Kuu­sa­lu Fil­mik­lu­bi õpe­tab algk­las­si­lap­si män­gu­fil­mi te­ge­ma

1437
Kuusalu kooli filmiringi lapsed harjutasid tardumise kunsti, esiplaanil ANNALIISA ROOTALU ja MIA MARIA LIPSMÄE.

Kõi­ge­pealt val­mib sel ke­va­del las­te soo­vil zom­bie-klipp, siis lü­hi­män­gu­film.

Re­žis­söö­ri ja st­se­na­ris­ti Ras­mus Me­ri­voo asu­ta­tud Kuu­sa­lu Fil­mik­lu­bi eestvedamisel toi­mu­vad nä­da­la­va­he­tus­tel kesk­koo­li ruu­mes filmiringi kokkusaamised. Käe­so­le­val õp­peaas­tal on põ­hi­rõhk koos­tööl 4. klas­si õpi­las­te­ga. Lap­sed aval­da­sid sü­gi­sel soo­vi, et ta­ha­vad õp­pi­da fil­mi­te­ge­mist. Ras­mus Me­ri­voo kut­sus ju­hen­da­ma te­ma ema, Kuu­sa­lu kesk­koo­li hu­vi­juht ja näi­te­rin­gi­de la­vas­ta­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu.
Fil­mi­mees ju­tus­tab, et esi­mes­te kok­ku­saa­mis­te­ga sel­gus, koo­li­tund 45 mi­nu­ti­ga jäi lii­ga lü­hi­ke­seks, ka se­gas, et so­bi­vat kel­laae­ga oli koo­li­päe­va­del ras­ke lei­da – ak­tiiv­sed lap­sed on hõi­va­tud spor­dit­ree­nin­gu­te, muu­si­ka­koo­li õpin­gu­te ja muu­de hu­vi­rin­gi­de­ga.
„Nä­da­la­va­he­tus­te ee­lis on, et saa­me tee­mas­se sü­ve­ne­da. Osa­le­mi­ne on va­ba­taht­lik, tu­le­vad need, kes saa­vad ja tun­ne­vad hu­vi. Ole­me aren­da­nud ideid, tee­me se­da, mi­da lap­sed ta­ha­vad te­ha. Kuu­sa­lu koo­lis on ko­ri­do­ri­del tä­na­va­ni­me­de­ga sil­did, noor­te soo­vil te­gi­me Man­ne­quin Chal­len­ge, tei­si­sõ­nu tar­du­mi­se kuns­ti, kus mõ­neks ajaks jää­dak­se täies­ti lii­ku­ma­tuks. Tuu­la­si­me näi­te­rin­gi kos­tüü­mi­laos, la­vas­ta­si­me si­tuat­sioo­nid, fil­mi­si­me. Pa­ne­me need Kuu­sa­lu Fil­mi­klu­bi Fa­ce­boo­ki-le­he­le,“ kir­jel­dab ta.
Veel käe­so­le­val ke­va­del on ka­vas lü­hi­män­gu­film. Idee on väl­ja mõel­dud, koos­töös aren­da­tak­se st­see­ne ja ka­rak­te­reid. Ras­mus Me­ri­voo lu­bab, et kõik lap­sed, kes kaa­sa löö­vad, saa­vad fil­mis kind­las­ti rol­li. Fil­mi­ma ha­ka­tak­se koo­li­tee tun­ne­lis, koo­li õuea­lal ja ka mu­jal Kuu­sa­lu ale­vi­kus.
„Al­gu­ses olid mul ühed plaa­nid, aga näen, et sel­li­ses va­nu­ses lap­sed ei ole hu­vi­ta­tud oma aja ku­lu­ta­mi­sest fil­mi la­vas­ta­mi­se või mon­tee­ri­mi­se pea­le. Nei­le meel­dib fil­mis män­gi­da. Nad on jul­ged ja an­de­kad, kaa­me­ra ees hir­mu ei tun­ne. You­tu­be maailm on ku­jun­da­nud suh­tu­mi­se, et rut­tu ta­haks üles võt­ta min­gi lü­hi­ke­se kli­pi ja pan­na sot­siaal­mee­dias­se teis­te­le nä­ha. Tu­le­must soo­vi­tak­se kii­res­ti.“
En­ne lü­hi­män­gu­fil­mi võt­teid ha­ka­tak­se las­te soo­vil fil­mi­ma lü­he­mat zom­bie-fil­mi. Koo­li­va­hea­jaks said nad ko­du­se üle­san­de val­mis­ta­da en­da­le zom­bie-kos­tüü­mid.
„Te­gi­me kaa­me­rap­roo­ve ehk cas­tin­gut, vaa­ta­si­me koos, kes mil­li­ses­se rol­li neist zom­bi-fil­mis so­biks. Fil­mi­te­ge­mi­ne õpe­tab lap­si üks­teist ja olu­kor­di roh­kem jäl­gi­ma. Ning ka pai­gal is­tu­ma ja oo­ta­ma, see on pü­si­vu­se trenn. Ra­hu­lik oo­ta­mi­ne on tä­na­päe­va noor­te­le pä­ris kee­ru­li­ne. Ka õpi­vad nad rea­list­li­kult mõt­le­ma – üks on fan­taa­sia, tei­ne aga, kui­das fil­mi jaoks ideid teos­ta­da. Või­ma­lus­te pii­res mõt­le­mi­ne, see­gi on os­kus.“
Fil­mi­mees li­sab, et hea mee­le­ga ju­hen­daks 4. klas­si las­te­ga fil­mik­lip­pe te­hes ka sel­li­seid noo­ri, kes hu­vi­tu­vad fil­mi­mi­sest si­su­li­se­malt – kui­das lu­gu ju­tus­ta­da, mil­lis­te va­hen­di­te­ga, kui­das kok­ku pan­na. Et noo­red teek­sid ise tõe­li­se män­gu­fil­mi ot­sast lõ­pu­ni, te­ma ju­hen­daks.
„Te­le­fo­ni­de­ga on kõik tä­na­päe­val har­ju­nud üles võt­ma ja see tun­dub liht­ne, kuid fil­mi­maailm on pal­ju kee­ru­kam,“ mär­gib Ras­mus Me­ri­voo.