
Uued arenguideed – töötada välja ringliiklus- ja haruteed ümber Kuusalu aleviku, arendada elu-, äri- ja töökeskkonda.
Kuusalu rahvamajas oli 22. novembri õhtul valla üldplaneeringu Kuusalu osa puudutaval koosolekul aleviku ja ümbruskonna inimesi ligi 30. Arutuse all oli Kuusalu aleviku arendamine – millised oleksid elanike soovid, kui suured peaksid olema krundid detailplaneeringu korral.
Planeeringu koostajad firmast Skepast&Puhkim on koostöös vallavalitsusega kokku pannud kavandi Kuusalu aleviku senise piiri laiendamise kohta. Kuna aleviku praegustes piirides ei ole võimalikke arendusalasid, teeb üldplaneering ettepaneku laiendada Kuusalut ida pool kuni liivakarjääride ja Ilmastalu külani – ette näha see ala uute elamute jaoks olemasolevate tänavate pikendusena.
Aleviku senistes piirides oleks üldplaneeringu järgi krundi minimaalne suurus ilma detailplaneeringut koostamata 1500 ruutmeetrit, laiendataval elamualal 5000 ruutmeetrit.
Tallinna-Narva maantee poole kavandatakse müratõkkesein ja kõrghaljastus, läänepoolne mets plaanitakse säilitada puhvrina maanteemüra kaitseks. Lõuna pool asuv Rehatse kaitsemets jääks samuti alles ning lageraie oleks seal keelatud.
Uusi tootmisalasid ja perspektiivsete ühiskondlike hoonete maa-alasid üldplaneeringu eskiisis Kuusallu ei pakuta, kuna olemasolevates piirides on vaba maad vähe.
RAIVO TABRI: Kuusalu alevik arenevaks elukeskkonnaks
Arhitekt Raivo Tabri osaühingust Raivo Tabri Arhitektuuribüroo esitles koosolekul täiendavaid ettepanekuid aleviku arendamiseks ja kaarti, mis on tema sõnul koostatud kohalike aktiivsete ja ettevõtlike inimeste tellimusel: „Üldplaneering peab sõnastama selle, et Kuusalu alevikust saaks kogu valla tõmbekeskus, niinimetatud piirkonna City ehk linn, selle arengusse investeerimine toimuks investorite-arendajate kaasabil. Kuusalu valla juhtkond aitaks planeerimisprotsessidele kaasa.“
Sellest johtuvalt tuleb kogu Kuusalu alevik planeerida liikluskorralduslikult hästi läbitavaks nii elanikele, ümbruskonna inimestele ja külalistele. Kõik olemasolevad ja ka planeeritud teed toetaksid Kuusalu kaasaegsemat arengut.
Büroo tehtud kaardil on idapoolset elamuala veelgi laiendatud, kaasatud ka Ilmastalu küla.
Raivo Tabri, kes on töötanud Kuusalu valla arhitektina, rääkis, et üldplaneeringus on praegu Kuusalu osas pakutud küll ehitusala laiendust, kuid lisada võiks oluliselt üksikasjalikuma ja tulevikku suunatud nägemuse aleviku arengust.
„Kuusalu on tupik-alev, mida peaks kavandama elavamaks. Pakume Tallinna-Narva maantee äärde aleviku sissesõidust ida poole uue tee. Selleni jõuaksid praegused tupiktänavad, mis algavad Kuusalu tee peatänavast. Praegu on nii, et paljud tänavad lõpevad, mööda neid ei pääse edasi, saab ainult liikuda tagasi. Sellistel tänavatel asuvate majade juurest peab olema võimalus pöörata mõlemale poole – nii peatänavale Kuusalu teele kui ka uuele ringteele või selle haruteele. Niisugune liikluskorraldus muudaks alevi elavaks organismiks ning idapoolsete elamute juurest pääseks otse tervisekeskuse ja bussipeatuseni. Praegu peab tulema suure ringiga – esmalt peatänavani ja mööda seda kiriku, tervisekeskuse, bussipeatuse juurde ehk aleviku praegusesse tegelikku keskusesse,“ selgitas Raivo Tabri täpsustatud planeeringut Sõnumitoojale.
