Kui­das saab köö­gi­jäät­me­test bio­gaas?

Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed AS

Pal­ju­des oma­va­lit­sus­tes on järgmisel aas­tal toi­mu­mas suur muu­da­tus: ini­me­sed pea­vad hak­ka­ma lii­gi­ti ko­gu­ma ka ko­dus tek­ki­vaid bio­jäät­meid. Ühelt poolt ko­hus­tab kõi­ki bio­jäät­meid eral­di ko­gu­ma jäät­me­sea­dus – ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed pea­vad kor­ral­da­ma bio­jäät­me­te tek­ke­ko­hal lii­gi­ti ko­gu­mi­se või ring­lus­se­võ­tu ala­tes uuest kor­ral­da­tud jäät­me­veo han­kest, kuid mit­te hil­jem kui 2023. aas­ta 31. det­semb­riks.

Tei­salt on sea­dus loo­dud sel­le­pä­rast, et bio­jäät­me­te eral­di ko­gu­mi­ne on ka ää­re­tult mõist­lik. Sest:
• Bio­jäät­med on vä­ga häs­ti ring­lus­se võe­tav ma­ter­jal.
• Kui ko­gu­da bio­jäät­meid lii­gi­ti, jõuab sel­lest ring­lu­ses­se 100 prot­sen­ti.
• Kui pan­na bio­jäät­med se­gaol­me­jäät­me­te kon­tei­ne­ris­se, sa­tu­vad need põ­le­tus­se või prü­gi­las­se, kus la­gu­ne­mi­sel eral­dub me­taan, mis on üks kas­vu­hoo­nee­fek­ti põh­jus­ta­va­test gaa­si­dest.
• Bio­jäät­me­test saab too­ta bio­gaa­si, mi­da saab ka­su­ta­da elekt­ri toot­mi­seks, ma­ja­pi­da­mis­tes küt­mi­seks või au­to­de kü­tu­se­na, ning kää­ri­tus­jää­ki ehk di­ges­taa­ti, mi­da ka­su­ta­tak­se põl­lu­ma­jan­dus­väe­ti­se­na.
• Kom­pos­ti­mi­sel lä­heb rais­ku jäät­me­tes olev ener­gee­ti­li­ne res­surss – gaas. Li­saks te­kib kom­pos­ti­mi­se käi­gus tun­tav hai­su­häi­ring ning kom­pos­til puu­dub ar­ves­ta­tav tu­ru­nõud­lus ja ka­su­tu­sots­tar­ve, kom­pos­ti­mi­se prot­sess pea­tub kül­mal aas­taa­jal.
• Se­gaol­mep­rü­gist bio­jäät­me­te eral­di väl­ja­sor­tee­ri­mi­ne ja nei­le taas­ka­su­tus­tu­ru loo­mi­ne vä­hen­dab prü­gi­mäel prü­gi­la­gaa­si­de te­ket. Li­saks on või­ma­lik bio­jäät­meid väl­ja sor­ti­des muu­ta se­gaol­me­jäät­med suu­re­mas ma­hus ma­ter­ja­li­de­na ring­lus­se­võe­ta­va­teks. Olu­kor­ras, kus meie se­gaol­me­jäät­me­tes on 30 prot­sen­ti bio­jäät­meid, on se­gaol­me­jäät­me­te ring­lus­se­võtt vä­lis­ta­tud.

Bio­la­gu­ne­vad jäät­med Har­ju­maalt, Tar­tu lin­nast ja maa­kon­nast, Vil­jan­di lin­nast ja maa­kon­nast, Rap­la­maalt, Võ­ru lin­nast ja maa­kon­nast, Põl­va­maalt, Lää­ne­maalt, Pär­nu­maalt, Jõ­ge­va­maalt, Lää­ne-Vi­ru­maalt, Saa­re­maalt, Jär­va­maalt jõua­vad Maar­du bio­gaa­si­te­ha­ses­se.

EKT Eco­bio Maar­du bio­gaa­si­te­has on ai­nu­laad­ne, ka­su­ta­des gaa­si toot­mi­seks ko­du­ma­ja­pi­da­mi­sest pä­rit bio­la­gu­ne­vaid jäät­meid.

