Kul­tu­rist KRIST­JAN-JO­HAN­NES KON­SAP tree­nis sü­da­me­nä­da­lal Raa­si­ku nai­si

2049
Treener KRISTJAN-JOHANNES KONSAP sai kulturismiga jätkamiseks motivatsiooni oma dokumentaalfilmi tegemisest. Foto Oliver Tsupsman

Raa­si­kult pä­rit kul­tu­rist ja tree­ner KRIST­JAN-JO­HAN­NES KON­SAP esit­leb 28. ap­ril­lil Tal­lin­nas do­ku­men­taal­fil­mi oma kar­jää­rist.

Üks Raasiku südamenädala tree­ne­ri­test oli kul­tu­rist Krist­jan-Jo­han­nes Kon­sap, kes on tul­nud 2006. aas­tal Ees­ti meist­riks noor­tek­las­sis ning 2014. aas­tal Tal­lin­na meist­riks ning käi­nud Ees­tit esin­da­mas vä­lis­maal.

Raa­si­ku põ­hi­koo­li saa­lis te­gi ta kol­ma­päe­va, 18. ap­ril­li õh­tul ringt­ree­nin­gut, ko­ha­le tu­li 14 hu­vi­list, neist kõik nai­sed.

Tree­ner lau­sus, et et­te­võt­mi­ne oli pa­ras väl­ja­kut­se, kuid jäi tu­le­mu­se­ga ra­hu­le: „Raa­si­ku koo­li au­la on kõ­vas­ti muu­tu­nud võr­rel­des aja­ga, kui mi­na seal koo­lis käi­sin. Ruu­mi­ka­su­tus va­jas vei­di nu­pu­ta­mist, kuid õn­neks on mul pii­sa­valt ko­ge­mu­si ning kor­ra­lik tree­ning­va­rus­tus. Nai­sed said vä­ga ilusasti hak­ka­ma, na­gu oleks am­mu mu tren­nis käi­nud.”

Ta ju­tus­tas, et tren­ni and­ma kut­sus te­da Raa­si­ku sü­da­me­nä­da­la kor­ral­da­ja An­ni­ka Sõ­mer, kel­le­ga oli koos­töö te­ge­mi­sest rää­ki­nud ka va­rem. Tal­le oli see esi­me­ne kord an­da Raa­si­kul rüh­mat­ren­ni, per­so­naal­tree­ne­ri­na on ta ju­hen­da­nud oma Raa­si­ku sõp­ru ja su­gu­la­si.

Krist­jan-Jo­han­nes Kon­sap hak­kas spor­di­ga tõ­si­se­malt te­ge­le­ma pä­rast Raa­si­ku põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­mist 2005. aas­tal. Güm­naa­siu­miõ­pin­gu­te ajaks ko­lis Tal­lin­nas­se, üli­koo­lia­jaks Tar­tus­se, see­jä­rel tu­li mõ­neks aas­taks taas Raa­si­ku­le, kuid 2014. aas­tal ko­lis võist­lus­teks val­mis­tu­mi­seks taas pea­lin­na.
Kul­tu­ris­mi­ga te­ge­le­ma ajen­das te­da soov ol­la heas vor­mis ja tu­gev: „Mul olid mõ­ned sõb­rad, kes olid sel­les ees­ku­juks. Mees­kon­naa­lad mu ise­loo­mu­ga ei so­bi­nud. Ost­sin en­da­le tas­ku­ra­ha eest esi­me­sed ras­ku­sed ning hak­ka­sin Raa­si­kul oma toas har­ju­ta­ma.”

Güm­naa­siu­mis pää­ses ta Ott Kii­vi­ka­se noors­port­las­te grup­pi. Järg­mi­sel aas­tal saab Krist­jan-Jo­han­nes Kon­sap 30aas­ta­seks ning tä­his­tab 15 aas­tat ta­ga­si ala­nud ehk pool elu kest­nud tree­nin­gu­te täi­tu­mist.

Prae­gu val­mis­tub ta oma kul­tu­ris­mi­do­ku­men­taa­li esi­li­nas­tu­seks. Se­da saab nä­ha 28. ap­ril­lil Ku­mu kuns­ti­muu­seu­mi au­di­too­riu­mis.

