VALDO SÖÖT
Suur mure on hinges, mis ei mahu minu sisse ära. Mure on just Sinu pärast, Alavere elanik. Mis on Sinuga juhtunud!? Tuletan meelde, et Alavere on küla, mitte linn. Linnas on variant jääda anonüümseks, märkamatuks, ükskõikseks, hoolimatuks. Väikeses külakogukonnas ei tohi levida suhtumine, et minu mured lõppevad minu välisuksel. See ei ole jätkusuutlik.
Eesti inimene on muutunud aasta-aastalt empaatiavõimelisemaks. Praegu kasvab vabatahtlikke maa seest välja nagu seeni pärast vihma. Käsil on sadu projekte Ukraina põgenikest kuni päästkem konnadeni. Olen täiesti kindel, et ka Alavere külas leidub inimesi, kel püsikorraldus mõnda heategevuslikku MTÜsse, või käivad vabatahtlikuks. Miks on siis nii, et Alavere avalikku ruumi tuleb kevadel heakorrastama 10 inimest? Suvel sulistavad lapsed kümnete kaupa Alavere ujumiskohas. Aga mis saab, siis kui Sinu laps astub jalga pudelipõhja, mille Sina oma ükskõiksusest kevadel mitte välja tulla, koristamata jätsid? Siis on süüdi kõik teised. Pommiauk, mõttetu kolgas, hoolimatu vallavalitsus ja nii edasi – siis on kuulda just neid hinnanguid. Mida oled teinud Sina konkreetselt, et Alavere oleks turvaline, hea ja ilus elupaik? Muidugi, maksnud makse ja olnud seadusekuulekas. Paraku on seda külaelus vähe.
Küla peab hoidma kokku, küla peab arendama üheskoos. Anda oma panus Alavere arengusse on auasi. Püstitada mõni rajatis, istutada puu, genereerida idee, mis teostub kas või alles 10 või 20 aasta pärast. See on püsiv väärtus, mida saab seostada Sinuga, ka pärast Sind. Jätta endast maha jälg, mille üle saab Sinu laps uhke olla. Sõidad läbi küla ja vaatad, see lipumast on minu paigaldatud. Siin oli kunagi tihe võsa, nüüd on mänguväljak. Need puud istutasime 2022. aasta kevadel ja näe kui ilusaks on need sirgunud. Kas pole mitte südantsoojendav?
Praegu sõidad Sa läbi küla ja vaatad, mis kuradi võsa, mis pagana prügimägi siin tee ääres on, miks ei suudeta muru niita, miks ei ole parklaid. Ja nii edasi, ja nii edasi. Aga kui Sa seda mõtled, ei jõua see teostuseni. Sa pead tulema välja, siis kui küla kutsub. On vajalik lüüa kaasa küla koosolekutel, ajurünnakutel, ideekorjetel, küsitlustel ning küla korraldatud ettevõtmistel. Ma väga palun, et Sa mõtleksid mu jutule, kas või korra, just neil hetkedel, kui Sulle tundub, et Alavere on pommiauk, nõme kolgas või muud taolist.
Alavere väärib võimalust olla hea ja turvaline elukeskkond. Külaselts ja külavanem väärivad Sinu toetust sellel raskel ja okkalisel teel. Olgu siinkohal ka välja toodud need tublid, kes võtsid vaevaks korraldatud talgupäeval käed külge lüüa. Suur tänu teile Anna Nilisk, Heidi Pettinen, Siiri Lauta, Heivi Miilen, Peeter Loik, Janec Pärna, Allan Vaiksalu, Rannar Malk ja Tarvo Maripuu.