
Raasikult pärit kulturist ja treener KRISTJAN-JOHANNES KONSAP esitleb 28. aprillil Tallinnas dokumentaalfilmi oma karjäärist.
Üks Raasiku südamenädala treeneritest oli kulturist Kristjan-Johannes Konsap, kes on tulnud 2006. aastal Eesti meistriks noorteklassis ning 2014. aastal Tallinna meistriks ning käinud Eestit esindamas välismaal.
Raasiku põhikooli saalis tegi ta kolmapäeva, 18. aprilli õhtul ringtreeningut, kohale tuli 14 huvilist, neist kõik naised.
Treener lausus, et ettevõtmine oli paras väljakutse, kuid jäi tulemusega rahule: „Raasiku kooli aula on kõvasti muutunud võrreldes ajaga, kui mina seal koolis käisin. Ruumikasutus vajas veidi nuputamist, kuid õnneks on mul piisavalt kogemusi ning korralik treeningvarustus. Naised said väga ilusasti hakkama, nagu oleks ammu mu trennis käinud.”
Ta jutustas, et trenni andma kutsus teda Raasiku südamenädala korraldaja Annika Sõmer, kellega oli koostöö tegemisest rääkinud ka varem. Talle oli see esimene kord anda Raasikul rühmatrenni, personaaltreenerina on ta juhendanud oma Raasiku sõpru ja sugulasi.
Kristjan-Johannes Konsap hakkas spordiga tõsisemalt tegelema pärast Raasiku põhikooli lõpetamist 2005. aastal. Gümnaasiumiõpingute ajaks kolis Tallinnasse, ülikooliajaks Tartusse, seejärel tuli mõneks aastaks taas Raasikule, kuid 2014. aastal kolis võistlusteks valmistumiseks taas pealinna.
Kulturismiga tegelema ajendas teda soov olla heas vormis ja tugev: „Mul olid mõned sõbrad, kes olid selles eeskujuks. Meeskonnaalad mu iseloomuga ei sobinud. Ostsin endale taskuraha eest esimesed raskused ning hakkasin Raasikul oma toas harjutama.”
Gümnaasiumis pääses ta Ott Kiivikase noorsportlaste gruppi. Järgmisel aastal saab Kristjan-Johannes Konsap 30aastaseks ning tähistab 15 aastat tagasi alanud ehk pool elu kestnud treeningute täitumist.
Praegu valmistub ta oma kulturismidokumentaali esilinastuseks. Seda saab näha 28. aprillil Kumu kunstimuuseumi auditooriumis.
„Dokumentaal räägib sellest, kuidas pärast juunioriteklassi niiöelda igavese teise needuse kandmist õnnestus mul 2014. aastal end lunastada. Filmivõtetega alustades ma suurt edu loota ei julgenud. Olin mõelnud võistlusspordist loobumisele ning tahtsin enne midagi jäädvustada. Filmiga kaasnenud tähelepanu andis aga õppetunni, et kunagi ei tasu püssi põõsasse visata,” rääkis kulturist.
Ta ütles, et kulturism on andnud talle palju enesekindlust, julgust ning tervislike eluviisidega sõpru: „Kulturism arendab iseloomu ja pakub eneseväljendust, on õpetanud ennast paremini tundma ja tean, paljuks tegelikult võimeline olen.”
Kulturismist sai alguse ka tema treenerikarjäär: „Kuna võistlesin, hakati minult küsima toitumis- ja trenninõu. Teiste heasse vormi viimine pakkus vähemalt sama suurt rõõmu kui enda areng.”
2010. aastal vormistas ta treenerilitsentsi ja hakkas huvilisi nõustama. Täiskohaga treenerina töötab ta neljandat aastat, praegu peamiselt Tallinnas MyFitness spordiklubides, kokkuleppel ka mujal.
Levinumad vead treenimisel on tema sõnul harjutuste sooritamise tehnikas: „Sageli otsitakse imelahendusi. Neid ei ole ega saa kunagi olema. Tulemuseni viib eelkõige järjepidevus, mitte ekstreemsused.”
Ta lisas, et sageli uuritakse, mis on kõige efektiivsem trenn: „Kõige tähtsam on valida endale sobiva koormusega meeldiv tegevus, mida suudetakse teha järjepidevalt.”
Neile, kes pole spordist siiani lugu pidanud, kuid tahaksid, soovitab treener alustada jalutamisest 3 korda nädalas, 20 minutit korraga: „Kolme kuni kuue kuuga võiks jõuda kolme-nelja tunnini nädalas. Ainuüksi haiguste peletamiseks soovitab Tervise Arengu Instituut liikuda vähemalt pool tundi päevas. Vormi parandamiseks on lisaks vaja nädalas 150 minutit tegevust, millega hakkad higistama või hingeldama.”
Toitumise parandamisel annab ta nõu pidada toitumispäevikut, kirjutada üles söödu-joodu: „Info saab sisestada kalorikalkulaatorisse, hakata koguseid muutma.”