Te­ha­ses lii­gu­vad bio­jäät­med su­le­tud süs­tee­mis, tem­pe­ra­tuur kää­ri­tus­sead­me­tes on 37-40 kraa­di va­hel. Prot­ses­si käi­gus la­gun­da­vad bak­te­rid bio­mas­si väi­kes­teks osa­deks ning hi­li­se­mas toot­misp­rot­ses­sis te­ki­ta­vad bak­te­rid bio­gaa­si, mil­les on kesk­mi­selt 50-60 prot­sen­ti me­taa­ni. Sel­li­ne toor­gaas pu­has­ta­tak­se ning saa­dak­se bio­me­taan, mis on oma oma­dus­telt ja küt­te­väär­tu­selt sa­ma­väär­ne maa­gaa­si­ga.

Köö­gi- ja söök­la­jäät­med, aga ka ro­he­li­sed hal­jas­tus­jäät­med saab kää­ri­ta­da te­ha­ses bio­me­taa­niks. Te­ha­se täis­võim­su­sel töö­le hak­ka­mi­sel suu­dab see too­ta um­bes 2 mil­jo­nit kuup­meet­rit bio­me­taa­ni aas­tas – see on mär­ki­mis­väär­ne ko­gus, ar­ves­ta­des, et 1 tun­ni Maar­du te­ha­se too­dan­gu­ga saab 1 lin­na­lii­ni­buss sõi­ta 450 ki­lo­meet­rit.

Maar­du bio­gaa­si­te­ha­se too­dan­gut ka­su­ta­tak­se kü­tu­se­na Tal­lin­na Lin­nat­rans­por­di (TLT) gaa­si­bus­si­des – aas­tas saab Maar­du gaa­si­te­ha­se too­dan­gu­ga sõi­ta um­bes ­Tal­lin­na 50 gaa­si­bus­si. EKT Eco­bio bio­me­taa­ni va­hen­dab TLT bus­si­des­se Bio­for­ce Inf­ra, kes trans­por­dib Maar­du te­ha­se gaa­si TLT tank­la­tes­se.

Um­bes 15 000 ton­ni ser­ti­fit­see­ri­tud or­gaa­ni­li­se ve­del­väe­ti­se­ga saab asen­da­da 360 ton­ni pu­hast mi­ne­raal­set läm­mas­tik­väe­tist. Te­ha­sel on või­me­kus pu­has­ta­da võõ­ris­te­ga si­send­ma­ter­jal (ela­nik­kon­nalt, kau­ban­du­sest, jm). Li­saks kää­ri­tusp­rot­ses­si­le jäät­med ka kuu­mu­ta­tak­se hü­gie­ni­see­ri­mi­seks 70kraa­di­sel tem­pe­ra­tuu­ril. Sa­mu­ti pu­has­ta­tak­se ve­del­väe­tis en­ne põl­lu­ma­jan­du­ses ka­su­tu­se­le võt­mist. Kää­ri­tusp­rot­ses­sist te­kib aas­tas um­bes 17 500 ton­ni di­ges­taa­ti, mi­da ha­ka­tak­se pä­rast ser­ti­fit­see­ri­mist ka­su­ta­ma Põh­ja-Ees­ti põl­du­de väe­ta­mi­seks.

10 ki­log­ram­mist köö­gi­jäät­me­test saab too­ta kuup­meet­ri bio­me­taa­ni, mis on võrd­ne liit­ri ben­sii­ni­ga. Bio­gaa­si­te­has suu­dab aas­tas käi­del­da um­bes 20 000 ton­ni bio­la­gu­ne­vaid jäät­meid. Ku­na bio­jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne ei ole ini­mes­tel veel kin­nis­tu­nud har­ju­mus, ha­ka­tak­se bio­jäät­meid te­ha­ses­se too­ma esial­gu üle Ees­ti.

EKT Ecobio OÜ on ASi Eesti Keskkonnateenused tütarettevõte, mis opereerib Maardu uue biogaasitehase tööd. EKT Ecobio tehase rajamise koguinvesteering oli 14 miljonit eurot, projekti toetas 3,9 miljoni euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Milliseid jäätmeid sobib koguda biolagunevate jäätmete konteinerisse: pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.

Konteinerisse ei sobi:
• Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid.
• Suurtes kogustes vedelad jäätmed, mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka konteineri ära lõhkuda.
• Suured kondid ja munakoored; tekstiil ja nahk; kassiliiv, tuhk, sigaretikonid; muld ja kivid; kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid; küpsetuspaber; vanad ravimid ja muud ohtlikud jäätmed; mähkmed, hügieenisidemed; tolmuimejakotid; kunstlilled, küünlad; lille- ja salatipotid; kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed.