de ja koh­tu­mis­te paik. Vä­ga ta­haks, et suu­da­me Kuu­sa­lus sel­le puu­ma­ja pääs­ta, saak­si­me ko­ha, kus noo­red ja va­ne­mad ela­ni­kud koh­tuk­sid kit­sa­mas rin­gis. Loo­dan seal tu­le­vi­kus mõt­teid va­he­ta­da ja ehk ka mõ­ne kir­jan­dus­õh­tu lä­bi viia. Usun, et hoo­le­kan­de­ma­ja­le leiab tei­se ko­ha.“

Ar­hi­tek­tid – taas­ta­mi­ne lä­heb ku­lu­kaks
Toi­me­tu­se­le saa­tis kir­ja OÜ ASE ar­hi­tekt Alek­san­der Sko­li­mows­ki. Ta ni­me­tab Kesk­väl­jak 2 ma­ja üm­ber tek­ki­nud aru­te­lu hõl­mik­puu sünd­roo­miks Kuu­sa­lu moo­di – hõl­mik­puu sel­ja­tas Tal­lin­nas aas­taid ta­ga­si Es­to­nia teat­ri uue hoo­ne ehi­ta­mi­se ka­va, uut oo­pe­ri­ma­ja po­le tä­ni­ni.

„Meil kõi­gil on emot­sio­naal­seid lap­se­põl­ve­ko­ge­mu­si, kuid va­hel peab te­ge­ma va­li­kuid, kus mi­da­gi peab ohv­riks too­ma, et elu lä­heks eda­si. Kuu­sa­lu Kesk­väl­jak 2 pla­nee­rin­gu jär­je­kor­ras tei­sel ava­li­kul aru­te­lul muu­de­ti la­hen­dust ko­gu­kon­na sur­vel sel­li­selt, et hoo­le­kan­de­ma­ja ra­ja­tak­se Kesk­väl­ja­ku pool­ses­se kül­ge. Ole­ma­so­le­va hoo­ne säi­li­ta­mist ja taas­ta­mist pee­ti ots­tar­be­tuks,“ kir­ju­tas ta.

Te­gu on te­ma sõ­nul liht­sa puit­vood­ri­ga pal­ke­hi­tu­se­ga, mis ehi­tis­re­gist­ri jär­gi võe­ti ka­su­tu­se­le 1924. aas­tal. Sel­li­seid ehi­ta­ti esi­me­se va­ba­rii­gi ajal pal­ju, kui­gi Kuu­sa­lus ana­loog­seid po­le. Ma­jal puu­du­vad uni­kaal­sed de­tai­lid, puit­konst­rukt­sioon on vi­suaal­se vaat­lu­se jär­gi hal­vas olu­kor­ras. Muin­sus­kaits­jad käi­sid aja­loo­lis­te hoo­ne­te kaar­dis­ta­mi­sel se­da vaa­ta­mas, aga kait­se al­la ei võe­tud. Et ma­jas elas ja te­gut­ses kunst­nik Lud­vig Os­kar, on do­ku­men­taal­selt tões­ta­ma­ta.

„Tu­le­vi­ku­vi­sioo­ni­ta hoo­ne­te­ga on meil ju­ba kur­bi ko­ge­mu­si. Näi­teks Kuu­sa­lus taas­ta­ta­va­le pas­to­raa­di­ma­ja­le ot­si­tak­se siia­ni uut vää­ri­kat si­su. Tä­na­päe­va­ne ühis­ka­su­tu­se­ga hoo­ne peab vas­ta­ma tu­le- ja ka­su­tu­so­hu­tu­se, ener­gia­tõ­hu­su­se ja muu­de­le nõue­te­le, mis teeb Kesk­väl­jak 2 taas­ta­mi­se üle mõis­tu­se ku­lu­kaks. As­ja en­tu­siast­lik ve­ni­ta­mi­ne võib sa­mas jät­ta val­la il­ma sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi eral­da­tud toe­tu­sest ja lü­ka­ta hoo­le­kan­de­ma­ja ra­ja­mi­se hä­ma­ras­se tu­le­vik­ku, rää­ki­ma­ta se­nis­te te­ge­vus­te­ga ma­ha vi­sa­tud ajast ja ra­hast,“ on öel­dud kir­jas.

OÜ ASE koos­tas Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel Kesk­väl­jak 2 de­tailp­la­nee­rin­gu.

Hoo­le­kan­de­ma­ja al­ga­tus tu­li alt­poolt
Kuu­sa­lu eri­hoo­le­kan­de­tee­nis­tu­se juh­tiv te­ge­vus­ju­hen­da­ja Kaie Us­tav kom­men­tee­ris, et eri­hoo­le­kan­de klien­did oo­ta­vad vä­ga hoo­le­kan­de­ma­ja ehk oma uut ko­du, ku­hu nei­le on lu­ba­tud kor­te­rid: „Nad käi­vad se­da koh­ta vaa­ta­mas, ko­ris­ta­mas ja rii­su­mas, see krunt on tu­le­va­se ko­du koht. Et riik on lu­ba­nud hoo­le­kan­de­ma­ja ehi­tu­seks 392 000 eu­rot, on tul­nud tä­nu pal­ju­de ini­mes­te töö­le. Mõ­te pro­jek­tis osa­le­da tu­li eri­hoo­le­kan­de tee­nis­tu­se te­gev­ju­hen­da­ja­telt, sel­gi­ta­si­me va­ja­dust val­la­va­lit­su­se­le ja vo­li­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jo­ni­le, tut­vu­si­me pro­jek­ti tin­gi­mus­te­ga, Tii­na Vi­lu kir­ju­tas pro­jek­ti. Meie et­te­pa­ne­kul sai vii­ma­sel het­kel sis­se vii­dud pa­ran­du­sed, tä­nu mil­le­le suu­res­ti ra­has­tus tu­li – pää­se­si­me vii­mas­te­na 10 ra­has­ta­ta­va pro­jek­ti hul­ka, väl­ja jäid 20 pro­jek­ti.“

