Kultuurijuht VEIKO VEIERT: „Anija valla rahvas on kultuurilembene.“

93
Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja VEI­KO VEIERT.

Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja VEI­KO VEIERT, kor­ral­da­si­te möö­du­nud nä­da­lal Keh­ras, Ala­ve­res ja Aeg­vii­dus rah­va­koo­so­le­kud tee­mal „Ani­ja vald – kul­tuur­ne või kul­tuu­ri­tu?“ Mis oli koo­s­ole­ku­te ees­märk?
„Ole­me Ani­ja val­la kõik rah­va­ma­jad liit­nud kul­tuu­ri­kes­ku­se al­la ning meil on oma­va­hel vä­ga hea koos­töö. Kuid val­las on kul­tuu­ri­kor­ral­da­jaid roh­kem, ka raa­ma­tu­ko­gud, koo­lid, las­teaiad, muu­seum, mõis, spor­di ja tu­ris­mi eest­ve­da­jad. Kui meil kõi­gil on üks ja sa­ma kul­tuu­ri­ruum, võiks ol­la ühi­ne kul­tuu­ri­ka­len­der, et väl­ti­da üri­tus­te dub­lee­ri­mist ja sat­tu­mist sa­ma­le aja­le. Täi­da­me­gi nüüd val­la teis­te al­la­su­tus­te­ga ühist kul­tuu­ri­ka­lend­rit ehk tea­me, mi­da ja mil­lal kee­gi kor­ral­dab. Järg­mi­se­na tek­kis kü­si­mus, aga kas tea­me, mi­da meie rah­vas ta­hab? Koo­so­le­ku­te mõ­te oli­gi kut­su­da ini­me­sed kok­ku ja kuu­la­ta nen­de soo­ve, saa­da tea­da, mil­li­seid Ani­ja val­las toi­mu­vaid kul­tuu­riü­ri­tu­si nad kü­las­ta­vad ja mil­li­seid veel soo­vik­sid.“

Kui pal­ju oli koo­so­le­ku­tel osa­le­jaid ja mi­da tea­da sai­te?
„Läks üle oo­tus­te häs­ti, koos­o­le­kud olid vä­ga si­su­kad. Keh­ras oli üle 30 ini­me­se, Ala­ve­res 10, Aeg­vii­dus 15. Pa­ni­me nad te­ge­ma gru­pi­tööd, neist koo­rus väl­ja iga piir­kon­na oma­pä­ra, sai­me vä­ga hea üle­vaa­te, mi­da iga piir­kon­na ela­ni­kud soo­vi­vad ja veel mit­meid häid ideid.

Pa­lu­sin ini­mes­tel ni­me­ta­da, üri­tu­si-te­ge­vu­si, mis võik­sid meie val­las või nen­de piir­kon­nas jät­ku­da, mis võik­sid edas­pi­di ära jää­da ning mil­lis­te üri­tus­test-et­te­võt­mis­test tun­ne­vad puu­dust.

Ini­mes­te soo­vid on piir­kon­ni­ti vei­di eri­ne­vad. Keh­ras on kõi­ge po­pu­laar­sem Ani­ja val­la päev, Ala­ve­res ko­ha­lik pe­re­päev ja ko­du­koh­vi­kud, Aeg­vii­dus jaa­ni­tu­li ning soo­vi­tak­se ka mat­ka­fes­ti­va­li jät­ku­mist.

Keh­ra rah­va­le ei meel­di, et jaa­ni­tu­li on staa­dio­nia­lal. Lik­vi­dee­ri­me­gi seal­se lõk­ke­ko­ha ning edas­pi­di võiks sel­le jaoks ol­la koht lin­na­par­gis. Kuid lep­pi­si­me kok­ku, et järg­mi­se aas­ta jaa­ni­tu­le kor­ral­da­me koos Põr­gu­põh­ja lin­nao­sa rah­va­ga nen­de plat­sil. Usun, et sin­na tu­le­vad ka kor­ter­ma­ja­de ela­ni­kud. Mi­nu suur soov on, et jaa­ni­tu­le­sid kor­ral­da­vad­ki kü­lad, siis on need sel­li­sed, na­gu ko­ha­li­kud ta­ha­vad.

