Kust saab teavet Eesti maavarade kohta?

Tänavu kevadel alustas keskkonnaministeerium ehitusmaavarade kasutamise riik­liku arengukava koostamist. Et koostamisel saaksid osaleda võimalikult paljude huvirühmade esindajad, korraldame avalikke arutelusid. Esimene toimus 19. veebruaril ja tõi ministeeriumi suure saali rahvast täis. See kinnitab tõika, et inimeste huvi keskkonna ja sellega seotud küsimuste vastu on suur.

Eesti maavaradest annab ülevaate keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti ühistööna käivitatud keskkonnaregistri maardlate nimistu. See andmebaas sisaldab andmeid kõigi meie maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paikneva­te maavarade kohta. Andmebaas asub maa-ameti koduleheküljel kaardiserveris (http://­www.­maa­amet.ee/) ja täieneb pidevalt. Lisaks on maardlate nimistus andmed kehtivate ja taotletavate maa­vara kaevandamise luba­de, geoloogilise uuringu lubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta.

Kuna maardlate nimistu on ühenduses maa-ameti maainfosüsteemiga, siis on kõik otsekui peo peal ehk maardlate ja neid moodustavate maavaravaru plokkide piirjooned ja kategooriad on kaardil nähtavad. Seejuures saab maardlate ja mäeeral­diste piire võrrelda Eesti põhi- ja baaskaardi, ortofotode, kitsendusi põhjustavate objektide (nt kaitsealad) ning  katast­ri­üksuste piiridega.

Selline täpsus tagab kaevandamis- ja uuringulubade puhul maakasutusõiguse ja maakasutuspiirangute täpse järgimise. Kuid kaardira­kendus on abiks ka kohalikele omavalitsustele planeeringute koostamisel. Vajalikku infot saavad sealt needki, kel näiteks kavas elukohta vahe­tada, sest nii saab välistada kolimise tulevase kaevanduse või karjääri naabrusesse. Maardlate nimistu annab teada sedagi, kas tegu on passiiv­se (ei ole kasutatav, kuna asub kaitseala, asumi vms all) või aktiivse (võib olla kasutatav) maavaravaruga ja kas maardla on üleriigilise või kohaliku tähtsusega.

Nii riik kui ka omavalitsused koostavad elu- ja majanduskeskkonna edendamiseks planeeringuid ja arengukavasid, näiteks teede ehitamiseks-renoveerimiseks, vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks, koolide, laste­aedade jne ehitamiseks. Palju­sid neid ettevõtmisi toetab Euroopa Liit, ja kokku lausa miljardite kroonidega. Paraku võivad kavandatud ettevõtmised takerduda, sest nende elluviimine eeldab ehitusmaavarade kasutamist. Seega võime juba lähiaastail sattuda olukorda, kus praegused lubja- ja dolokivikarjäärid hakka­vad ammenduma, uute ava­mine on aga takerdunud.

Et hakata lahendama kaevandamisega seotud vastuolusid ja probleeme, alga­tas vabariigi valitsus looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava aastateks 2010–2020 koos­tamise ja tegi selle ülesandeks keskkonnaministeeriumile. Püüame välja selgitada parimad võimalikud kaevanda­mis­­piirkonnad ning määrata ees­kätt riigi huvist lähtuva kae­vandamise kohad, korra ja ma­hud. Kindlasti pöörame suurt tähelepanu kaevanda­mi­se­ga kaasneva keskkonna­mõju vähendamisele. Majandus­huvid ei saa olla keskkonna­huvidest kõrgemal. See tä­he­ndab, et kaevandamise luba antakse vaid juhul, kui kaevandamine ei too kaasa pöördumatuid keskkonnakahjusid.