Ta lisas, et teine osa ringteest kulgeks lõuna pool Kuusalut ja oleks ühtlasi Tallinna-Narva maantee juurde kavandatav kogujatee – algaks Kiiu viaduktist, oleks suurest maanteest lõuna pool, jõuaks lasteaia Jussike juurde ja edasi mööda Kuusalu alevist kuni Kahala viaduktini. „Uued juurde- ja väljasõidud Kuusalu alevi kogujatee kaudu tagavad kogu piirkonna arengu. Kus uus kogujatee võimaldaks, saab näiteks arendada karjääri veekogu ümber puhke-, supluse- ja spordirajatiste alaks. Samuti aitaks kogujatee välja arendada ka Kuusalust Kiiu poole jäävat piirkonda.“
Tema sõnul on vaja arendada ka Köstri maja ja tervisekeskuse ümbrust ning Kuusalu peatänavat: „Seal ei ole peale kiriku ajalooliselt väärtuslikke maju, juurde võiks tulla ärisid, eluruume ja söögikohti. Planeeringu idee nimeks sai „ Täna Kuusalu alev – homme Kuusalu linn“. Selliseks, nagu praegu, on Kuusalu kujunenud saja aastaga. Kuusalu valla uut üldplaneeringut koostades võiksime nüüd püüda vaadata kuni saja-aastase perspektiiviga ehk aastani 2118.“
MARGUS RAUDSEPP: Kuusalu valla tõmbekeskus tuleb ellu äratada
Ehitusvaldkonnas tegutsev Margus Raudsepp Kuusalust nimetab Raivo Tabri Arhitektuuribüroo ideid õigeks: „Valla uue üldplaneeringu eskiisis on jäänud Kuusalu aleviku planeeringukäsitlus tagasihoidlikuks, pole tulevikku suunatud. Tulevikus peab Kuusalu muutuma tõeliseks tõmbekeskuseks, kus asub kõik eluks vajalik – kohvikud, väikeärid-poekesed, bürood. Üldplaneeringu koosolekul suhtuti ettepanekutesse positiivselt. Pakkusin omalt poolt, et laiendataval elamualal oleksid krundid samasuguse suurusega, nagu on kehtivas üldplaneeringus – minimaalselt 800 ruutmeetrit. Kindlasti mitte nii suured, nagu koostatava üldplaneeringuga on pakutud. Kuusalu kui valla ja piirkonna tõmbekeskus peabki olema taotluslikult tihe, inimesesõbralik, kõik käe-jala juures.“
Margus Raudsepp lausus, et peatänav Kuusalu tee tuleb planeerida kaasaegsele elukeskkonnale lähtuvalt: „Alates rahvamajast kuni kirikuni ja ka edasi võiks rajada äri-, ühiskondlikke- ja büroohooneid ja korterelamuid, kõikvõimalikke multifunktsionaalseid maju. Ei loe, et praegu on seal teised majad, on ka tühje alasid. Ei tähenda, et nii peabki tulevikus olema. Küll aga võiksid need ärialad olla edaspidise arengu jaoks ära määratud, ka praegused kinnistuomanikud saavad sellega arvestada.”
Ta tõi esile ümber aleviku pakutava ringtee ja selle haruteede rajamise ideed, lisades, et murekoht on läbipääs lasteaia juurest, kuna tegu on eramaaga, aga sellele tuleks leida edaspidi lahendus.
„Kompaktsed tiheasustusalad tuleb muuta aktiivselt kasutatavaks, näiteks olemasolev pargiala koos rahvamajaga, mitte lasta saada magalateks, kuhu tullakse ainult õhtul ja minnakse hommikul jälle ära. Teadmiseks, viimastel aastatel on hakanud Kuusalu aleviku elanike arv langema,“ sõnas Margus Raudsepp.
KADI RAUDLA: ootame Kuusalu elanike arvamusi
Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla kommenteeris, et ettepaneku esitlus oli üllatus ning plaanis olnud teemad tuli seetõttu kiiremini läbi vaadata: „Ei saa öelda, et tegu oli alternatiivse ettepanekuga, pigem sisaldas ettepanek eskiisist laiemaid tingimusi. Ka Skepast&Puhkim koostatud eskiislahendus nägi ette elamualade laiendusi ning äri ja tootmise võimalusi, kuid pisut teistel tingimustel. Samas on hea, et ettepanekut esitleti avalikult, inimesed saavad rahulikult mõelda ja poolt- või vastuväiteid esitada.“
Arhitekt märkis, et arutelul ei olnud Ilmastalu küla elanikke, keda aleviku laiendus hakkaks kõige otsesemalt puudutama. Elamud, mis asuvad Ilmastalus metsasel alal, jääksid Raivo Tabri Arhitektuuribüroo esitatud kava kohaselt tiheasustusalale, kus oleksid lubatud nii ärihooned kui ka kortermajad.
„Selge on see, et vajadus aleviku laiendamiseks ning uute kruntide moodustamiseks on olemas. Mõistlik on uued elamualad teha olemasolevate tiheasustusalade juurde, kus on olemas vajalik infrastruktuur. Samas on küsimus, kus ja millistel tingimustel me oleme valmis seda tegema. Ka koosolekul küsiti, miks ei võiks olla suurem areng suunatud pigem Kuusalu külla, kus ei pea ulatuslikult metsa maha võtma ja vaba maa on olemas.
Ta ütles, et 15. detsembriks oodatakse külade kirjalikke ettepanekuid, siis hakkavad neid arutama üldplaneeringu komisjonid ning ettepanekud töötatakse läbi koos planeeringu koostaja ja keskkonnamõju hindajatega.