Puu­dust tun­tak­se et­te­võt­mis­test, mis är­gi­tak­sid ini­me­si lii­ku­ma – näi­teks sam­mu­lu­ge­mis­võist­lu­sest või mõ­nest võist­lus­sar­jast. Koo­so­le­ku­tel arut­le­si­me ka, mis võik­sid ol­la Ani­ja val­la tun­nu­sü­ri­tu­sed. Üks neist võiks ol­la ju­ba küm­me aas­tat toi­mu­nud Sil­vi Vrai­di muu­si­ka­päev, kuid tu­leks mõel­da, kui­das viia see kui Keh­ra uh­kus suu­re­ma rah­va­hul­ga­ni. Aru­ta­si­me ka, et Ani­ja val­lal po­le üht kind­lat süm­bo­lit. Va­rem on süm­bo­li­na ka­su­ta­tud Ani­ja Ei­te, ha­ne­sid, Aeg­vii­du mat­ka­pois­si. Järg­mi­se aas­ta jook­sul tu­leks jõu­da sel­gu­se­le, mis on Ani­ja val­la süm­bol, mil­le­ga min­na 2025. aas­tal lau­lu­peo rong­käi­ku.“

Kor­ral­da­si­te sep­temb­ris rah­va­koo­so­le­ku­te­ga sa­mal tee­mal ka kü­sit­lu­se, kui pal­ju oli sel­le­le vas­ta­jaid ja mil­li­ne oli ta­ga­si­si­de?
„Vas­ta­jaid oli 156, neist 121 vas­ta­sid in­ter­ne­ti kau­du, 35 jät­sid raa­ma­tu­ko­gu­des­se kir­ja­li­kud vas­tu­sed. Kü­si­si­me ka siis, mil­li­sed üri­tu­sed Ani­ja val­las kõi­ge roh­kem kõ­ne­ta­vad, mil­li­sed mit­te, ning kui­das saak­si­me üri­tu­si pa­re­mi­ni kor­ral­da­da.

Kõi­ge roh­kem soo­vi­tak­se kont­ser­te, teat­rie­ten­du­si, laa­ta­sid, ki­no, ko­du­koh­vi­ku­te päe­vi, rah­va­kul­tuu­ri. Spor­di­val­las kõ­ne­ta­vad val­la­rah­vast kõi­ge roh­kem või­ma­lus ka­su­ta­da spor­di­ra­ja­ti­si, võist­lus­te vaa­ta­mi­ne ning tree­nin­gu­tel osa­le­mi­ne. Loo­du­ses toi­mu­va­test üri­tus­test pa­ni ena­mik esi­ko­ha­le mat­ka­mi­se, see­jä­rel ko­ri­lu­se, rat­ta­sõi­dud, tel­ki­mi­se, met­sa­toi­du töö­toad, ka­la­püü­gi. Lem­mi­kü­ri­tu­sed on sa­mad, mi­da ni­me­ta­ti ka rah­va­koo­so­le­ku­tel: Ani­ja val­la päev, ko­du­koh­vi­ku­te päe­vad, jaa­ni­tu­led, mat­ka­fes­ti­val, Ani­ja mõi­sa üri­tu­sed.