„Do­ku­men­taal rää­gib sel­lest, kui­das pä­rast juu­nio­ri­tek­las­si niiöel­da iga­ve­se tei­se nee­du­se kand­mist õn­nes­tus mul 2014. aas­tal end lu­nas­ta­da. Filmivõ­te­te­ga alus­ta­des ma suurt edu loo­ta ei jul­ge­nud. Olin mõel­nud võist­luss­por­dist loo­bu­mi­se­le ning taht­sin en­ne mi­da­gi jääd­vus­ta­da. Fil­mi­ga kaas­ne­nud tä­he­le­pa­nu an­dis aga õp­pe­tun­ni, et ku­na­gi ei ta­su püs­si põõ­sas­se vi­sa­ta,” rää­kis kul­tu­rist.

Ta üt­les, et kul­tu­rism on and­nud tal­le pal­ju ene­se­kind­lust, jul­gust ning ter­vis­li­ke elu­vii­si­de­ga sõp­ru: „Kul­tu­rism aren­dab ise­loo­mu ja pa­kub ene­se­väl­­jen­dust, on õpe­ta­nud ennast pa­­re­mi­ni tund­ma ja tean, pal­juks te­ge­li­kult või­me­li­ne olen.”

Kul­tu­ris­mist sai al­gu­se ka te­ma tree­ne­ri­kar­jäär: „Ku­na võist­le­sin, ha­ka­ti mi­nult kü­si­ma toi­tu­mis- ja tren­ni­nõu. Teis­te heas­se vor­mi vii­mi­ne pak­kus vä­he­malt sa­ma suurt rõõ­mu kui en­da areng.”

2010. aas­tal vor­mis­tas ta tree­ne­ri­lit­sent­si ja hak­kas hu­vi­li­si nõus­ta­ma. Täis­ko­ha­ga tree­ne­ri­na töö­tab ta nel­jan­dat aas­tat, prae­gu pea­mi­selt Tal­lin­nas My­Fit­ness spor­dik­lu­bi­des, kok­ku­lep­pel ka mu­jal.

Le­vi­nu­mad vead tree­ni­mi­sel on te­ma sõ­nul har­ju­tus­te soo­ri­ta­mi­se teh­ni­kas: „Sa­ge­li ot­si­tak­se ime­la­hen­du­si. Neid ei ole ega saa ku­na­gi ole­ma. Tu­le­mu­se­ni viib eel­kõi­ge jär­je­pi­de­vus, mit­te ekst­reem­su­sed.”

Ta li­sas, et sa­ge­li uu­ri­tak­se, mis on kõi­ge efek­tiiv­sem trenn: „Kõi­ge täht­sam on va­li­da en­da­le so­bi­va koor­mu­se­ga meel­div te­ge­vus, mi­da suu­de­tak­se te­ha jär­je­pi­de­valt.”

Nei­le, kes po­le spor­dist siia­ni lu­gu pi­da­nud, kuid ta­hak­sid, soo­vi­tab tree­ner alus­ta­da ja­lu­ta­mi­sest 3 kor­da nä­da­las, 20 mi­nu­tit kor­ra­ga: „Kol­me ku­ni kuue kuu­ga võiks jõu­da kol­me-nel­ja tun­ni­ni nä­da­las. Ai­nuük­si hai­gus­te pe­le­ta­mi­seks soo­vi­tab Ter­vi­se Aren­gu Ins­ti­tuut lii­ku­da vä­he­malt pool tun­di päe­vas. Vor­mi pa­ran­da­mi­seks on li­saks va­ja­ nä­da­las 150 mi­nu­tit te­ge­vust, mil­le­ga hak­kad hi­gis­ta­ma või hin­gel­da­ma.”

Toi­tu­mi­se pa­ran­da­mi­sel an­nab ta nõu pi­da­da toi­tu­mis­päe­vi­kut, kir­ju­ta­da üles söö­du-joo­du: „In­fo saab si­ses­ta­da ka­lo­ri­kal­ku­laa­to­ris­se, ha­ka­ta ko­gu­seid muut­ma.”

Eelmine artikkelAni­ja val­la vapp ja lipp ei muu­tu
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la kü­la­de ra­has­ta­mi­ne muu­tub pea­ra­ha­põ­hi­seks