Ta kir­jel­das, kui­das ot­si­ti hoo­le­kan­de­ma­ja jaoks so­bi­vat maa­tük­ki, sõi­de­ti val­las rin­gi, nõue­te jär­gi jäid sõe­la­le kolm ale­vik­ku – Kol­ga, Kiiu ja Kuu­sa­lu. Kuu­sa­lu ale­vik vas­tas ain­sa­na pro­jek­ti tin­gi­mus­te­le – pii­sav ela­ni­ke arv, ter­vi­se­kes­kus, bus­si­pea­tus, ap­teek ja kaup­lu­sed, ehi­tusk­runt asub ale­vi­ku kes­kel – kõik see an­dis pin­ge­reas hin­de­punk­te juur­de.

„Me ei taht­nud kel­le­gi ilu­sat puu­ma­ja ära võt­ta, hoo­le­kan­de­ma­ja ehi­ta­mi­ne on prak­ti­li­ne va­ja­dus – neil ini­mes­tel on prae­gu keh­vad elu­tin­gi­mu­sed, väi­ke­sest pen­sio­nist ei suu­da nad kü­la­des oma la­gu­ne­vaid ko­du­sid re­mon­ti­da. Kuu­sal­lu ela­ma tu­lek pa­ran­dab olu­li­selt nen­de eluk­va­li­tee­ti. Teh­ke hea te­gu, jät­ke hoo­le­kan­de­ma­ja ehi­tus ra­hu­le, an­ne­ta­ge see koht ini­mes­te­le, kes ise en­da eest seis­ta ei suu­da – see on vä­ga ko­gu­kond­lik ja hoo­liv te­ge­vus. Kee­gi ei ole kaits­tud hai­gus­te ja õn­ne­tus­te eest. Ku­na­gi ei tea, kes me tut­ta­va­test või lä­he­das­test võib edas­pi­di va­ja­da elu­koh­ta hoo­le­kan­de­ma­jas,“ üt­les Kaie Us­tav.

RAS­MUS MER­VOO: koos­ta­si­me töö­rüh­ma
Kir­ja sai ka äs­ja Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud Ras­mus Me­ri­voo – kir­ju­tas Kuu­sa­lu le­gen­daar­ne õpe­ta­ja Men­da Kirs­maa en­da ni­mel ning teis­te ko­ha­li­ke tun­nus­ta­tud pe­da­goo­gi­de, pen­sio­nä­ri­de Lai­ne Ka­da­ja­se, Alii­s Rea ja Reet Ka­das­te soo­vil.

Kir­jas on öel­dud, et Kuu­sa­lu rah­va seas vä­ga am­mu­sest ajast tun­tud Os­ka­ri ma­ja oli­gi tõe­li­selt Os­ka­ri ma­ja: „Kuu­sa­lus sün­di­nud kunst­nik Lud­vig Os­kar, kes elas aas­ta­tel 1874-1951, ehi­tas sel­le oma su­ve­ma­jaks. Ta oli su­gu­lus­si­de­me­tes Võn­si ta­lu rah­va­ga. Lud­vig Os­kar su­ri Sak­sa­maal, ju­ba aas­ta­te eest on te­ma põrm üm­ber mae­tud Soo­me, sel­le eest hoo­lit­ses Lee­ni Ves­te­ri­nen. Usu­me, et see ma­ja vää­rib re­no­vee­ri­mist. Pea­le­gi so­bib ta suu­re­pä­ra­selt prae­gu­se­le asu­ko­ha­le.“

Ras­mus Me­ri­voo rää­kis, et li­saks on mi­tu Kuu­sa­lu ini­mest te­ma juur­de as­tu­nud, su­ru­nud kätt, soo­vi­nud jõu­du ja öel­nud, et toe­ta­vad Kesk­väl­jak 2 ma­ja säi­li­ta­mist: „Ole­me moo­dus­ta­nud küm­ne­liik­me­li­se töög­ru­pi, ku­hu kuu­lub ini­me­si meie va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, aga on ka tei­si hu­vi­li­si. Es­ma­ne ees­märk on proo­vi­da, kas õn­nes­tuks saa­da li­saae­ga, et hoo­le­kan­de­ma­ja ehi­ta­mist veel ei alus­ta­taks ja leiak­si­me sel­le­le tei­se asu­ko­ha. Ot­si­me la­hen­du­si. Kel veel hu­vi ja soo­vib osa­le­da, võt­ke ühen­dust.“