Prob­lee­mi­dest mär­gi­ti kõi­ge roh­kem, et in­fo kät­te­saa­mi­ne on kee­ru­li­ne, rek­laam ei jõua ini­mes­te­ni. Kui rah­va­koo­so­le­ku­tel kü­si­sin, kust ini­me­sed kul­tuu­riin­fot saa­vad, üt­les mõ­ni, et tea­de­te tahv­lilt, mõ­ni Fa­ce­boo­kist, mõ­ni aja­le­hest. See­ga in­fo siis­ki ik­ka jõuab ini­me­se­ni. Ar­van, et pi­gem on prob­leem sel­les, et pea­mi­selt just sot­siaal­mee­dias on vä­ga pal­ju in­fo­mü­ra ja sel­le seest on olu­list tih­ti­pea­le kee­ru­li­ne lei­da. Näen la­hen­dust meie vee­bi­le­hes ani­ja­val­la­kul­tuur.ee, liht­salt pea­me se­da roh­kem rek­laa­mi­ma, et jõuaks iga ini­me­se­ni. Koo­so­le­ku­tel sel­gus, et mõ­ned ini­me­sed sel­le ole­ma­so­lust ei tea­gi, kui­gi sta­tis­ti­ka üt­leb, et se­da kü­las­ta­tak­se kuu jook­sul kesk­mi­selt 1000 kor­da. Prob­lee­mi­na mär­gi­ti ka, et kee­ru­li­ne on pää­se­da Aeg­vii­dust Ani­ja mõi­sa.“

Mil­li­seid et­te­pa­ne­kuid kul­tuu­riü­ri­tus­te koh­ta teh­ti?
„Soo­vi­ti, et kut­suk­si­me Keh­ras­se li­saks Va­na Bas­ki­ni teat­ri­le ka tei­si teat­reid. Kah­juks me la­va seab pii­ran­gud. Kui ole­me Keh­ras­se teat­ri­tük­ke too­nud, on saa­lis um­bes sa­da ini­mest. See on teat­ri jaoks mii­ni­mum, et saaks ku­lud enam-vä­hem kae­tud. Kui sa­ma eten­du­se­ga on käi­dud ju­ba Aru­kü­las, Ko­sel ja Kuu­sa­lus, kus on suu­re­mad saa­lid, on meie teat­ri­fän­nid jõud­nud se­da mu­jal vaa­ta­mas käia. Püüa­me teat­ri­tes­se te­ha ka ühi­seid väl­ja­sõi­te. Keh­rast on Anu Mäeorg neid kor­ral­da­nud, ehk tu­leks or­ga­ni­see­ri­da, et ka Aeg­vii­du rah­vas saaks osa­le­da.

Ar­ves­ta­tav kont­ser­di­paik on prae­gu Ani­ja mõis. Keh­ra par­ki tu­leks vä­li­kont­ser­ti­de jaoks pla­nee­ri­da pü­si­la­va. Sel­le­ga saaks iga kont­ser­di ku­lu­sid paa­ri tu­han­de eu­ro võr­ra väik­se­maks – tei­sal­da­ta­va la­va ren­ti­mi­ne on liht­salt nii kal­lis. Vä­li­la­va peaks vih­ma kor­ral kait­se­ma teh­ni­kat, sa­mas võiks la­va ol­la sel­li­ne, et pub­lik näeks ka la­va ta­ga par­gi kõr­val voo­la­vat jõ­ge.“

Mil­li­se­le jä­rel­du­se­le rah­va­koo­so­le­ku­te ja kü­sit­lus­tu­le­mus­te põh­jal jõud­si­te, kas Ani­ja vald on pi­gem kul­tuur­ne kui kul­tuu­ri­tu?
„Anija vald on kultuurne. Suu­res osas on kõik liikumas õiges suunas, ini­me­sed käi­vad kul­tuu­riü­ri­tus­tel ja osa­le­vad ise kul­tuu­ri eden­da­mi­sel, tant­si­vad ja lau­la­vad. Ana­lüü­sin vas­tu­sed um­bes kuu aja jook­sul põh­ja­li­kult lä­bi ning teen piir­kon­da­de kau­pa kok­ku­võt­te. Esit­len se­da ka val­la­va­lit­su­se­le, vo­li­ko­gu hu­vi­te­ge­vu­se- ja ko­gu­kon­na­ko­mis­jo­ni­le ning vo­li­ko­gu­le. Ees­märk on kul­tuu­ri­te­ge­vu­seks eral­da­tud ra­ha veel pa­re­mi­ni ka­su­ta­da.“

Eelmine artikkelÕNNE ARBA on Kuusalu valla hoolekandespetsia­list
Järgmine artikkelKehra A-klassi noormehed saavutasid Eesti karikavõistlustel käsipallis 2. koha