Anija valla kultuurikeskuse juhataja VEIKO VEIERT, korraldasite möödunud nädalal Kehras, Alaveres ja Aegviidus rahvakoosolekud teemal „Anija vald – kultuurne või kultuuritu?“ Mis oli koosolekute eesmärk?
„Oleme Anija valla kõik rahvamajad liitnud kultuurikeskuse alla ning meil on omavahel väga hea koostöö. Kuid vallas on kultuurikorraldajaid rohkem, ka raamatukogud, koolid, lasteaiad, muuseum, mõis, spordi ja turismi eestvedajad. Kui meil kõigil on üks ja sama kultuuriruum, võiks olla ühine kultuurikalender, et vältida ürituste dubleerimist ja sattumist samale ajale. Täidamegi nüüd valla teiste allasutustega ühist kultuurikalendrit ehk teame, mida ja millal keegi korraldab. Järgmisena tekkis küsimus, aga kas teame, mida meie rahvas tahab? Koosolekute mõte oligi kutsuda inimesed kokku ja kuulata nende soove, saada teada, milliseid Anija vallas toimuvaid kultuuriüritusi nad külastavad ja milliseid veel sooviksid.“
Kui palju oli koosolekutel osalejaid ja mida teada saite?
„Läks üle ootuste hästi, koosolekud olid väga sisukad. Kehras oli üle 30 inimese, Alaveres 10, Aegviidus 15. Panime nad tegema grupitööd, neist koorus välja iga piirkonna omapära, saime väga hea ülevaate, mida iga piirkonna elanikud soovivad ja veel mitmeid häid ideid.
Palusin inimestel nimetada, üritusi-tegevusi, mis võiksid meie vallas või nende piirkonnas jätkuda, mis võiksid edaspidi ära jääda ning milliste üritustest-ettevõtmistest tunnevad puudust.
Inimeste soovid on piirkonniti veidi erinevad. Kehras on kõige populaarsem Anija valla päev, Alaveres kohalik perepäev ja kodukohvikud, Aegviidus jaanituli ning soovitakse ka matkafestivali jätkumist.
Kehra rahvale ei meeldi, et jaanituli on staadionialal. Likvideerimegi sealse lõkkekoha ning edaspidi võiks selle jaoks olla koht linnapargis. Kuid leppisime kokku, et järgmise aasta jaanitule korraldame koos Põrgupõhja linnaosa rahvaga nende platsil. Usun, et sinna tulevad ka kortermajade elanikud. Minu suur soov on, et jaanitulesid korraldavadki külad, siis on need sellised, nagu kohalikud tahavad.
Puudust tuntakse ettevõtmistest, mis ärgitaksid inimesi liikuma – näiteks sammulugemisvõistlusest või mõnest võistlussarjast. Koosolekutel arutlesime ka, mis võiksid olla Anija valla tunnusüritused. Üks neist võiks olla juba kümme aastat toimunud Silvi Vraidi muusikapäev, kuid tuleks mõelda, kuidas viia see kui Kehra uhkus suurema rahvahulgani. Arutasime ka, et Anija vallal pole üht kindlat sümbolit. Varem on sümbolina kasutatud Anija Eite, hanesid, Aegviidu matkapoissi. Järgmise aasta jooksul tuleks jõuda selgusele, mis on Anija valla sümbol, millega minna 2025. aastal laulupeo rongkäiku.“
Korraldasite septembris rahvakoosolekutega samal teemal ka küsitluse, kui palju oli sellele vastajaid ja milline oli tagasiside?
„Vastajaid oli 156, neist 121 vastasid interneti kaudu, 35 jätsid raamatukogudesse kirjalikud vastused. Küsisime ka siis, millised üritused Anija vallas kõige rohkem kõnetavad, millised mitte, ning kuidas saaksime üritusi paremini korraldada.
Kõige rohkem soovitakse kontserte, teatrietendusi, laatasid, kino, kodukohvikute päevi, rahvakultuuri. Spordivallas kõnetavad vallarahvast kõige rohkem võimalus kasutada spordirajatisi, võistluste vaatamine ning treeningutel osalemine. Looduses toimuvatest üritustest pani enamik esikohale matkamise, seejärel koriluse, rattasõidud, telkimise, metsatoidu töötoad, kalapüügi. Lemmiküritused on samad, mida nimetati ka rahvakoosolekutel: Anija valla päev, kodukohvikute päevad, jaanituled, matkafestival, Anija mõisa üritused.
Probleemidest märgiti kõige rohkem, et info kättesaamine on keeruline, reklaam ei jõua inimesteni. Kui rahvakoosolekutel küsisin, kust inimesed kultuuriinfot saavad, ütles mõni, et teadete tahvlilt, mõni Facebookist, mõni ajalehest. Seega info siiski ikka jõuab inimeseni. Arvan, et pigem on probleem selles, et peamiselt just sotsiaalmeedias on väga palju infomüra ja selle seest on olulist tihtipeale keeruline leida. Näen lahendust meie veebilehes anijavallakultuur.ee, lihtsalt peame seda rohkem reklaamima, et jõuaks iga inimeseni. Koosolekutel selgus, et mõned inimesed selle olemasolust ei teagi, kuigi statistika ütleb, et seda külastatakse kuu jooksul keskmiselt 1000 korda. Probleemina märgiti ka, et keeruline on pääseda Aegviidust Anija mõisa.“
Milliseid ettepanekuid kultuuriürituste kohta tehti?
„Sooviti, et kutsuksime Kehrasse lisaks Vana Baskini teatrile ka teisi teatreid. Kahjuks me lava seab piirangud. Kui oleme Kehrasse teatritükke toonud, on saalis umbes sada inimest. See on teatri jaoks miinimum, et saaks kulud enam-vähem kaetud. Kui sama etendusega on käidud juba Arukülas, Kosel ja Kuusalus, kus on suuremad saalid, on meie teatrifännid jõudnud seda mujal vaatamas käia. Püüame teatritesse teha ka ühiseid väljasõite. Kehrast on Anu Mäeorg neid korraldanud, ehk tuleks organiseerida, et ka Aegviidu rahvas saaks osaleda.
Arvestatav kontserdipaik on praegu Anija mõis. Kehra parki tuleks välikontsertide jaoks planeerida püsilava. Sellega saaks iga kontserdi kulusid paari tuhande euro võrra väiksemaks – teisaldatava lava rentimine on lihtsalt nii kallis. Välilava peaks vihma korral kaitsema tehnikat, samas võiks lava olla selline, et publik näeks ka lava taga pargi kõrval voolavat jõge.“
Millisele järeldusele rahvakoosolekute ja küsitlustulemuste põhjal jõudsite, kas Anija vald on pigem kultuurne kui kultuuritu?
„Anija vald on kultuurne. Suures osas on kõik liikumas õiges suunas, inimesed käivad kultuuriüritustel ja osalevad ise kultuuri edendamisel, tantsivad ja laulavad. Analüüsin vastused umbes kuu aja jooksul põhjalikult läbi ning teen piirkondade kaupa kokkuvõtte. Esitlen seda ka vallavalitsusele, volikogu huvitegevuse- ja kogukonnakomisjonile ning volikogule. Eesmärk on kultuuritegevuseks eraldatud raha veel paremini kasutada.“